A nikakana turu ualesala
5
Alimiou a galapien tere Sunahan na nonei e ngil koru ranou limiou na limiou go markato uaiam i tanen.
2 E Iesu e taatagi koru raioura me mate sil ranoura.
A tou mate i tanen e here nei u haats te soka hamasi hanigan töa uana tere Sunahan,
be Sunahan te ngil korue nen.
Te markato tala uanen teka ba limiou te ngil koru has ramiou a palaier u katuun.
3 Alimiou u katuun tere Sunahan alimiou goma ranga has nami a tou tsikolo na u hirata u omi na te mamangil menari a mamanaka.
4 Alimiou goma rarare homi mi na e goma tatei ranga homi mi.
Na limiou goma tatei hiounga homi hasmi.
Alimiou u katuun tere Sunahan,
ema niga koru nei tego markato uaiam limiou teka.
Alimiou go haniga tuun las uaiam tere Sunahan.
5 Alimiou go atei sil hanigeiam a ka teka,
a mar katuun teka ema tatei lu korue nei romana ta töa ta makum tara Nipepeito tere Kristo na tere Sunahan:
a katuun a tsiktsikolo na katuun te hirata homina na katuun te mamangil nena a mamanaka.
A katuun te mamangil nena a mamanaka e omi here nei a katuun te hatsunonena a got gamogamo.
6 Hanei sileiam tego gamo merai ta katuun alimiou u ranga pinopino.
Nonei a mamanaka teka te kato haraharahena e Sunahan,
be Sunahan te hahuna ranou u mar katuun temar hipus uaier teka.
7 Na limiou goma kapiena has rami u mar katuun teka.
8 Alimiou i ka has mia turu kuhil.
A ka teka e haharuei nena a markato a omi.
Kaba i romana alimiou e ka tala mia turu ualesala tara Tsunono.
Ba limiou te ka here rami u katunura turu ualesala.
9 Taraha,
u ualesala te habutena a mamanaka te nigana na te matsköna na te manana.
10 Na limiou go torohanan atei sileiam a ka te haniga korue nou a Tsunono.
11 Alimiou goma ka gono merami u katuun te katoeier a markatona turu kuhil.
E ma habute nei ta ka ta niga.
Na limiou go haröto naiam te omi uana a markato teka.
12 Alia e matsingolon ranga halakasa koru negu a manka te kato hamouse ren.
13 Kaba u ualesala te katoeiena a mamanaka bate hahankana tegi tara menaien.
14 A mamanaka te hahankana tegi tara menaien e tatei butun ualesalana.
Nonei te ranga beiena u Buku u Göagono bate poeiena:
“Alö te sohom,
tagule!
Takei ba poutsin a tou mate i tamölö.
Be Kristo te hale noi lö u ualesala.”
15 Nonei tego ka haniga koru beiam limiou bate tara kap haniga namiou a mar nikaka i tamilimiou.
Alimiou goma here rami u katuun u tutu,
kaba limiou go here rami u katuun te ka mer a niatei a niga.
16 E möa ta töa ta pöata tega ski,
taraha nonei a pöata a omi teka.
17 Alimiou goma kato here rami u katuun u tutu,
kaba limiou go torohanan atei sileiam a ka te ngilena e Sunahan.
18 Na limiou goma spak mi.
A markato teka e kato hohomiena a katuun.
Kaba limiou go saputu meiam u Namnamei tere Sunahan.
19 Na pöata te ka hoboto mia limiou ba limiou te kömemiou u sam na u köman lotu na u köma te köma ria turu namnamei.
Ba limiou te köma memi u köman lotu tara Tsunono bate köma memien u nihamana i torimilimiou bate soloseie men.
20 Alimiou go haniga nitöa mia tere Sunahan e Tamarara,
tara mamanaka na tara mamana pöata,
ba limiou te katoe mien tara solona e Iesu Kristo a Tsunono i tarara.
A man munmun tahol
21 Alimiou go haröto naiam te hapan mena milimiou e Kristo ba limiou te haka putemiou a peisa milimiou.
22 Alimiou a touhaliou go haka puteiam a peisa milimiou tara pal tson i tamilimiou,
te markato has uami limiou tara Tsunono.
23 Taraha,
a tson te pan nena a tahol i tanen te kato has uana e Kristo nonei te pan nena a hun katuun i tanen.
Na hun katuun tere Kristo e hereri a tuenrei nen.
Na e Kristo nonei a Nihitaguhu tara hun katuun i tanen.
24 A hun katuun tere Kristo e ka puta ria tere Kristo.
Na limiou has a touhaliou ego ka puta has mia tara pal tson i tamilimiou.
25 Alimiou a pal tson ego ngil koru raiam a touhaliou i tamilimiou,
te markato has uu e Kristo nonei e ngil korui a hun katuun i tanen ba nonei e mate sil ranen.
26 Nonei e mate sil tega baptais meraien a hun katuun i tanen,
me kato hagogoso mera neien u raranga tere Sunahan,
be kato hagöagono has ranen.
27 Nonei e kato mei a ka teka tego lu mera meien a hun katuun i peisanen bate taratara haniga nitöana.
A hun katuun tere Kristo alimiou goma ka memi ta ka tega omia i matana e Kristo.
Na nonei e ngilena a hun katuun i tanen egi hagöagoni a peisa ren bate ka haniga nitöar.
28 Nonei has tego markato uaiam limiou a pal tson,
alimiou go ngil koru raiam a touhaliou i tamilimiou temar ngil has mena milimiou a peisa milimiou.
Na tson te ngilena a tahol i tanen e ngil hasena a peisanen pouts.
29 E möa ta katuun tega tatei rama poutsin a peisa nen.
E möa.
Nonei e hanoue nen bate tara kap haniga koru has nanen,
te kato has uana e Kristo.
Nonei e tara kap haniga koru has rena a hun katuun i tanen.
30 Taraha,
ara e pala uara turu tuenrei i tanen.
31 Na u Buku u Göagono e mar ranga uana teka,
a tson e la ba nena e tamanen na e tsinanen batena ka gono mena a tahol i tanen.
Ba nori te katoeier a töa katuun.
32 Nonei u raranga u kapan koru teka te haharueina nena e Kristo na hun katuun i tanen e hereri a töa katuun.
33 Na limiou a man tötöa a man tson ego ngil koru raiam a man touhaliou i tamilimiou,
temar ngil has mena milö a peisa mölö pouts,
na limiou a touhaliou go haka puteiam a peisa milimiou tara pal tson i tamilimiou.