U katuun u kapan i ranga sil tegi atung hamate menaien e Iesu
26
1-2 A pöata te ranga hakapa naia e Iesu a manka teka,
ba nonei e poeiena turu katunun tsitsilo i tanen,
“Alimiou e atei miou,
u huol u lan patu ba kannouna turu Paska turu Jiu te katoeier.
Ba Lia tu butun Katunuma tena hala naroa turu katuun tena nila naria lia romana tara kuruse.”
3 Ba u pris pan na pal kapan turu Jiu ena gono hoboto ria tara luma a kapan tere Kaiapas,
a tsunono pan turu pris.
4 Ba nori e korupakö ner tegi pile kap hamous menaien e Iesu bate atung hamatie ren.
5 Ba nori e poeier,
“Ara ema tatei katoe rien tara pöata tara kannou,
taraha u katuun e namots hiagetagetar.”
A tahol e kis naia u uapi u soksoka i bakuna e Iesu
6 E Iesu e kaia i Betani tara luma tere Saimon te ka mam mei a toba be niga poutsuna.
7 Ba töa tahol e la uanama tere Iesu,
nonei e kamei a botolo uapi a soksoka haniga koru na hihol i tanen e la sei koruna.
Ba nonei e kis nena u uapi i bakuna e Iesu tara pöata te nouien.
8 Pöata ti tareia u katunun tsitsilo i tanen a ka teka banori e raharaha korur me poeier,
“A saha a ka te kato baba sileri u uapi?
9 Sanena u uapi teka tegi haholin,
bate lueri ta moni ta para bate hala rari u katuun ti möa ta moni!”
10 E Iesu e atei sil a saha ka ti ranga naien ba nonei e poeiena i taren,
“Aha te ngena sile milimiou a tahol teka?
Nonei e katoe lala a ka a niga koru i tar.
11 Alimiou e ka gonon töa mera mou u katuun te moar ta moni.
Kaba lia ema tatei ka gonon töa mera goi limiou.
12 Nonei e kis mam nelala u uapi i tuenreir,
e kato mammam melaleien tegina kaho mei lia romana.
13 Na lia e hatei hamana koru ragou limiou!
Tara mamana han hoboto i puta tena hihatuts naria romana u Bulungana u Niga,
nori ena hihatuts nariou a ka a niga te katoe lala a tahol teka,
ba u katuun tena hakats kap nitöa narouen bate rarare ren romana.”
E Judas e katsin harötein e Iesu turu pakö i tanen
14-15 Ba töa i tamulam tara maloto na huol a katunun tsitsilo,
ti ngöei e Judas Iskariot,
e la uana turu pris pan ti korupaköni e Iesu mena poeiena,
“Alimiou e hale moi lia aha ba lia te hatara ragoui limiou e Iesu?”
Ba nori e hale rien u topisa u maloto tara moni a silva.
16 Ba nonei tara pöata teka,
e Judas e tanian sake hamanasena ta maroro tego haröto menaien e Iesu turu katuun teka.
A kannouna turu Paska
17 Turu lan tutuun tara kannou te noue ria a beret te möa ta is,
ba u katunun tsitsilo i laua rima tere Iesu memi rangate ren,
“Alö e ngilem alam go la u ime batena kato hamatskö bemi lö a kannouna turu Paska?”
18 Ba nonei e poeiena,
“Alimiou go la uaiam tara töa tson e kana tara taun teka ba limiou tena hateie men,
‘A Tson Hihatuts e poe nama,
A pöata i tar e sukusukuna.
Alam na u katunun tsitsilo i tar ena noue moa a kannouna turu Paska i luma i tamölö.’”
19 Ba u katunun tsitsilo ena markato has uer te ranga mera leien e Iesu,
tegina kato hamatskö mam menaien a kannouna turu Paska.
20 A pöata te lahibong ma a ka e Iesu e gum gono mei a maloto na huol a katunun tsitsilo i tanen.
21 Ba tara pöata ti nouien be Iesu e poeiena i taren,
“Alia e hatei hamana koru ragou limiou,
a töa i tamilimiou e haröto nanoa lia turu katuun ti korupakö neiou lia.”
22 Ba u katunun tsitsilo e toku korur me rangate ren,
“O Tsunono,
esi nonei?
Alia romana?”
23 Be Iesu e ranga palis ranen me poeiena,
“A töa i tamilimiou te habu gono melalei lia a beret tara töa pelete,
nonei tena haröto nanoa lia turu katuun ti korupakö naiou lia.
24 Alia tu butun Katunuma e mar mate uagou temar ranga uana u Buku u Göagono.
Kaba a niomi pan e butuna romana tara katuun te haröto nanou lia turu katuun ti korupakö naiou lia.
E niga bala nena a katuun teka egima mala posei.”
25 Be Judas nonei a katuun te haröto nanoien e poeiena,
“O Tsunono,
esi nonei?
Alia romana?”
Be Iesu e poeiena i tanen,
“Alö peisa has te ranga namen.”
A Komunio tutuun
26 Tara pöata ti nouien be Iesu e luena a beret me haniga uana tere Sunahan ba nonei e posepose nen me hala raneien u katunun tsitsilo i tanen.
Ba nonei e poeiena,
“Lueiam ba limiou te nou miou.
Nonei teka u tuenrei i tar.”
27 Ba nonei e luena a kap uain me haniga uana tere Sunahan me hala ranen.
Ba nonei e poeiena,
“Alimiou hoboto go ua mia tara kap teka.
28 Taraha,
nonei u rahatsing i tar te kato hatagalenou u rangan kits tere Sunahan na te takis bera nou u katuun u parpara bate luba nanou a markato a omi i taren.
29 Na lia e hatei ragou limiou,
alia ema tatei ua lele goi romana u uain teka e antunana tara pöata tena ua gono mera goa lia limiou u uain u tsimus tara Nipepeito tere Tamar.”
30 Ba i murina pöata ti kömeien u köman lotu,
ba nori e la uar turu Pokus tara Ruein Olip.
E Iesu e hatei mamin tego holis uu e Pita
31 Be Iesu e poeiena i taren,
“Alimiou hoboto e matout mou bate laba namou lia i bong teka.
Taraha,
e Sunahan e mar ranga uu teka turu Buku u Göagono:
‘Alia e atung hamate gou romana a katunun taratarakap
ba heis sipsip te bus kalakalar romana.’
32 “Kaba i murina te hatakei poutse noa e Sunahan alia tara tou mate i tar,
balia te mam ragou limiou i Galili.”
33 Be Pita e rangana me poeiena i tanen,
“U katuun hoboto teka e laba nariou lö romana,
kaba lia ema antunan laba nagilö romana!”
34 Be Iesu e poeiena tere Pita,
“Alia e hatei hamana korue goulö,
i mam te kekeretskö noa a keriou a tson i bong teka,
balö te holis namou tego atei sil menai lö alia tara topisa a pöata.”
35 Be Pita e poeiena i tanen,
“Noahasina te mate gono megoa lia alö,
alia ema antunan holis kap koru nagilö romana.”
Ba u katunun tsitsilo hoboto e mar ranga has uer iesana.
E Iesu e singo uu tere Sunahan i Getsemani
36 Be Iesu e la gono mera nen tara töa makum te ngöeri i Getsemani,
ba nonei e poeiena i taren,
“Gum mia teka balia te la uagu ili bate na singo gia tere Sunahan.”
37 Ba nonei e la meraiena ere Pita mera huol pien tson tere Sebedi,
a torinen e tiama koru me taatagi koruna.
38 Ba nonei e poeiena i taren,
“A peisar e tiama koru mena a nitaatagi pan.
Kaka mia teka ba limiou te kalkalata gono memou lia.”
39 Ba nonei e gamon lana me tuhalakopo nena turu tsiktsiki me singona,
“O Tamar,
tego antuna ialö,
balö te hatongo kap bane milia a kamits teka te katsin butuna i tar.
Kaba alö goma kato uai turu ngil i tar.
Alö go markato uu turu ngil i tamölö.”
40 Ba nonei e la pouts uana tara topisa katunun tsitsilo i tanen mena sabe ranen ba nori te sohor.
Ba nonei e poeiena i taren,
“Pua!
Alimiou ema antunan kalata gono koru las memi lia tara töa puku a aua?
41 Alimiou go tara kap iam bate singo uamiou tere Sunahan.
U hiamus u omi e namots buturia i tamilimiou.
A man namnamei i tamilimiou e ngilin kato nena a ka teka,
kaba a tuenrei milimiou ema tagala nei.”
42 Be Iesu e la hahuol lenina mena singo uana tere Sunahan me poeiena,
“O Tamar,
tema antunan hatongo kap nami lö a kamits teka na tego sagoho koru menaien lia,
balö te kato uem turu ngil i tamölö.”
43 Ba nonei e la pouts uana turu katunun tsitsilo i tanen me sabe ranen ba nori te sohor,
taraha nori i topi koru.
44 Be Iesu e la lel ba ranen mena singo hatopisa uana tere Sunahan turu töa puku noahas u mar singo.
45 Ba nonei e la pouts uana turu katunun tsitsilo i tanen me poeiena i taren,
“Alimiou e soho noahas miou na e husa noahas miou?
Hengoiam!
A pöata e butu hakapa.
Alia tu butun Katunuma e hala tala naria tara nitagala turu katuun u omi.
46 Takei iam,
ba ra te lara.
Rötoiam,
a katuun te haröto nanou lia turu katuun ti korupakö naiou lia e tuku hakapa.”
Nori i pile kapiin e Iesu
47 A pöata te ranga noaia e Iesu,
be Judas,
a töa tara maloto na huol a katunun tsitsilo i tanen,
te tukuna.
Nonei e peigi rema u katuun u parpara koru ti söatema a man lahoton hiatatung na man baru.
U pris pan turu lotu na pal kapan turu Jiu ti hala ramen.
48 Na katuun tena harötein e Iesu e hala hakapa raien a ka temi katoe noen.
Nonei e hatei hakapa mamir u katuun te peigi ramen me poeiena,
“A katuun tena mutsi nagoa lia i abuabunen,
nonei a katuun tena pile kap namou limiou.”
49 Ema pina töa ii be Judas te tukuna me la uana tere Iesu me poeiena,
“A tsi bong,
o Tson Hihatuts.”
Be Judas e mutsi nanen i abuabunen.
50 Be Iesu e poeiena i tanen,
“Hahikapien,
alö go kato a ka temi katoe mula lö.”
Ba nori emi pile kakap naren.
51 Ba töa turu katuun ti ka gono mei e Iesu e lousena u lahoton hiatatung i tanen me katsin atungena a katunun kukui puku tara tsunono pan turu pris ba nonei e ngats harus banena a talinganen.
52 Ba e Iesu e poeiena i tanen,
“Haka poutsi u lahoton hiatatung i tamölö tara makum i tanen.
Taraha,
a katuun te luena u lahoton hiatatung e atung hamate roi u lahoton hiatatung.
53 Tsi alö ma atei silemi alia e antunan rangategu e Tamar eni tuun ba nonei te hala nanama a maloto na huol tara man angelo te para bala rer u ami ba nori temi taguhe riou lia.
54 Kaba tego markato u lia teka,
ga ime temar mana uanou u raranga te kana turu Buku u Göagono?
Taraha,
u Buku u Göagono e poeiena nonei ega mar butu uu teka.”
55 Be Iesu e poeiena turu katuun u parpara koru,
“Alimiou e la memuma a man lahoton hiatatung na man baru tegomi pile kap here memilia a katuun a hihiatung na kopkop.
Ga taraha,
ba limiou tema pile kap nami lia turu mamana u lan ti ron hihatuts ialia iahana a Luman Lotu Pan.
56 Kaba mamanaka hoboto teka e butu silena tego kato hamana menaien u raranga ti koloto naia u propet turu Buku u Göagono.”
Ba u katunun tsitsilo hoboto i tanen e laba naren me busur.
E Iesu e kaia turu Kout Pan turu Jiu
57 Ba u katuun ti pile kapiin e Iesu e la meren mena piou narien tere Kaiapas a tsunono pan turu pris ti gono hobotoia u tson ateira tara Lo na pal kapan.
58 Kaba e Pita e kukutela e Iesu kaba nonei e tataala halehana ba raien me lan töa uana tara luma tara tsunono pan turu pris,
ba nonei ena kana i pal matana a luma iahana ololo ti ololo hahisei a luma.
Ba nonei e gum gono merena u tson pepeito kap tego tara kap menaien a saha ka tego butuia tere Iesu.
59 Ba u pris pan na u katuun hoboto ti kaia turu Kout Pan e sakier ta maroro na tu mar gamo tegi kout mei e Iesu bate atung hamateier.
60-61 U katuun u parpara ti lama batemi sake rien a man raranga man gamo,
kaba a pal kapan ima sabei ta töa ka tega omi ia i tanen.
Ba huol a katuun e la uarima i mam memi poeier,
“A katuun teka e pei,
‘Alia e antunan rura negu a luman singo tere Sunahan bate hatakei poutse gen turu topisa u lan.’”
62 Ba tsunono pan turu pris e tuoluna me poeiena tere Iesu,
“Alö ema ranga palis memi aha?
Gaha nonei te kout meri lö u katuun teka?”
63 Kaba e Iesu e kakamoto ba nitöa raien.
Ba tsunono e ranga lelna i tanen me poeiena,
“Alia e rangate gia lö i matana e Sunahan,
alö go hatei ramei lam,
alö e Mesaia,
a Pien Tson tere Sunahan?”
64 Be Iesu e poeiena i tanen,
“Alö peisa has te ranga namen.
Na lia e hatei ragou limiou,
i murina a pöata teka ba limiou te tare mou Lia tu butun Katunuma e gum goa tara pal matou tere Sunahan te tagala koruna,
ba lia te la sila guma romana turu köasi i kolö.”
65 Ba tsunono pan turu pris e raharaha koruna be kiise iena u hasobö i tanen me poeiena,
“Nonei e katoe lala u rangan hahakus ba nonei e poeiena,
nonei e kamena a nitsunono tere Sunahan.
Ara ema tatei ngö lele rimei ta katuun tega kout gono meien.
Alimiou e hengo hakape mula u rangan hahakus i tanen.
66 Ga ha te poemi limiou?”
Ba nori e ranga palisir me poeier,
“Nonei egi atung hamati!”
67-68 Ba nori e kahuseier a matanen me muke ren.
Ba palai e tapale ren me poeier,
“Bora!
Tego Mesaia uu lö,
balö te markato uem te kato uana a propet.
Poa talei esi te muke lalou lö.”
E Pita e holisin tego atei sil menaien e Iesu
69 E Pita e gum ia ielesala i pal matana luma.
Ba töa taholun kui e la uanama i tanen memi poeiena,
“Alö has i ka gono mei e Iesu a toun Galili.”
70 Be Pita e holisna i matar u katuun hoboto me poeiena,
“Alia ema atei silegi a ka te ranga nemölö.”
71 Ba pöata te lakasaien bena kana tara ololo i rehina tamana,
ba tana taholun kui e tare nen me poeiena turu katuun ti tuol ia i sukusuku,
“A katuun teka e ka gono hasmei e Iesu a toun Nasaret.”
72 Be Pita e holis lenina me poeiena,
“U mana hamanan töa iasa,
alia ema atei silegi a katuun teka.”
73 Ema pinai ba u katuun ti tuol ia i sukusuku e la uarima tere Pita memi poeier,
“Alö has a töa katuun tere Iesu,
taraha u ranga i tamölö e haröto nena tu la malö.”
74 Be Pita e ranga homi nena a peisanen me poeiena,
“E Sunahan e tatei hahune noulia tegoma ranga hamana uai lia.
Alia ema atei silegi a katuun teka!”
Ba keriou e kekeretskö hamanasana.
75 Be Pita e hakats pouts nena u raranga te hateien e Iesu,
“I mamina te kekeretskö noa a keriou alö e holis topisa namou tego atei sil menai lö alia.”
Ba nonei e lakasana mena tabe hohomi koru mena a nitaatagi pan koru.