U aposol tere Kristo
4
Alimiou go mar tara mera milam teka,
alam u katunun kui tere Kristo,
ti hapepeito kap rai a man raranga tere Sunahan ti mous i manasa.
2 Kaba a toukui teka e ngilena a katuun a hihipakoko na katuun te hamana uana tere Sunahan na te kukuteiena u raranga i tanen.
3 Kaba i tar,
a ka a tetenei koru tego ona mei lia limiou.
Alia ema hakats hapara nagi temar hakats uana a tana katuun.
Na lia ema tatei ona pouts hasegi a peisar.
4 Alia ema hakats sabe nagi ta töa ta ka ta omi tu kati lia,
kaba a ka teka ema haröto nanei tego möa menai lia ta ka ta omi.
A Tsunono peisa nonei te one noulia.
5 Na limiou goma ona rami u katuun i mamuna a pöata tena la nama romana a Tsunono.
Nonei te ona hamatsköe nou a manka te mousna turu kuhil bate hakei nouen turu ualesala,
bate haröto has nanou u hakats turu katuun.
Be Sunahan te hala ranoui u katuun hoboto u rangan haniga i taren.
6 A matsi hahatoulana,
a man raranga teka te kato beregu lei lia limiou e hatei nena e Apolos na lia.
Alimiou go röteiam a markato i tamulam bate kukute hasemiou u Buku u Göagono.
Alimiou goma soloseiemi a töa bate omiemiou a tabi.
E möa.
7 Esi te haka sil rai limiou go pan naiam a tabi?
E Sunahan te hala railimiou a manka hoboto te ka memi limiou.
Na limiou goma ranga seseimi bate peimiou,
tara nitagala i tamulam peisa ba lam te ka mem a manka te ka memu lam.
E möa.
8 Turu hakats i tamilimiou,
alimiou e peimiou,
“Alam u ka hakapa mei a manka tere Sunahan.
Alam ema ngil lenemi taka.”
Alimiou e peimiou alimiou e heremi u king tara nipepeito tere Sunahan bate mam ramou lam.
Alia e ngilegu alimiou go king hamanaiam,
ba lam te tatei tsunono hoboto gono mera moulimiou.
9 Kaba e Sunahan e haka raia lam u aposol i murimuri koru,
bate heremi u katuun ti hopö kap merai tegi mate uaien.
Alam e heremi a kaan hiharöto te haröto naria turu katuun na turu angelo has.
10 Alam e heremi u katuun u tutu i matara u katuun te hengo mena milam e Kristo,
kaba e noahasina alimiou u katuun u atei tere Kristo.
Alam ema tagalami,
kaba e noahasina alimiou e tagala korumiou.
U katuun e sigala rariou lam bate hapan rariou limiou.
11 I romana noahas alam e besim na e maka hasim.
A man hasobö i tamulam e taktakiis hakapa.
Na u katuun e muku rariou lam.
Na lam e hula lam bate möam ta luma.
12 Alam e kui hatagala silem a monin kannou i tamulam.
Na pöata te ranga homi ria u katuun i tamulam,
ba lam te ranga haniga mia i taren.
Na te kato homi ria u katuun i tamulam,
ba lam tema raharahami.
13 Na pöata te tuts sil rarien lam,
alam e ranga hatami tuun mia i taren.
Kaba u katuun e kato here noahas rari lam a bita na manka te ba ner.
14 Alia ema mar koloto uagi teka tego hamatsingolo merai limiou.
E möa.
Alia e mar ranga uagu teka tego hatuts merai limiou,
a matsomi i tar.
15 Noahasina te ka memia limiou a parpara koru a katuun te tatei hatuts rari limiou e Kristo,
alimiou go hakats pouts naiam alia puku a töa i tamamilimiou.
Taraha,
alia u butu here ii e tamamilimiou tara pöata tu hatuts naia lia u Bulungana u Niga bate taguhu ragou limiou tego hamana uaiam limiou tere Iesu Kristo.
16 Na lia e ranga hataatagi uagu i tamilimiou,
alimiou go kukuteiam a markato i tar.
17 Na lia e hala menagi e Timoti i tamilimiou,
a pien tsona a tsomi koru i tar te ngil korue gulia na te hamana gono menou lia tara Tsunono bate tara kap haniga nena a toukui tara Tsunono.
Nonei ena hatei lel ranoui limiou a markato i tar te kukute mena gilia e Kristo,
te hatuts has nagia lia turu katuun hoboto tere Kristo tara mamana han.
18 A palai i tamilimiou e hipusur bate poeier alia ema antunan na hamatskö ragi limiou.
19 Kaba alia e la hasesei uagou i tamilimiou tega ngil u a Tsunono.
Ba lia tena tara peisa gou tegi ka menai u katuun u hihipus a nitagala tega popoia turu ranga i taren.
20 Taraha,
a mouna a Nipepeito tere Sunahan ema ka neia turu ranga,
kaba e kana tara nitagala.
21 Alimiou e ngilemiou aha?
Alia go la mema a niomi i tamilimiou tsi alia go la mema u ngil na u tori tami i tamilimiou?