Ime te lama a nitsunono tere Iesu?
20
1-2 Turu töa u lan,
e Iesu e kaia tara Luman Lotu Pan me hatuts rena u katuun me hatei raneien u Bulungana u Niga.
Ba u pris pan na u tson hihatuts tara Lo na u tsunono e la rima me mi poeier i tanen,
“Hatei ramou lam,
alö e ka mem a saha nitsunono ba lö te katoeiem a manka teka?
Esi te hale ii lö a nitsunono?”
3-4 Be Iesu e ranga palis ranen,
“Alia e rangata has ragoui limiou u töa u harangata.
Alimiou go hateie mumou lia,
ime te lueia e Jon a nitsunono tega baptais meraien u katuun?
Tere Sunahan,
tsi tara katuun tuun?”
5 Ba nori e hiararanga pouts ria i taren pouts me poeier,
“Te pei rouara,
‘E Jon e ka mei a nitsunono tere Sunahan,’
be Iesu te pei nou i tarara,
‘Ga ha tsiponi tu ma hamana memi limiou e Jon?’
6 Na te pei rouara,
‘E Jon e ka mei a nitsunono tara katuun,’
ba u katuun hoboto te titi hatu rariou ra.
Taraha?
Nori e hamana koruer e Jon a töa propet tere Sunahan.”
7 Ba nori e ranga paliser e Iesu,
“Alam ema atei silemi ime te lama a nitsunono tere Jon.”
8 Be Iesu e poeiena i taren,
“Na lia has ema hatei ragou ii limiou esi te hale mei lia a nitsunono balia te katoegu a man toukui teka.”
U haharuei turu katuun u omi ti taratara kapiin a kuin grep
9 Be Iesu e ranga mera nei u katuun u haharuei teka,
“A töa katuun e lebei a kuin grep,
be hataratara kap raneien u tsonun kukui grep me hakuin moni nanen,
ba hapalana moni e la uana tara katuun terena kui.
Ba nonei e la uana tara töa han i lehana mena keiena a pöata a ngahangaha koru.
10 Ba i murinen,
te tangohoia a kui,
ba nonei e hala mena nei a tsonun kui i tanen tara pal tson ti kui ia tara kuin grep.
Nonei e ngilin lui ta tsi pala i tanen.
Kaba nori i atungeien me tsuge ren ba nonei e lala puku poutsuna.
11 Ba katuun terena kui e hala lelena a taina tson kui i tanen,
ba nori e atung lel hase ren,
me hamatsingole ren,
ba nori e hala pukpuku poutse ren.
12 Ba katuun terena kui e hala lel nena a hatopisana a tsonun kui,
ba u katunun taratarakap e kato hakamkamits hase ren me tsuge ren.
13 “Ba katuun terena kuin grep e poeiena,
‘Aha tego kati lia?
Alia e hala nagou a pien tson a tsomi i tar.
Nori e tatei tara mareie rouen.’
14 Ba nonei ena tukuna tara kuin grep.
Nori a pal tson u omi i tareien me hiararangar,
‘A pien tara katuun terena kui teka te lue nou romana a kuin grep.
Aragi atung hamatieien,
ba kuin grep i tanen te ka uanou i tarara!’
15 Ba nori e lapo ba naren tara kui me atung hamatie ren.”
Be Iesu e rangatana,
“Ga katuun terena kui e katoe nou aha turu katuun u omi teka?
16 Nonei e la nama romana batemi atung hamate ranen,
bate hala mena nei romana a kuin grep turu katuun u niga.”
Ba pöata ti hengo naia u katuun a ka teka ba nori e poeier,
“U katuun egima tatei kato homi uai teka!”
17 Kaba e Iesu e tara uu i taren me poeiena,
“Alimiou go hakats naiam u raranga turu Buku Göagono te kato here nanei lia a marats.
E markato uana teka:
‘A marats ti raman u katunun hatakei luma bate hapiraka ba ner,
nonei a marats te niga balana tara toukuin luma.’
18 “U katuun hoboto te tsia roua tara marats teka e taptapeko riou.
Kaba te konena romana a marats teka ta katuun,
ba nonei te kono bulbul here nanoien u köahu!”
A takis tere Sisa
19 U tson hihatuts tara Lo na u pris pan i ngilin pile kap hamanasein e Iesu.
Taraha?
Nori i atei sil e Iesu e saka raien u haharuei teka,
kaba nori i matoutir u katuun.
20 Nori i tara kap nitöa nen me hol raier u katuun u gamogamo me hala hamous rari men tegimi tara kap menaien.
U katuun teka i gamo me katoeier u harangata u parpara tere Iesu.
Nori i ngil e Iesu ega kato tu ranga tegi kout meien bate hala naren tara nitagala tere gamman.
21 Ba nori e rangate ren me poeier,
“O Tson Hihatuts,
alam e atei silem alö a katununa turu mana.
Alö e roron hihatuts hamana nem a maroro tere Sunahan.
Taraha?
Alö e mamala hakats silemi a nikapan turu katuun.
22 Bara,
alö go ranga mera moulam,
e niga hasina tara Lo i tarara tegi takis uu ra tere Sisa,
tsi e möa?”
23-24 Kaba e Iesu e atei sil u gamo i taren me poeiena,
“Hatara nemuma ta denarius moni.
A bakune si na solone si te kana i tanen?”
Ba nori e ranga palisir,
“E Sisa.”
25 Be Iesu e poeiena,
“Bara,
halemi e Sisa a manka tere Sisa,
bate hala hasemi e Sunahan a manka tere Sunahan!”
26 Nori ima antunan kout mei e Iesu tu töa tu ranga tu omi teka i matar u katuun,
ba nori e asingoto koru ner te ranga palis haniga uaien me kakamotor.
Pöata te töatöa pouts ria romana u katuun
27 U palair u Sadiusi i la uama tere Iesu.
Nori u katuun ti pei e möa ta tou takei pouts tara tou mate.
28 Ba nori e poeier tere Iesu,
“Tson Hihatuts,
e Mosis e mar koloto menai a Lo teka i manasa:
‘Te mate ba nena a tson a tahol i tanen bate möana ta pien,
e toulanen ega töli a amoaba ba nori te hatuhaner ta pien ga butu be a tson te mate.’
29 Bara.
E kamei a tohit u mun toulana i ka.
Ba hamua e hitöluna,
me matena kaba ema hatuhane ii ta pien.
30 Ba hahuol e töl lelena a tahol a amoaba mena mate hasina bate möa noahasina ta pien.
31 Te mar kato has uaien tara hatopisa na turu munmun toulana hoboto teka.
Nori i mate hoboto bate möar ta pien.
32 Ba i murinen ba tahol e mate hasina.
33 Na tara pöata te takei pouts ria romana u katuun tara tou mate i taren,
ga tahol teka e tahol koru uana romana teresi?
Taraha?
A tohit hoboto u muntoulana ti töleien!”
34 Be Iesu e ranga palis ranen,
“A pal tson na touhaliou e hitöl ria i puta teka.
35 Kaba pal tson na touhaliou te haniga rena e Sunahan te tatei takei poutsur romana tara pöata i murimuri,
nori ema hitölri romana.
36 Na nori ema mate lel has roui romana.
Taraha?
Nori e here roui u angelo tema tatei materi.
Nori a galapien tere Sunahan te hatakei raria romana tara tou mate.
37 Na e Mosis e haröto haniga koruni te takei pouts uaier romana u katuun ti mate bate töatöar.
Turu raranga turu Buku u Göagono e hatei nena u ruei te kulupu,
e Mosis e rangein a Tsunono me ngöe neien,
‘E Sunahan tere Abraham,
ne Sunahan tere Aisak,
na e Sunahan tere Jekop.’
38 A ka teka e ranga nena nonei e Sunahan uana turu katuun te töatöar.
E ma Sunahan uanei turu katuun u mate.
Taraha?
I matana e Sunahan,
nori hoboto e töatöa noar.”
39 Ba palair u tson hihatuts tara Lo e ranga palisir me poeier,
“U ranga palis u niga,
o Tson Hihatuts!”
40 Nori i raman rangata lele ii e Iesu tu harangata.
E Mesaia a pien teresi?
41 Be Iesu e poeiena i taren,
“Gaha te poei sila naria e Mesaia a hatutubunei tere Devit?
42-43 E Devit noa has te poei turu buku turu Sam:
‘A Tsunono e poei tara Tsunono i tar,
Gum ia tara pal matou i tar,
e antunana te katoe goii lia u katuun te paköe riou lö
u kaan tötö i tamölö.’
44 “E Devit e ngöe ii e Mesaia ‘A Tsunono.’
Gime temar hatubuna uana e Mesaia tere Devit?”
Kaba e möa ta katuun tega ranga palis.
Hanei sil raiam u tson hihatuts tara Lo
45-46 Pöata ti hengo hobotoia u katuun i tanen,
be Iesu e poeiena turu katunun tsitsilo i tanen,
“Hanei sil raiam u tson hihatuts tara Lo.
Nori e ngilin hula la nitöa meier u hasobö pan u ngahangaha i taren,
bate ngil koruer u katuun egi hapan raien tara töana.
Na nori e ngil koru haser egi gum ia turu gumgum u niga i matar u katuun iahana luman lotu na turu gumgum has tara pal kapan tara kannou.
47 Nori e roron katoeier u singona turu lotu u ngahangaha turu rung tuun,
bate lu tsipon beri a peisaren a manka turu amoaba.
Kaba nori e lueier romana a nihahuna pan koru.”
