\id 1JN NT0023 Maskelynes (KLV) -- David Healey \h 1 Jon \toc1 Nalob̃ulat napisulan na-vǝha-sual-an aJon totosi \toc2 1 Jon \toc3 1Jon \mt1 1 Jon \mt3 Nalob̃ulat napisulan na-vǝha-sual-an aJon totosi \imi Ase itos nalob̃ulat egai? \ipq AJon tovi ahai susur siYesu, gai itosi. \imi AJon itos nalob̃ulat egai hǝn nǝsa? \ipq Itosi hǝn b̃eṽusan alat siYesu hǝn naṽide hǝn lǝb̃itoh, b̃on mai aGot mai nǝvanuan tile gail. \imi AJon itos nalob̃ulat m̃os ase? \ipq Itosi van hǝn alat lotokad nadǝlomian len aYesu Kristo len naut p̃isi. \imi AJon itos nalob̃ulat ŋais? \ipq Hum ma totosi len nasihau A.D. 90. \io2 1) Na-ke-ivoi-an (1.1–4) \io2 2) Samtelǝmas naṽide tosa alat navile a pan lotokade. Mititoh tinor hǝn nap̃usanan seNunun aGot, husur aGot ivoi p̃isi (1.5–2.27) \io2 3) Datimasveveu buni, lǝmas bun gidat gabag, riŋ gat nǝlodato len aKristo. Datimasbunus kitev nap̃usanan sihai p̃usan gail ke evi kitinan o eb̃uer. Datb̃igol b̃imagenan, datolǝboi datb̃ehǝhaṽur len nǝhon aKristo len natǝlmaman san (2.28–4.6) \io2 4) Datimaslǝmas bun gidat gabag hǝn datb̃elǝboii ke datutoh len naṽide tonor hǝn nab̃oruan siGot. Datimasgol timagenan husur aNunun aGot ikel koti ke aYesu egǝm hǝn datb̃ikad nǝmauran vi sutuai (4.7–5.12) \io2 5) Nǝ-maris-kotovi-an (5.13–21) \c 1 \s Na-ke-ivoi-an \p \v 1 Ginau notos nalob̃ulat egai van hǝn gamito husur naSoruan hǝn nǝmauran\f + \fr 1.1 \ft Nǝboŋ aJon tosor husur \fq naSoruan hǝn nǝmauran, \ft isor husur AYesu Kristo.\ft*\f* totoh tia len natub̃atan.\x + \xo 1.1 \xt Jon 1.1\xt*\x* Namtosǝsǝloŋ hǝni, namtorisi. Evoi, namtorisi hǝn namǝtanamito, namtubari hǝn navǝlanamito. \v 2 AGot igol ke nǝmauran tovisi, ale ginamit namtorisi, namtukel kot nakitinan husuri. Namtukel ur nǝmauran vi sutuai mai gamito, nǝmauran vi sutuai totah mai aTata. Ale aTata igol tovisi hǝn ginamito.\x + \xo 1.2 \xt Jon 1.14\xt*\x* \v 3 Namtukel ur nǝsa namttorisi mai nǝsa namttosǝsǝloŋ hǝni mai gamito, hǝn gamit am mǝtb̃elǝboi mǝtb̃ikad nab̃onan mai ginamito. Avil nab̃onan sidato dattokade, datukade mai aTata mai aNatun tovi aYesu Kristo. \v 4 Namtutos natgalenan hǝn lǝb̃igol nǝlonamito tepul sǝsǝhov hǝn nakemkeman. \s AGot evi nam̃ial, toh len nam̃ial \p \v 5 Ale egai evi napisulan namttosǝsǝloŋ hǝni len gai. Gai ikele ale namtukel uri mai gamito maiegai ke: aGot evi m̃ial; sǝkad nǝmargobut ideh lan. \v 6 Datb̃ikele ke dattokad nab̃onan maii tia be datb̃iyar len nǝmargobut sal, datolibliboŋ, nǝmauran sidato saṽusan nakitinan. \v 7 Avil datb̃iyar len nam̃ial sum̃an aGot, totoh len nam̃ial, datukad nab̃onan mai gidat gabag ale nǝda hiYesu, aNatun, ekǝkas gidato hǝn b̃ilav kuv nǝsaan sidato. Igol gidato datuveveu len nǝhon. \p \v 8 Datb̃ikele ke datsǝkad nǝsaan ideh, datogǝras gidat gabag, ale nakitinan eb̃uer len gidato. \v 9 Be datb̃ikel vǝhot nakitinan hǝn nǝsaan sidato, dereh aGot terub̃at nǝsaan sidato, tigol dativeveu dan naṽide tosa p̃isi. Igol natgalenan husur ke akis igol nǝsa tokele, akis igol nǝsa tonor.\x + \xo 1.9 \xt Psa 32.1–5\xt*\x* \v 10 Datb̃ikele ke datsagol nǝsaan, datoriŋ nǝhes len aGot ke tovi Nǝvanuan Nalibliboŋan, ale nasoruan san eb̃uer len nǝlodato. \c 2 \p \v 1 Tuhnatugw gail len nadǝlomian, nutos natgalenan van hǝn gamito hǝn asike mǝtb̃igol nǝsaan. Avil gidat ideh b̃igol nǝsaan, datukad avan sua tosor m̃os gidato len nǝhon aGot Tata, tous aTata hǝn b̃erub̃at nǝsaan sidato, nahǝsan aYesu Kristo, gai tonor buni. \v 2 Gai etutumav hǝn nǝmauran san gabag hǝn datb̃ikad narub̃atian dan nǝsaan sidato. Be savi gidato ŋai, igole m̃os alat navile a pan kavkav.\x + \xo 2.2 \xt Rom 3.25–26\xt*\x* \p \v 3 Ale datelǝboii ke datolǝboi aGot mabe? Gidat datb̃igol nǝsa gai tokele, datolǝboii. \v 4 Avan ideh b̃ike, “Nolǝboi aGot, novi esan,” be sagol nǝsa aGot tokele, atenan evi nǝvanuan nalibliboŋan, ale nakitinan sǝpat lan. \v 5 Be gidat ideh dattogol nǝsa aGot tokele, len nǝlodat kavkav datolǝmas bun aGot. Len naṽide tomaienan datolǝboi buni ke datutoh len gai. \v 6 Datb̃ikele ke datutoh tin len aGot, datimastoh husur naṽide aYesu tokade len nǝmauran san. \s Datimaslǝmas bun gidat gabag \p \v 7 Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, nǝsatos nakelean veveu todaŋ van hǝn gamito. Ao, evi nakelean todaŋ ta sutuai mǝttokade len natub̃atan. Nakelean egai todaŋ evi nasoruan mǝttosǝsǝloŋ hǝni tia.\x + \xo 2.7 \xt Jon 13.34\xt*\x* \v 8 Avil tarhǝte, evi nakelean veveu todaŋ nototosi gagai van hǝn gamito husur nakitinan han evisi len nǝmauran seKristo, ale len nǝmauran samito. Husur nǝmargobut satovan vǝmasig ale nam̃ial kitin etub̃at tia hǝn tom̃ial. \p \v 9 Gidat ideh b̃ikele ke totoh len nam̃ial, avil b̃emǝtahun bun nǝbathudud nadǝlomian ideh san, gai itoh sal len nǝmargobut.\f + \fr 2.9 \ft Len alat siYesu, galevis lokis galit gabag hǝn aKristen, be lǝb̃emǝtahun naKristen gail am, logǝras galit gabag ke lotovi Kristen\ft*\f* \v 10 Avil gidat ideh b̃elǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian ideh san, gai itoh tin len nam̃ial, ale sǝkad natideh len nǝlon togol avan ideh b̃ipes hab̃etw, teh len nǝsaan. \v 11 Be gidat ideh b̃emǝtahun bun nǝbathudud nadǝlomian ideh san, gai itoh len nǝmargobut, iyar len nǝmargobut, ale etǝtan hǝn naut tovi lan, husur nǝmargobut igol namǝtan ib̃esw. \q \v 12 Nutos nategai van hǝn gamit atuhnatugw gail, \q2 husur nǝsaan samit gail lumarub̃at bathut nǝsa aYesu togole m̃os gamito. \q \v 13 Nutos nategai van hǝn gamit atata gail, \q2 husur ke mǝttolǝboi tia aKristo totoh tia len natub̃atan.\x + \xo 2.13 \xt Jon 1.1\xt*\x* \q Nutos nategai van hǝn gamit nǝmantuhmar gail, \q2 husur ke len nǝb̃alan mai atenan tosa vǝsa tovi tǝmat, mǝtowin tia. \q \v 14 Nutosi van hǝn gamit atuhnatugw gail \q2 husur mǝtolǝboi aTata. \q Nutosi van hǝn gamit atata gail \q2 husur mǝtolǝboi tia ategaii totoh tia len natub̃atan. \q Nutosi van hǝn gamit nǝmantuhmar gail, \q2 husur mǝtudaŋ, mai nasoruan siGot ipat tabtab len gamito, \q3 ale len nǝb̃alan mai atenan tosa vǝsa tovi tǝmat, mǝtowin tia. \p \v 15 Samtelǝmas bun naṽide sinavile a pan mai natit gail sinavile a pan. Husur mǝtb̃elǝmas bun naṽide mai natit gail sinavile a pan, mǝtsalǝmas bun aGot Tata. \v 16 Bathut natit p̃isi len navile a pan, na-lǝŋon-masuṽ-hǝni-an hǝn nibemito, na-lǝŋon-masuṽ-hǝni-an hǝn namǝtamito, naṽivan len na-pul-hǝn-natite-an, natgalen p̃isi lǝsagǝm len aTata, ao logǝm len navile a pan egai tosa. \v 17 Ale navile a pan mai nalǝŋonian san gail lotosa, gagai ivan van vǝmasig; avil avan ideh togol nalǝŋonian siGot, itoh tin van vi sutuai. \s Aenemi seKristo gail \p \v 18 Anatugw gail, namityal namǝkot hǝn navile a pan egǝm pǝpadaŋ. Mǝtosǝsǝloŋ hǝni tia ke avan sua tovi enemi seKristo dereh tegǝmai, ale gagai nǝvanuan tosob̃ur lotovi enemi seKristo lovisi tia. Husur natgalenan, datolǝboii ke gagai evi namityal namǝkot hǝn navile a pan.\x + \xo 2.18 \xt Mat 24.5, 23–24; Mak 13.21–22\xt*\x* \v 19 Nǝvanuan galenan luvan dan gidato dattovi siYesu, be lǝsavi gidat ideh; husur lǝtavi gidat ideh, lǝtǝtah mai gidat sal. Be husur ke lotovan, eṽusani ke lǝsavi gidat ideh. \p \v 20 Avil gamito, aKristo eviol hǝn aNunun mai gamito ale gamit p̃isi mǝtolǝboi nakitinan. \v 21 Mǝtunau ke nutos nategai van hǝn gamito husur ke mǝtsalǝboi nakitinan a? Ao. Nutosi husur ke mǝttolǝboi nakitinan, mǝttolǝboii ke naliboŋan p̃isi lǝsagǝm len nakitinan. \p \v 22 Nǝvanuan nalibliboŋan evi ase? Evi nǝvanuan tomǝtahun b̃ike aYesu tovi aKristo, ikele ke aYesu savi aKristo, aGot sǝtabtabuh lan. Nǝvanuan enan evi enemi seKristo, ike aGot savi aTata mai aYesu savi aNatun, emǝtahun gǝlar p̃isi. \v 23 Avan ideh tomǝtahun aNatun aGot, gai sǝtah mai aTata am. Be avan ideh tokel uri ke tovi siNatun aGot, gai itah mai aTata am.\x + \xo 2.23 \xt Mat 11.27; Jon 5.23, 15.23\xt*\x* \p \v 24 Nǝsa mǝttosǝsǝloŋ hǝni len natub̃atan hǝn nǝmauran mǝttokade len aKristo, mitimastǝgau gati len nǝlomito. Mǝtb̃etǝgau gat nǝsa mǝttosǝsǝloŋ hǝni len natub̃atan, dereh gamit am mititoh tin len aNatun aGot mai aTata. \v 25 Ale ikel gat na-kel-gati-an egai ke: dereh tigol datikad nǝmauran vi sutuai. \p \v 26 Nutos natgalenan van hǝn gamito, nutos husur alat lotoke lǝb̃egǝras gamito. \v 27 Be gamito, aYesu eviol hǝn aNunun aGot mai gamito, gai itoh tin len gamito gol ke mǝtsam̃idol len nap̃usanan ideh hǝn avan ideh am b̃eṽusan gamito. Evi aNunun aGot toṽusan gamito hǝn nakitinan husur natit p̃isi; nǝsa top̃usan hǝni evi nakitinan, savi naliboŋan. Sum̃an ke toṽusan gamito, toh tin len aKristo. \p \v 28 Evoi, anatugw gail len nadǝlomian, mititoh tin len aKristo, hǝn ke nǝboŋ b̃etǝlmam asike datb̃ikad nǝ-lon-uri-an, asike datb̃ikad namǝtahwan, asike nahurudat b̃isa len nǝhon. \v 29 Mǝtb̃elǝboii ke aGot tonor, mǝtolǝboii am ke nǝvanuan p̃isi lotogol nanoran, nǝpasian salito egǝm len aGot. \c 3 \s Anatun aGot gail \p \v 1 Mǝteris na-lǝmas-buni-an aTata toviol masuṽ hǝni mai gidato, hǝn gai b̃ekis gidato hǝn anatun gail. Ekitin, datovi anatun aGot gail!\x + \xo 3.1 \xt Jon 1.12\xt*\x* Imagenan, nǝvanuan navile a pan lǝsalǝboi gidato, bathut ke lǝsalǝboi aGot. \v 2 Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, gidato datovi anatun aGot gail tia, be dereh dategǝm sum̃an nǝsa? Datsalǝboi, savisi sal. Avil datolǝboii ke nǝboŋ aKristo b̃evisi, dereh datesum̃an gai husur dereh dateris p̃arp̃ar hǝni hum gai kitin. \v 3 Ale galit p̃isi lotokad nǝ-vatvat-viri-an hǝn lǝb̃eris maien hǝni, lotǝgau gat tabtab hǝn naveveuan hǝn nǝlolit gabag sum̃an ŋai aKristo toveveu. \p \v 4 Avan ideh togol nǝsaan eb̃ur kotov nalo siGot husur nǝsaan evi na-b̃ur-kotov-nalo-an. \v 5 Ale mǝtolǝboii ke aKristo evisi hǝn b̃ilav kuv nǝsaan gail. Mǝtolǝboi gai sǝkad nǝsaan ideh lan. \v 6 Nǝvanuan p̃isi lototoh tin len gai lǝsagolgol nǝsaan; nǝvanuan p̃isi lotogolgol nǝsaan, lǝsarisi boŋ ideh, lǝsalǝboii. \p \v 7 Tuhnatugw gail, avan ideh sategǝras gamito. Nǝvanuan togolgol nǝsa tonor, inor, hum aKristo tonor; \v 8 avan ideh togolgol nǝsaan, gai evi setǝmat husur natǝmat igolgol nǝsaan len natub̃atan van vǝbar damǝŋai. Bathut natenan, aNatun aGot evisi m̃os b̃emǝdas nauman gail setǝmat hǝn lǝb̃imasig. \p \v 9 Nǝvanuan p̃isi lotokad nǝpasian salito len aGot, lǝsagolgol nǝsaan am husur nab̃oruan siGot ipat len nǝlolito, iṽan hum namisurhuhai toṽan, gol lodǝdas lǝb̃igol nǝsaan bathut lukad nǝpasian len aGot tolav nǝmauran mai galito. \v 10 Anatun aGot gail lotile len anatun natǝmat gail maiegai ke: nǝvanuan p̃isi lǝsagolgol nanoran, mai nǝvanuan p̃isi lǝsalǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian ideh salito, lovi setǝmat, lǝsavi siGot.\f + \fr 3.10 \ft Len alat siYesu, galevis lokis galit gabag hǝn aKristen, be asike lǝb̃elǝmas bun naKristen gail am, logǝras galit gabag ke lotovi Kristen.\ft*\f* \p \v 11 Imaienan, egai evi nasoruan mǝttosǝsǝloŋ hǝni len natub̃atan ke: datimaslǝmas bun gidat gabag.\x + \xo 3.11 \xt Jon 13.34\xt*\x* \v 12 Sadatesum̃an aKen tovi sitenan tosa vǝsa masuṽ tovi tǝmat. Sadatesum̃an aKen, gai togol Apel, aṽan, tomat.\x + \xo 3.12 \xt Gen 4.1–8\xt*\x* Ale aKen igole imat sil nǝsa? Igole bathut natgalenan aKen togole lusa vǝsa, be natgalenan aṽan togole lunor. \p \v 13 Imaienan bathudud nadǝlomian, alat navile a pan lǝb̃emǝtahun bun gamito, samtesǝhoṽut len na-mǝtahun-buni-an salito.\x + \xo 3.13 \xt Luk 6.22; Jon 15.18–19, 17.14\xt*\x* \v 14 Datolǝboii ke dattomakuv dan nǝmatan vab̃is len nǝmauran tia bathut ke dattolǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian.\x + \xo 3.14 \xt Jon 5.24\xt*\x* Avan ideh salǝmas bun galito, gai sǝmakuv dan nǝmatan sal. \v 15 Galit ideh tomǝtahun bun nǝbathudud nadǝlomian ideh evi nǝvanuan na-gol-nǝmatan, ale hum mǝttolǝboii, nǝvanuan na-gol-nǝmatan sǝkad nǝmauran vi sutuai lan. \v 16 Datolǝboii tia ke na-lǝmas-buni-an imaiegai ke: aYesu Kristo eviol kǝmas hǝn nǝmauran san m̃os gidato; imaienan, gidat m̃au, datehǝhaṽur hǝn datb̃eviol hǝn nǝmauran sidato m̃os nǝbathudud nadǝlomian. \v 17 Avan ideh topul hǝn natite sinavile a pan, toris nǝbathudud nadǝlomian ideh topar tit hǝn b̃imaur lan, ale asike nǝlon b̃itaŋisi, imabe? Gai ikad na-lǝmas-buni-an siGot len nǝlon a? Aoa!\x + \xo 3.17 \xt Deu 15.7–8\xt*\x* \p \v 18 Tuhnatugw gail, sadatelǝmas bun gidat gabag hǝn nasoruan o nǝsa datb̃ikele ŋai, be datelǝmas bun gidat gabag len nakitinan mai len nǝsa datb̃igole. \v 19 Datb̃elǝmas bun gidat gabag maienan, dereh datelǝboii ke dattovi sinakitinan; dattovi siGot tovi nakitinan. Imaienan dereh nǝlodat tikad natǝm̃at len nǝhon aGot, \v 20 naut kǝmas nǝlodat tokel mai gidat sǝb̃odato ke datimaspanis. Husur aGot esǝhor masuṽ hǝn nǝlodato, gai elǝboi natit p̃isi. \v 21 Gamit, notolǝmas bun gamit p̃isi, asike nǝlodato sǝb̃odat b̃ikel mai gidat ke datb̃ipanis, be nǝlodat b̃imasil, datukad na-il-b̃uri-an hǝn datb̃eil len nǝhon aGot. \v 22 Ale dereh aGot teviol hǝn natideh datb̃eusi hǝni, husur datugol nǝsa gai tokele, datugol natit gail lotogol gai tohǝhaṽur. \v 23 Ale nakelean todaŋ san ekǝmaiegai ke: Datimaskad nadǝlomian len nahǝsan aNatun tovi aYesu Kristo, datimasriŋ nǝlodato lan. Ale datimaslǝmas bun gidat gabag hǝn datb̃ehusur nakelean todaŋ gai tokel mai gidato.\x + \xo 3.23 \xt Jon 13.34, 15.12, 17\xt*\x* \v 24 Alat lotogol nǝsa aGot tokele, galit lutoh tin len gai, ale gai itoh tin len galito. Ale len aNunun gai toviol hǝni mai gidato, datolǝboii ke gai itoh tin len gidato. \c 4 \s ANunun aGot o nanunun gǝgǝras? \p \v 1 Gamit, notolǝmas bun gamit p̃isi, samtedǝlom nanunun p̃isi, be mǝtebunus sǝhot gail ke lovi siGot o lǝsavi esan. Mitigol timaienan husur ahai kelkel ur gǝgǝras isob̃ur lovi lan naut p̃isi len navile a pan.\x + \xo 4.1 \xt Deu 13.2–6\xt*\x* \v 2 Mǝtolǝboi mǝtb̃elǝboii ke tovi aNunun aGot maiegai: ideh tokel uri ke aYesu Kristo egǝm vi vanuan tokad niben, gai evi siGot, \v 3 wake ideh sakel uri, gai imabe? Gai savi siGot. Evi nanunun atenan tovi enemi seKristo tabtab. Mǝtosǝsǝloŋ hǝni ke atenan tovi enemi seKristo b̃egǝmai, ale gagai itoh tia len navile a pan. \p \v 4 Tuhnatugw gail, mǝtovi siGot ale mǝtosǝhor ahai kelkel ur gǝgǝras galenan husur aNunun aGot totoh len gamito esǝhor natǝmat totoh len alat navile a pan.\f + \fr 4.4 \ft Len naut egai, nǝboŋ toke, \fq mǝtosǝhor ahai kelkel ur gǝgǝras, \ft namilen ke mǝtoil gǝgat len nakitinan.\ft*\f* \v 5 Ahai kelkel ur gǝgǝras galenan lovi sinavile a pan, imaienan nasoran salito egǝm len nǝnauan sinavile a pan, gol ke navile a pan losǝsǝloŋ hǝn galito. \v 6 Be ginamito, namtovi siGot, ale alat lotolǝboi aGot losǝsǝloŋ hǝn ginamito. Galevis lǝsavi siGot. Galito, lǝsasǝsǝloŋ hǝn ginamito, lomǝtahun ginamito. Husur natgalenan beti, datolǝboi datb̃elǝboi sǝhot aNunun nakitinan mai nanunun nagǝgǝrasan. \s AGot evi na-lǝmas-buni-an \p \v 7 Gamit, notolǝmas bun gamit p̃isi, datelǝmas bun gidat gabag tabtab bathut aGot evi nǝkadun na-lǝmas-buni-an. Gidat ideh tolǝmas bun ideh am maienan ikad nǝpasian len aGot, elǝboi aGot. \v 8 Gidat ideh asike b̃elǝmas bun ideh am maienan, gai imabe? Gai salǝboi aGot, bathut aGot evi na-lǝmas-buni-an. \v 9 AGot elǝmas masuṽ hǝn gidato. Eṽusan na-lǝmas-buni-an san tǝban gidato maiegai ke: esǝvat aNatun ulum̃an tosua sǝb̃on vi lan navile a pan, hǝn, len gai, datb̃ikad nǝmauran kitin.\x + \xo 4.9 \xt Jon 3.16\xt*\x* \v 10 Na-lǝmas-buni-an kitin evi nǝsa? Mǝtunau ke evi na-lǝmas-buni-an dattokade nǝboŋ dattolǝmas bun a Got a? Ao, savi enan. Na-lǝmas-buni-an kitin evi na-lǝmas-buni-an siGot tolǝmas bun gidato, tosǝvat aNatun hǝn b̃etutumav hǝn nǝmauran san gabag, hǝn ke, len gai, aGot b̃erub̃at nǝsaan sidato gail dan gidato.\x + \xo 4.10 \xt Rom 5.8, 10; 1Jon 2.2\xt*\x* \p \v 11 Gamit, notolǝmas bun gamit p̃isi, aGot b̃elǝmas bun gidato len naṽide tomaienan, gidat m̃au datimaslǝmas bun gidat gabag. \v 12 Sǝkad avan ideh toris aGot boŋ ideh. Be datb̃elǝmas bun gidat gabag, aGot itoh tin len gidato gol ke na-lǝmas-buni-an san len gidato isarpoh buni sum̃an tolǝŋoni.\x + \xo 4.12 \xt Jon 1.18\xt*\x* \p \v 13 Datunau lǝboii ke dattotoh tin len aGot ale datunau lǝboii ke gai totoh tin len gidato husur eviol hǝn aNunun mai gidato. \v 14 Ale namtorisi tia ke, namtukel koti ke aTata esǝvat aNatun ulum̃an hǝn b̃ilav kuv alat navile a pan dan nǝsaan salito.\x + \xo 4.14 \xt Jon 3.17, 4.42\xt*\x* \v 15 Avan ideh tokel koti len nǝhon nǝvanuan gail ke aYesu tovi aNatun aGot, aGot itoh tin len avan enan ale avan en itoh tin len aGot. \v 16 Ale datolǝboi tia na-lǝmas-buni-an aGot tokade, tolǝmas bun gidat hǝni. Datoriŋ nǝlodato len na-lǝmas-buni-an enan. AGot evi na-lǝmas-buni-an, ale avan ideh totoh tin len na-lǝmas-buni-an enan, gai itoh tin len aGot mai aGot itoh tin len gai. \p \v 17 Husur natenan, aGot igol ke na-lǝmas-buni-an san len gidato isarpoh buni sum̃an tolǝŋoni, hǝn ke datb̃ikad na-il-b̃uri-an len nǝhon nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan. Imaienan husur len natohan len navile a pan egai, datutoh tin len aGot sum̃an aYesu totoh tin len aGot. \v 18 Namǝtahwan eb̃uer len na-lǝmas-buni-an be na-lǝmas-buni-an kitin ehut namǝtahwan, husur nǝpanismen evi nǝkadun namǝtahwan. Avan ideh tomǝtahw len nǝpanismen, na-lǝmas-buni-an siGot lan sǝsarpoh sum̃an aGot tolǝŋoni. \p \v 19 Datukad na-lǝmas-buni-an bathut a m̃o aGot elǝmas masuṽ hǝn gidato. \v 20 Avan ideh b̃ike, “Nolǝmas bun aGot,” be emǝtahun bun nǝbathudud nadǝlomian ideh, gai evi nǝvanuan nalibliboŋan. Husur asike b̃elǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian ideh torisi tia, imabe elǝmas bun aGot gai sarisi? Salǝboi b̃igole. \v 21 Ale aGot ikel nategai hǝn gidato ke, avan ideh tolǝmas bun aGot, timaslǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian san tu.\x + \xo 4.21 \xt Mat 22.36–40; Mak 12.28–31; Luk 10.25–28\xt*\x* \c 5 \s Nadǝlomian len aYesu, aNatun aGot \p \v 1 Nǝvanuan p̃isi lotodǝlomi ke aYesu evi aKristo, aGot totabtabuh lan, galit lukad nǝpasian salito len aGot. Ale galit p̃isi lotolǝmas bun gai topasus, lolǝmas bun ideh tokad nǝpasian lan am. \v 2 Datolǝboii ke dattolǝmas bun anatun aGot gail nǝboŋ dattolǝmas bun aGot, dattogol nǝsa tokele. \v 3 Bathut datb̃elǝmas bun aGot, dereh datigol nǝsa tokele. Ale natgalen tokel gail, lǝsǝdaŋ hǝn datb̃igol gail.\x + \xo 5.3 \xt Jon 14.15\xt*\x* \v 4 Husur galit p̃isi lotokad nǝpasian len aGot, loil gǝgat dan naṽide tosa gail silat navile a pan, lowin. Nadǝlomian sidato evi nǝdaŋan hǝn dattoil gǝgat dan naṽide silat navile a pan. \v 5 Ase elǝboi b̃eil gǝgat dan naṽide silat navile a pan? Nǝvanuan todǝlomi ŋai ke aYesu evi aNatun aGot. \p \v 6 AYesu Kristo evi gai togǝm hǝn b̃ibaptais len nǝwai mai hǝn nǝda han b̃isel len nǝmatan san. Len nǝwai mai nǝda egǝmai.\f + \fr 5.6 \ft Len nasoruan ta Kris, \fq baptais \ft sǝpat, ike \fq nǝwai \ft ŋai ale nǝvanuan namitisau hǝn nasoruan siGot lunau ke \fq nǝwai \ft evi nǝwai hǝn nǝbaptaisan.\ft*\f* Savi nǝwai hǝn nǝbaptaisan san ŋai be nǝwai enan mai nǝda hǝn nǝmatan san. Ale evi aNunun aGot tokel koti bathut ke aNunun aGot tovi nakitinan. \v 7 Husur itor enan lukel kot nakitinan,\x + \xo 5.7 \xt Deu 19.15\xt*\x* \v 8 aNunun aGot mai nǝwai mai nǝda; ale lototor lukel kot natit top̃itoṽ ŋai. \v 9 Len nakotan datodǝlom na-kel-koti-an sinǝvanuan, be nakitinan hǝn na-kel-koti-an siGot esǝhori husur evi na-kel-koti-an aGot tokel koti husur aNatun ulum̃an. \v 10 Imaienan, alat lotoriŋ nǝlolit len aNatun aGot lodǝlom nǝsa aGot tokel koti husur aNatun ale lukad nadǝlomian enan len nǝlolito. Avil alat lǝsadǝlom aGot ehum lotoke aGot tolibliboŋ husur lǝsadǝlom na-kel-koti-an aGot tokele husur aNatun ulum̃an. \v 11 Na-kel-koti-an imaiegai ke: aGot eviol hǝn nǝmauran vi sutuai mai gidat tia ale nǝkadun nǝmauran enan evi aNatun ulum̃an. \v 12 Alat lotokad aNatun aGot len nǝlolito, lukad nǝmauran enan; ale alat lǝsǝkad aNatun ulum̃an aGot len nǝlolito, lumabe? Lǝsǝkad nǝmauran enan.\x + \xo 5.12 \xt Jon 3.36\xt*\x* \p \v 13 Nutos natgalenan van hǝn gamit mǝttoriŋ nǝlomito len nahǝsan aNatun aGot hǝn mǝtb̃elǝboii ke mǝttokad nǝmauran vi sutuai. \v 14 Gidato, datsǝkad nǝ-lon-uri-an len nǝhon aGot ke, datb̃eusi hǝn natideh tonor hǝn nalǝŋonian san, dereh gai tesǝsǝloŋ hǝn gidato. \v 15 Ale datb̃elǝboii ke tosǝsǝloŋ hǝn natideh datousi hǝni, beti datolǝboii ke eviol hǝn nǝsa dattousi hǝni. \p \v 16 Gǝb̃eris nǝbathudud nadǝlomian ideh togol nǝsaan, be savi nǝsaan togol tomakuv dan aGot, gisor tuṽ m̃osi, ale dereh aGot teviol hǝn nǝmauran kitin maii.\f + \fr 5.16 \ft Nǝsaan togol nǝvanuan tomakuv dan aGot evi nǝsaan togol nǝvanuan tomat vi sutuai.\ft*\f* Nusor husur nǝsaan savi nǝsaan togol nǝvanuan tomakuv dan aGot, be ikad nǝsaan sua togol nǝvanuan tomakuv dan aGot vi sutuai, ale nǝsakele ke gisor tuṽ m̃os galit lotogol enan. \v 17 Natit p̃isi lǝsanor lovi nǝsaan, be ikad nǝsaan galevis lǝsagol nǝmatan, lǝsagol ke nǝvanuan tomakuv dan aGot vi sutuai. \p \v 18 Datolǝboii ke nǝvanuan p̃isi lotokad nǝpasian salit len aGot, lǝsagolgol nǝsaan husur aNatun aGot ihavhav hǝn galito, etǝgau gol galito hǝn gai tosa vǝsa masuṽ tovi tǝmat b̃edǝdas b̃ibar galito. \v 19 Datolǝboii ke datovi siGot naut kǝmas ke galit am lotosuh len navile a pan lutoh len navǝlan gai tosa vǝsa tovi tǝmat. \v 20 Ale datolǝboii ke aNatun aGot togǝm tia ale eviol hǝn nalǝboian hǝn datb̃elǝboi aGot kitin, ale datutoh tin len aGot kitin, datutoh tin len aNatun ulum̃an, aYesu Kristo. Atenan evi aGot kitin, evi nǝmauran vi sutuai. \p \v 21 Bathut enan, anatugw gail len nadǝlomian, mǝtelǝlǝgau hǝn gamito dan nagot gǝgǝras gail.