E möa tegi hia kokout uu kristen i matar u katuun tema kristen ri.
6
Te raharahena a töa i tamilimiou a tana kristen,
e hana,
nonei e kout nanen tara tsonun ona a tematan batema la meneien turu palair u kristen?
A hun katuun tere Sunahan te tatei hakaper a raharaha teka.
2 Alimiou e atei sil hasemiou u katuun tere Sunahan ena ona rer romana u katunura i puta?
Aa.
Na temar kato uaien teka,
ba limiou te antunan hakapa korue miou a matsi raharaha teka.
3 Alimiou e atei sil hasemiou ara ena ona has rariou u angelo?
Ga e hana ba ra tema antunan hamatskö korueri a mamanaka i puta teka?
4 Te butuna a hia raharaha i gusumilimiou,
e hana balö tena tareiem a katuun tema tara mareieri u kristen?
5 Alia e ranga megi a ka teka tego hamatsingolo merailia alimiou.
E möa koru lasi ta töa i gusumilimiou u kristen tega ka mei ta niatei tega ona menaien a raharaha tara huol a katuun?
6 Kaba limiou ena kout namiou u hahatoulana i tamilimiou bate haniga namiou tega ona menaien a tsonun ona tema kristen nei.
7 Alimiou goma hiakokot nami a tabi.
A markato teka e haröto nena alimiou u rus hakapa ba naiam a markato turu kristen.
E niga bala nena tegi kato homi merai limiou u katuun na tegi kop uaien i tamilimiou.
8 Kaba e möa,
alimiou pouts e hia katokato homi miou na e hia kopkop hasmiou,
bate katoemiou a man markato teka turu kristen,
a man hahatoulana pouts i tamilimiou.
9 Alimiou e atei sil hasemiou u katuun te kato homir ema tahongo ria tara Nipepeito tere Sunahan?
Alimiou goma gamoemi a peisa milimiou.
U katuun u tsiktsikolo na u katuun te hatsunoner u kesa na pal tson te hiasesein tsonur na touhaliou te hiasesei poutsur ema tatei tahongo has ria tara Nipepeito tere Sunahan.
10 Na u kopkop na u katuun te gono beri a peisaren a manka na u katuun te roron spakir na u katuun te tuts siler a tai ema antunan tahongo has roi tara Nipepeito tere Sunahan.
11 A palai i tamilimiou i kato has uu teka i manasa.
Kaba e Sunahan e galus hakapa ban a man markato a man omi i tamilimiou bate hagöagono ranou limiou.
Nonei e kato hamatskö sila raia limiou tara solona e Iesu Kristo a Tsunono na turu Namnamei tere Sunahan i tarara.
Solosei memi e Sunahan u tuenrei i tamilimiou
12 A palai i tamilimiou e pei riou,
“E nigana te kato mena gilia a mamanaka.”
Kaba,
a palaina manka ema taguhe noi lö.
“E nigana te kato mena gilia a mamanaka.”
Kaba lia ema haka pute goi a peisar ta töa ta ka.a
13 Na palair u katuun e poeier,
“A kannou e ka silena u tori,
na u tori e ka silena a kannou.”
U mana,
kaba e Sunahan e kato hataie nou romana a kannou na u tori has.
A tuenriena katuun ema ka sile nei egi tsikolein.
E möa.
E ka silena tego solosei menaien a Tsunono,
na Tsunono e ka silena tega taguhu menaien a peisarara.
14 E Sunahan e hatakei poutsi a Tsunono tara tou mate,
na nonei e hatakei pouts has ranoua ra tara tou mate tara nitagala i tanen.
15 Alimiou e atei sil hase miou u tuenrei i tarara,
e pala uana tere Kristo?
Alimiou e ngilemiou alia go lui a töa makumun tuenrei tere Kristo bate katoe gien a töa pala turu tuenrei tara tahol a lulu tson?
E möa,
me möana!
16 Alimiou e atei sil hase miou,
a tson te kaka gono mena a tahol a lulu tson e katoe riou u töa u tuenrei?
I ranga hasiin,
“A huol e katoe riou u töa puku u tuenrei.”
17 Kaba a katuun te ka gono mena a Tsunono,
nori e ka hoboto ria turu töa puku u namnamei.
18 Bus ba naiam a markaton tsikolo.
A palaina markato a omi te katoena a katuun e ka puku na ielesala turu tuenrei.
Kaba a katuun te tsikolona e kato homiena u tuenrei i tanen pouts.
19 U tuenrei i tamilimiou a luman lotu turu Namnamei u Göagono te kana i tori milimiou,
u Namnamei te halani e Sunahan.
U tuenrei i tamilimiou ema ka uanei i tamilimiou.
E möa.
E ka uana tere Sunahan.
20 Taraha,
nonei e sakahis rai limiou a hihol pan.
Alimiou go solosei memi e Sunahan u tuenrei i tamilimiou.