\id 2TH NT0014 Maskelynes (KLV) -- David Healey \h 2 Tessalonika \toc1 Nalob̃ulat napisulan na-vǝha-ru-an aPol totosi van hǝn alat a Tessalonika \toc2 2 Tessalonika \toc3 2Tes \mt1 2 Tessalonika \mt3 Nalob̃ulat napisulan na-vǝha-ru-an aPol totosi van hǝn alat a Tessalonika \imi Ase itos nalob̃ulat napisulan egai? \ipq APol itosi. \imi Itos nalob̃ulat napisulan egai hǝn nǝsa? \ipq Itosi hǝn b̃ikel mai alat siYesu len naut a Tessalonika ke leum tidaŋ siYesu van vǝbar natǝlmaman san. Ikel nalǝlǝgauan mai galito ke salesǝsǝloŋ hǝn ahai p̃usan gǝgǝras gail. \imi Itos nalob̃ulat egai m̃os ase? \ipq Nalob̃ulat egai evi napisulan aPol totosi van hǝn alat siYesu len naut a Tessalonika. \imi APol itos nalob̃ulat egai ŋais mai len naut a be? \ipq APol itosi pǝpadaŋ hǝn nasihau A.D. 52 nǝboŋ totoh len naut a Korint. \io2 1) Na-ke-ivoi-an (1.1–2) \io2 2) Nasipaan mai na-sor-tuṽ-an ke aGot dereh tisab̃ mǝttonor hǝn nǝsa toutaut hǝni m̃os gamito (1.3–12) \io2 3) Mǝtedǝlom tabtab hǝn nap̃usanan sinamito. Samtinau masuṽ hǝn napisulan ideh toke Nǝboŋ siNasub̃ togǝm tia, nǝlomit satetuhatuh hǝni (2.1–17) \io2 4) Mitisor tuṽ ke tisob̃ur am ledǝlom napisulan husur Nasub̃ aYesu. Mǝtolǝboi mǝtb̃eil gǝgat len Nasub̃. Dereh tihavhav gol gamito dan atenan tosa vǝsa (3.1–5) \io2 5) Namtukele hǝn gamit ke, mǝtebulatut dan nǝbathudud nadǝlomian ideh tomǝtahun nauman (3.6–15) \io2 6) Nǝ-maris-kotovi-an (3.16–18) \c 1 \s Na-ke-ivoi-an \p \v 1 Ginau aPol mai aSilas mai aTimoti, namtutos nalob̃ulat napisulan egai.\f + \fr 1.1 \ft 1Tes 1.1. Len nasoruan ta Kris ike Silvanus, sake Silas, be evi naulum̃an sua ŋai.\ft*\f* Namtutosi van hǝn alat siYesu len naut a Tessalonika, gamit mǝttovi siGot aTǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo. \v 2 AGot aTǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo areviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, mai arigol nǝlomit tikad natǝm̃at tabtab! \s Nasipaan \p \v 3 Bathudud nadǝlomian, namtimassipa akis vi tǝban aGot m̃os gamito. Inor hǝn namtb̃esipa vi tǝban husur nadǝlomian samit evivi mǝhat masuṽ, mai na-lǝmas-buni-an samit ṽisusua van hǝn gamit gabag, etibtibau am. \v 4 Imaienan namtusor patpat gamit mǝhat van hǝn alat siYesu lotolotu hǝn aGot len naut tiltile gail. Namtukel mai galito ke mǝtoil gǝgat mai mǝtudaŋ len nadǝlomian samito, naut kǝmas nǝvanuan gail lotomǝdas tabtab hǝn gamito, gol na-lǝŋon-isa-vǝsa-an len gamito. \s Naut kǝmas na-lǝŋon-isa-vǝsa-an samito namtuke mǝtelǝŋon tivoi am len nǝlomito \p \v 5-6 Be len natgalenan aGot dereh tigol nanoran san tip̃arp̃ar, husur dereh tigol gamit mitinor hǝn mǝtb̃itoh len natohan pipihabǝlan mǝttolǝŋon tosa vǝsa m̃osi. Ale len nanoran san, dereh aGot tipansem alat lotomǝdas bun gamito. \v 7 Ale gamit mǝttolǝŋon tosa vǝsa husur lotomǝdas bun gamito, aGot dereh tigol mitiŋavŋav mai ginamito, len nǝboŋ Nasub̃, aYesu b̃egǝm len nǝmav. Dereh tegǝm mai aŋel san gail lotodaŋ \v 8 mai nǝhab towunwun, hǝn b̃ilav nǝpanismen mai alat lǝsalǝboi aGot mai alat lǝsagol nǝsa na-kel-uri-an tovoi husur aMasta sidato, aYesu tokele.\x + \xo 1.8 \xt Isa 66.15\xt*\x* \v 9 Dereh lipanis hǝn na-mǝdas-buni-an topat vi sutuai. Nǝpanismen enan dereh tepǝpehun galit vi tut dan Nasub̃ mai nǝyalyalan hǝn nǝdaŋan san vi sutuai.\x + \xo 1.9 \xt Isa 2.10, 19, 21\xt*\x* \v 10 Nasub̃ aYesu dereh tigol natenan nǝboŋ b̃egǝmai, hǝn nǝvanuan san gail lǝb̃isal suh nǝyalyalan san mai alat lotoriŋ nǝlolit lan tia lǝb̃imaŋmaŋ lan. Ale len nǝboŋ enan gamit am mǝteputsan nahǝsan ei, husur mǝtodǝlom nǝsa namttokel koti husuri. \p \v 11 Imaienan namtusor tuṽ tabtab m̃os gamito ke aGot sidato dereh tisab̃ sǝhoti ke, mǝtunor hǝn nǝmauran gai tokis gamit m̃osi. Namtusor tuṽ ke len nǝdaŋan san, aGot dereh tigol nalǝŋonian samit p̃isi hǝn navoian, mai natit p̃isi mǝttogole len nadǝlomian samito, liṽan hǝn naṽite. \v 12 Namtusor tuṽ magenan hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃eputsan nahǝsan aMasta sidato, aYesu, hǝn nǝsa togole len nǝmauran samito, mai hǝn aYesu b̃eputsan gamito. Natgalen dereh levisi len navoian, aGot sidato mai Nasub̃ aYesu Kristo, artoviol kǝmas hǝni. \c 2 \s Naulum̃an tomǝtahun nalo \p \v 1 Bathudud nadǝlomian, namtuke namtisor husur nagǝman siMasta sidato, aYesu Kristo, nǝboŋ aGot b̃igol datb̃ib̃onb̃on hǝn datb̃itoh mai aYesu.\x + \xo 2.1 \xt 1Tes 4.15–17\xt*\x* Namtoŋir gamit ke, \v 2 samtedǝdarŋab̃u hǝn na-kel-uri-an ideh toke Nasub̃ totǝlmam tia. Samtinau tuhatuh hǝni, samtesǝhoṽut len alat lotogǝras ke na-kel-uri-an enan evi na-kel-vǝhoti-an togǝm len aNunun aGot, o evi nasoruan ideh o nalob̃ulat napisulan lotoke namttotosi, samtedǝlomi. \v 3 Avan ideh sategǝras gamito len natideh. Husur Nǝboŋ siNasub̃ asike egǝmai van vǝbar nǝboŋ nǝvanuan b̃isob̃ur b̃ipair dan aGot, b̃al maii. Beti dereh aGot tevǝhot Naulum̃an tomǝtahun nalo\f + \fr 2.3 \ft Natosian galevis ta sutuai luke \fq Naulum̃an hǝn nǝsaan.\fq*\f*, aGot b̃igol b̃imasig buni hum tosor utaut hǝni sutuai tia. \v 4 Dereh atenan tipatpat gai mǝhat, tivi enemi hǝn natideh nǝvanuan gail lotolotu hǝni o lotokisi hǝn aGot. Dereh tebǝtah len naim siGot, tikel uri ke gai sǝb̃on tovi Got.\x + \xo 2.4 \xt Dan 11.36; Eze 28.2\xt*\x* \v 5 Nǝboŋ nototoh sal mai gamito nukel tabtab hǝn natgalenan mai gamit tia. Mǝtsǝnau gati a? \p \v 6 Ale mǝtolǝboi tia ke ikad natsua toil gol atenan gagai. Ale eil gole hǝn aGot b̃evǝhoti len nǝboŋ aGot tolekis hǝni. \v 7 Husur nǝdaŋan toke nalo asike evi natideh, eum tia be esusuah. Be gai toil gole, dereh tigole van vǝbar nǝboŋ aGot b̃ilav kuvi dan nauman hǝn na-il-gole-an. \v 8 Len nǝboŋ enan ŋai aGot dereh tevǝhot Naulum̃an tomǝtahun nalo. Ale nǝboŋ Nasub̃ aYesu b̃egǝmai, dereh teṽuv bun nǝmauran sitenan hǝn b̃imasig. Ale aYesu dereh tigol nǝdaŋan sitenan teb̃uer len namǝnas hǝn nagǝmaian san.\x + \xo 2.8 \xt Isa 11.4\xt*\x* \v 9 Naulum̃an tomǝtahun nalo dereh tegǝm len nǝdaŋan siSetan. Ale dereh tigol namerikel nagǝgǝrasan mai natit nagǝgǝrasan gail am, nǝvanuan gail lǝb̃ip̃aŋ lan, gol lǝb̃inau ke tovi nǝdaŋan siGot.\x + \xo 2.9 \xt Mat 24.24\xt*\x* \v 10 Ale dereh tigol natit gail p̃isi sanor togǝras alat lotoyar len nap̃isal tovi lan nǝmasigan. Elǝboi b̃egǝras galito husur lomǝtahun nakitinan, lǝsalǝmas bun nakitinan enan tolǝboi b̃ilav kuv galit dan nǝmasigan. \v 11 Husur lotolekis hǝn nap̃isal enan, aGot dereh tesǝvat nǝ-nau-suluṽi-an todaŋ van hǝn galito, hǝn lǝb̃edǝlom nagǝrasian galen p̃isi. \v 12 Imaienan, dereh aGot teriŋi hǝn lǝb̃ipanis husur lǝsadǝlom nakitinan be lohǝhaṽur hǝn nǝsaan lotogole. \s Il gǝgat! \p \v 13 Bathudud nadǝlomian, Nasub̃ tolǝmas bun gamit p̃isi, ivoi hǝn namtb̃ike sipa vi tǝban aGot m̃os gamit akis. Husur len natub̃atan aGot ilekis hǝn gamito\f + \fr 2.13 \ft Natosian galevis ta sutuai luke \fq husur aGot ilekis hǝn gamito hum mǝttovi naṽit nametǝkav san gail.\fq*\f* hǝn b̃ilav kuv gamit dan nǝpanismen. Len nauman seNunun togol mǝttovi esan sǝb̃on, mai len nadǝlomian hǝn nakitinan mǝttokade, aGot ilav kuv gamit dan nǝpanismen enan. \v 14 Nǝboŋ namttokel na-kel-uri-an tovoi mai gamito, aGot ekis gamit hǝn b̃ilav kuv gamito, hǝn mǝtb̃ikad nahudhut nǝyalyalan siMasta sidato, aYesu Kristo. \v 15 Imaienan bathudud nadǝlomian, mǝteil gǝgat, tǝgau gat nap̃usanan namttokel mai gamito mai namttotosi van hǝn gamito. \p \v 16 AMasta sidato, aYesu Kristo mai aGot aTǝmadato arolǝmas bun gidato ale len navoian artoviol kǝmas hǝni, arugol datolǝŋon ivoi am len nǝlodato vi sutuai mai aroviol hǝn nǝ-vatvat-viri-an tovoi mai gidato. \v 17 Gǝlaru arigol mǝtelǝŋon tivoi am len nǝlomito, arigol mitidaŋ am m̃os natit p̃isi tovoi mǝtb̃igole mai mǝtb̃ikele. \c 3 \s Sor tuṽ m̃os ginamito \p \v 1 Bathudud nadǝlomian, len nǝ-maris-kotovi-an nikel natsual am: mitisor tuṽ m̃os ginamito. Sor tuṽ ke nasoruan siNasub̃ tiperŋan naut p̃isi tutut, nǝvanuan gail lisal suhi len naut p̃isi b̃evi lan sum̃an mǝttogole nǝboŋ tobar gamito. \v 2 Sor tuṽ am ke aGot tilav kuv ginamit dan navǝlan alat lǝsanor mai alat lotosa vǝsa, husur savi nǝvanuan gail p̃isi lotokad nadǝlomian. \p \v 3 Be Nasub̃, gamit mǝtolǝboi mǝtb̃eriŋ gat nǝlomit lan, gai dereh tigol mitidaŋ am mai tekǝtkǝta gol gamito dan atenan tosa vǝsa tovi tǝmat.\x + \xo 3.3 \xt Isa 49.7; Mat 6.13; Jon 17.15\xt*\x* \v 4 Len Nasub̃ namtolǝboi buni ke gagai mǝtugol nǝsa namttokele todaŋ mai gamito, mai dereh mitigol timaienan tabtab. \v 5 Nasub̃ tiwol tabtab hǝn nǝlomito, len nap̃isal hǝn na-lǝmas-buni-an siGot, mai nǝ-daŋ-b̃uri-an hǝn na-toh-mǝdau-an seKristo. \s Samtivekan \p \v 6 Bathudud nadǝlomian, namtukel idaŋ mai gamit ke, len nahǝsan aMasta sidato, aYesu Kristo, mǝtebulatut dan nǝvanuan nadǝlomian ideh tovekan, saum husur nap̃usanan namttolavi mai galito.\f + \fr 3.6 \ft Natosian galevis ta sutuai luke \fq gamito.\fq*\f* \v 7 Bathut gamit mǝtolǝboii ke mitimasgol tǝtoṽ hǝn ginamito: ginamit namtutoh mai gamito be namtsavekan boŋ ideh. \v 8 Namtoṽur nǝhanian p̃isi namttohani, namtsaus gamit ideh hǝn naviolan hǝn nǝhanian. Ao namtoum idaŋ len nalennǝyal mai nalenmariug hǝn asike namtb̃ihan nǝvat samit ideh.\x + \xo 3.8 \xt Efe 4.28; 1Tes 2.9\xt*\x* \v 9 Namtukad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn namtb̃eus gamit hǝn mǝtb̃evǝŋan ginamito, be namtsagole husur namtuke namttogol naṽide sua tonor hǝn mǝtb̃igol tǝtoṽ hǝni. \v 10 Nǝboŋ namttotoh mai gamito, namtokǝmaiegai mai gamit ke, “Avan ideh asike b̃eum, satihan.”\x + \xo 3.10 \xt 1Tes 3.4, 4.11\xt*\x* \p \v 11 Namtokǝmaienan husur namtosǝsǝloŋ hǝni ke gamit galevis luvekan. Lǝsaum be losul hǝn nahunusulito taṽtaṽor. \v 12 Namtukele idaŋ mai galito ke, len nahǝsan Nasub̃, aYesu Kristo, limastoh mǝdau, um m̃os nǝhanian halit gabag. \p \v 13 Be gamit, bathudud nadǝlomian, navoian mǝttogole, mitigol tabtab hǝni naut kǝmas nǝlomit b̃isa husuri. \v 14 Avan ideh asike b̃igol nǝsa namttokele len nalob̃ulat napisulan egai, mǝtekǝta lǝboii. Ale mǝtebulatut dani hǝn nahurun b̃isa. \v 15 Samtinau hum tovi enemi, be kel nalǝlǝgauan maii hum tovi wawa samit len nadǝlomian. \s Nǝ-maris-kotovi-an \p \v 16 Nasub̃ hǝn natǝm̃at teviol tabtab hǝn natǝm̃at mai gamito len nap̃isal p̃isi. Nasub̃ titoh mai gamit p̃isi. \v 17 Ginau, aPol, nutos na-ke-ivoi-an egai len navǝlagw sǝb̃ogw, hum nototosi len nalob̃ulat napisulan p̃isi hǝn mǝtb̃elǝboii ke tovi ginau nototos nalob̃ulat. \v 18 AMasta sidato, aYesu Kristo m̃au, teviol kǝmas hǝn navoian mai gamit p̃isi.