U katuun e ngiler a markatona i puta
4
Aha te habutena a hiaraharaha na hiatatung i gusumilimiou,
na ime te la rumen?
A markato teka e butuna turu ngil u omi te hiatagtagala ria i torimilimiou.
2 Alimiou e matesilemiou a manka tema ka memi limiou bate rarahe miou a katuun.
Alimiou e ngil koruemiou a manka tara tana katuun,
ba limiou te hia e ele miou bate hiatatung memiou a tana katuun.
Alimiou ema ka memi taka,
taraha limiou ema singo sile mien tere Sunahan.
3 Na pöata te singo sile mia limiou taka,
ba limiou tema lu hase mien.
Taraha,
limiou e singo gono memiou u tori u omi.
Alimiou e ngil lasemiou a ka te tatei hakapena u ngil i peisa milimiou pouts.
4 Alimiou e hapolasa ba namiou e Sunahan bate heremi a tahol a hitöl te kato homina.
A katuun te ngilena a markatona i puta e kato homi hasena e Sunahan.
Na lia e hatei ragi limiou,
u ngilngil na markatona i puta e paköena e Sunahan.
5 U raranga tere Sunahan ema ranga papala nei te pei mena neien,
“U namnamei te hakeia e Sunahan iaharara e ka mena u ngil u tagala,
u ngil te kamena a hiomi pan koru.”
6 Kaba u nihitaguhu tere Sunahan e tagala bala nena u ngil i tarara.
U raranga tere Sunahan e pei hasena,
“E Sunahan e tokitoki nena a katuun te hangisena
ba nonei te taguhena a katuun te hateteneiena a peisanen.”
7 Ba limiou te haka putemiou a peisa milimiou tere Sunahan.
Alimiou go tuol kakap neiam e Satan ba nonei te bus ba ranou limiou.
8 La hasukusuku uaiam tere Sunahan,
ba nonei te la hasukusuku has uanama i tamilimiou.
Kato hagogoso poutseiam a peisa milimiou,
alimiou tu kato homi iam.
Kato haniga poutseiam a torimilimiou,
alimiou te hula hakatsmiou.
9 Kato here nami a peisa milimiou a katuun te hahurina,
ba limiou te tabemiou.
Gol hanöaiam,
ba limiou te ngala tuun miou.
Sasaala hanöaiam,
ba limiou te mataloho tuun miou.a
10 Alimiou go kato hateteneiam a peisa milimiou i matana e Sunahan,
ba nonei te haka sei ranou limiou.
Alimiou goma tus rami a man hahatoulana
11 A matsi hahatoulana,
alimiou goma hiararanga homi mi.
A katuun te ranga homi nena e toulanen e ranga homi has nena a Lo tere Sunahan.
Na katuun te oneiena e toulanen bate pita pute nen e pita puta hasena a Lo.
Kaba limiou go kukute hanigeiam a Lo.
Nonei a toukui i tamilimiou.
Alimiou goma peiemi a Lo e omina tsi e nigana.
12 E Sunahan a töa puku te haleiema a Lo na te tatei ona hamatskö rena u katuun.
Nonei e antunan luba rena u katuun tara nomi na nonei e antunan kato hamate has rena u katuun.
E markato uana teka,
alimiou goma onemi esi te nigana na e si te omina.
Alimiou goma ranga seseimi
13 Hengoiam,
alimiou te peiemiou,
“I romana tsi i mahö a ra e lauara tara töa taun bara tena ka roua i tanen turu töa u hiningal.
Ba ra te katoe rou a toukuin moni bate lue rou a moni pan.”
14 Kaba limiou ema atei silemi aha te butu nou i mahö,
na limiou ema atei sil hasemi a saha mar nikaka te ka memou limiou.
Alimiou e here mi u ruhu te gamon butuna bate tia poutsuna.
15 Alimiou go pei lasiam,
“Te go ngil uu e Sunahan bara te tatei ka lel riou bate katoera a ka teka tsi a ke li.”
16 Kaba alimiou ema markato uami teka.
E möa.
Alimiou e ranga sesei namiou a manka a man kapan tena katoemi limiou romana.
U mar ranga teka e omina.
17 E markato uana teka,
a katuun te atei silena a markato a matskö batema katoe neien,
a katuun teka e kato homina.