E Pol e rangaia i matana e Agripa
26
Be Agripa e poeiena tere Pol,
“Alö e tatei ranga beiem a peisamölö.”
Be Pol e hasoasei nena a limanen me hatanian rangana.
2 Ba nonei e poeiena,
“O King Agripa.
Alia e sasaala koru megu te hengo memulei lö u kout i tar i romana balia te hatei negu a manka hoboto te kout sil meri lia u Jiu.
3 Taraha,
alö e atei sil haniga koruem a markato hoboto na man harangata turu Jiu.
Balia te ranga hataatagigu tego hengo menai lö alia ba tema haseseimi.
4 “U Jiu hoboto e atei siler a markato i tar tu pien noaia lia bate antunana i romana.
Nori e atei siler tu kaia lia i han,
na i Jerusalem.
5 Nori e solon atei siler tu ka uu lia turu Parasi,
a pala te kukute hamatskö koruer u lotu i tarara.
Nori e tatei hatei ner a ka teka turu ngil peisa i taren.
6 Na i romana alia e tuol gia teka turu kout,
taraha alia e hamanegu te mana uana u raranga te hopö kapiin e Sunahan turu tuburara i manasa.
7 Nonei u töa u raranga noahas te hamana ria a maloto na huol a hun katuun i tarara tegi lueiou,
ba nori te hatsunono hapaner e Sunahan turu mamana u lan na tara mamana bong.
Na nonei lasi u töa u nihamana teka te kout meri lia u Jiu,
o King.
8 Ga e ha tsiponina balimiou te pei miou,
‘Ara ema hamana rei tego tatei hatakei pouts menai e Sunahan u katuun ti mate?’
9 “I manasa alia has u pei go hitagala sil tego kato homi menai lia a solona e Iesu na i Nasaret.
10 Na lia u markato has uu teka i Jerusalem.
Alia u lui u raranga u mal turu pris pan balia te hakarabus regu u katuun tere Sunahan.
Na tara pöata ti katsin kato hamate raien balia te haniga hasigu.
11 Alia u hahuna hapara raien tara man luman lotu hoboto turu Jiu na u torohana hatagala sil tegi ranga uaien bate holis ner a manka ti hamanaien.
Alia u raharaha homi koru raien me kute has meragien turu han i lehana tegona kato homi meraien lia.”
E Pol e hatararein te palis menai e Iesu u hakats i tanen
12 Be Pol e ranga lenina me poeiena,
“Alia u la mei u raranga u mal turu tson mammam turu pris na u katuun u kapan tego la uu lia i Damaskus tegona lu has merailia u kristen.
13 O King,
alia u la noaia i maroro tara söasa balia e taregu u töa u ualesalana i Kolö te alesala balein a pitala,
ba nonei e piraha hahise noulia na u katuun has ti la gono meiou lia.
14 Ba lam e rus hoboto uam i puta turu tsiktsiki,
balia e hengoegu u töa u ranga turu HaHibru bate poeiena i tar,
‘O Sol,
o Sol,
aha te kato hakamits sile milö alia?
Alö peisa te kato hakamits poutsem a peisam.
E here nei a bulmakau a tson te kiki hatoumurena a tsi ruei tara katuun i tanen.’
15 “Ba lia e poeiegu,
‘O tsunono,
esi alö?’
Ba Tsunono e poeiena,
‘Alia e Iesu,
a katuun te kato hakamitse mölö.
16 Takei,
ba lö te tuolum.
Alia e butu sile gia i tamölö tego hopö kap mei lö balö te katunun kui uamou i tar.
Alö ena hatei ramou u katuun,
a ka te tare mula lö i romana na tara manka te haröte goui lia lö i murimuri.
17 Alia e hala mena goui lö tara honoto mölö na turu katuun tema Jiu ri,
ba lia te taguhe gou romana lö ba nori tema kato homie roui lö.
18 Alia e hala sile goui lö tegona hatuts meraien lö u raranga i tar na tegi habirits ba menaien a man markato a man omi te here nei u kuhil.
Alia e hala mena goui lö i taren tegi habirits uaien tara markato a niga te here nei u ualesala,
ba lö tena habirits ba ramien a nitagala tere Satan ba nori te habirits uaier tere Sunahan.
Ba lia te luba negou a man markato a man omi turu katuun te hamana ria i tar,
ba nori te lue riou a makum i taren i gusuna u katuun te hopö kap berai e Sunahan a peisanen.’”
E Pol e hatararein a toukui i tanen
19 Be Pol e ranga noana me poeiena,
“O King Agripa,
alia uma hipus nai a kana i Kolö teka tu tare malia.
20 Alia u la mam uu i Damaskus mena hatei ragi u katuun tegi hakapa menaien a man markato a man omi na man hakats a man omi i taren bate habirits uaier tere Sunahan,
na tegi kato menaien a manka te haröto nena ti hakapa koru menaien a markato a omi na u hakats u omi i taren.
Na lia u kato has uu iesana i Jerusalem na tara man han hoboto i Judia na turu katuun has tema Jiu ri.
21 Nonei lasi a ka teka ti lu sil mei lia u Jiu i Luman Lotu Pan be torohanan atung hamate riou lia.
22 Na te antunana i romana e Sunahan e taguhe ioulia,
balia te tuol gia teka bate hatei negu a manka teka tara katuun papala na turu tsunono has.
Na lia e katoegu u mar ranga noa lahas ti katoi u propet na e Mosis i manasa tara manka tega butu.
23 U ranga teka e poeiena e Mesaia a katuun te hahalose rara ega sagohi a kamits ba nonei te takei mam pouts noa tara tou mate ba nonei tena habulungana nena tego lu pouts merai e Sunahan u Jiu na u katuun tema Jiu ri.”
24 Pöata te ranga noaia e Pol,
be Pestus e kuna me poeiena,
“O Pol,
a baku mölö ema kui lel nei!
A niatei pan i tamölö e kato hamomolöe noulö!”
25 Be Pol e poeiena,
“Alia ema momolö gi!
U ranga i tar e manana na e matskö hasina.
26 U mana koru a King e atei silena a manka teka,
na i matamölö alia ema matsingolo nagi tego ranga uu lia.
Alia e atei hamana sil koruegu e möa ta ka tega mous bani a matamölö,
taraha a manka teka ima katoei i mous.
27 King Agripa,
alö e hamana has rem u propet tere Sunahan?
Alia e atei silegu alö e hamanam.”
28 Be Agripa e poeiena tere Pol,
“Ga lö e tuke hasesei korue moulia tego hamana uu lia tere Iesu?”
29 Be Pol e poeiena,
“Hasesei tsi e möa,
alia e matesil koruegu tego here menai lö alia,
na u katuun hoboto has te hengoe riou lia i romana,
kaba tara tsien puku teka.”
30 Be King e takeina na e gamman na e Benis,
na u katuun ti gum gono meien i takei has.
31 Ba pöata ti lakasaien ba nori e poeier,
“A katuun teka ema katoe ii ta ka tegi atung hamate meien tsi tegi karabus meien.”
32 Be Agripa e poeiena tere Pestus,
“Sanena a katuun teka tema kato peisa sile ii tega la uaien romana turu kout tere Sisa,
nonei sanena e hapureseier.”