\id ROM NT0006 Maskelynes (KLV) -- David Healey \h Rom \toc1 Nalob̃ulat napisulan aPol totosi van hǝn alat a Rom \toc2 Rom \toc3 Rom \mt1 Rom \mt3 Nalob̃ulat napisulan aPol totosi van hǝn alat a Rom \imi Ase itos nalob̃ulat napisulan egai? \ipq APol itosi. \imi APol itosi van hǝn ase? \ipq Itosi van hǝn alat siYesu len naut a Rom. \imi APol itosi hǝn nǝsa? \ipq Itosi hǝn b̃eṽusan galit ke, nǝmatan siYesu igol dattolǝboi datb̃inor len nǝhon aGot, ale aYesu dereh tevi tarhǝt sidato hǝn datb̃ikad nǝmauran tovoi. \imi APol itos nalob̃ulat napisulan egai ŋais mai len naut a be? \ipq Itosi pǝpadaŋ hǝn nasihau A.D. 57 nǝboŋ totoh len naut a Korint. \io1 APol itos nalob̃ulat napisulan egai hǝn b̃eutaut hǝn nap̃isal san vi lan naut a Rom. Ike tevi tarhǝt silat siYesu ei, beti dereh tivan hǝn naut a Spen. Ale aPol isor vǝsvǝsai nadǝlomian silat siYesu mai naṽide hǝn nadǝlomian enan b̃egǝgel hǝn nǝmauran silat siYesu. (1.1–16.27) \io2 1) Na-ke-ivoi-an mai nalǝŋonian siPol (1.1–17) \io2 2) Nǝvanuan gail p̃isi lolǝboi lǝb̃imaur len aYesu ŋai (1.18–3.20) \io2 3) Nap̃isal siGot hǝn b̃ilav kuv nǝvanuan gail dan nǝsaan salito (3.21–4.25) \io2 4) Nǝmauran toveveu len aKristo (5.1–8.39) \io2 5) Nǝ-nau-utaut-an siGot m̃os alat seIsrael (9.1–11.36) \io2 6) Naṽide silat siYesu (12.1–15.13) \io2 7) Nǝ-maris-kotovi-an mai na-ke-ivoi-an gail (15.14–16.27) \c 1 \s Na-ke-ivoi-an siPol \p \v 1 Ginau, aPol, nutos nalob̃ulat napisulan egai. Novi naslev sua seKristo, aYesu, aGot totabtabuh len ginau hǝn nǝb̃evi hai pispisul m̃os na-kel-uri-an san tovoi. \v 2 Sutuai, nǝboŋ aYesu savisi sal, aGot ikel gati ke dereh tikel vǝhot na-kel-uri-an san tovoi. Ale ikel vǝhoti len nǝsa ahai kelkel ur gail lototosi len natosian siGot.\x + \xo 1.2 \xt Isa 52.7, 61.1\xt*\x* \v 3-4 Na-kel-uri-an tovoi ehusur aNatun aGot, aYesu. Len nǝmauran san len navile a pan, ikad nǝpasian len nǝbathuyah siTevit tovi Kiŋ.\x + \xo 1.3–4 \xt Mat 1.1\xt*\x* Ale aNunun aGot ikel uri ke tovi aNatun aGot len nǝdaŋan nǝboŋ togol tole mǝhat dan nǝmatan.\x + \xo 1.3–4 \xt Psa 2.7\xt*\x* Gai evi aYesu Kristo, aMasta sidato. \v 5 Len gai, aGot eviol kǝmas hǝn navoian mai ginau,\f + \fr 1.5 \ft Len nasoruan ta Kris len naut egai ike \fq ginamito, \ft be alat lotokad namitisau len nasoruan siGot lunau ke tosor husur gai sǝb̃on.\ft*\f* hǝn nǝb̃evi ahai pispisul m̃os nahǝsan aKristo, hǝn nǝb̃ekis nǝvanuan dan naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile p̃isi, hǝn lǝb̃igol husur nǝsa tokele bathut nadǝlomian lotokade lan. \v 6 Gamit a Rom, mǝtovi galit galevis. AGot ekis gamit am hǝn mǝtb̃evi seKristo. \p \v 7 Ginau aPol, nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn gamit p̃isi a Rom, aGot tolǝmas bun gamito, gai tokis gamit hǝn mǝtb̃evi esan sǝb̃on. \p AGot atǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo areviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, arigol nǝlomit tikad natǝm̃at. \s Nalǝŋonian siPol hǝn b̃evi Rom \p \v 8 Nuke nikele bai ke, len aYesu Kristo, nosipa vi tǝban aGot hǝn gamit p̃isi, husur nǝvanuan gail lukel ur nadǝlomian samito len navile a pan kavkav. \v 9 AGot notoum san len nǝlogw kavkav nǝboŋ notokel ur na-kel-uri-an tovoi husur aNatun ulum̃an, aGot elǝboii ke notokitin nǝboŋ notokel ke notosor tuṽ m̃os gamit tabtab. \v 10 Akis vǝbar damǝŋai len na-sor-tuṽ-an sagw, nous aGot ke, b̃elǝŋoni, dereh tigol nap̃isal ideh hǝn nǝb̃em̃ǝdoŋ tǝban gamito. \v 11 Husur nolǝŋon masuṽ hǝn nǝb̃eris gamito, hǝn ke, len nagǝmaian sagw, mǝtb̃ikad naviolan ideh seNunun aGot hǝn b̃igol mǝtb̃idaŋ am. \v 12 Nolǝŋon masuṽ hǝn nǝb̃eris gamito hǝn datb̃igol datb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlodat gabag, nuke nevi tarhǝt samit len nadǝlomian samito mai gamit am mǝtevi tarhǝt sagw len nadǝlomian sagw. \p \v 13 Bathudud nadǝlomian gail, nuke mǝtelǝboii ke notonau utaut hǝn nǝb̃em̃ǝdoŋ tǝban gamito. Nugol vǝha-sob̃ur hǝni be natgalevis lupatpat gol ginau vǝbar damǝŋai. Nuke neum samito ale nauman sagw len gamito tikad naṽite hum notokade len alat lǝsavi Ju len naut tiltile gail am.\x + \xo 1.13 \xt Uman 19.21\xt*\x* \v 14 Nolǝboii ke aGot eriŋ nauman len ginau ale nimasgole m̃os nǝvanuan gail p̃isi, nǝvanuan nab̃iltivile gail mai auleut gail, alat lotokad nalǝboian mai alat lototǝtan hǝni. \v 15 Husur natenan, noutaut, nolǝŋon nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi mai gamit a Rom am. \p \v 16 Nahurugw sǝsa hǝn na-kel-uri-an tovoi. Evi nǝdaŋan siGot m̃os nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan silat lotokad nadǝlomian: m̃os naJu gail a m̃o, beti alat lǝsavi Ju. \v 17 Husur na-kel-uri-an tovoi ikel vǝhot nap̃isal hǝn aGot b̃igol datb̃inor len nǝhon. Nap̃isal enan etub̃at len nadǝlomian van van, inoŋ len nadǝlomian. Hum natosian siGot toke, “Len nadǝlomian nǝvanuan nanoran ikad nǝmauran.”\x + \xo 1.17 \xt Hab 2.4\xt*\x* \s Nǝlol paŋpaŋ siGot van hǝn nǝsaan \p \v 18 AGot len nǝmav evǝhot nǝlol paŋpaŋ san. Nǝlon epǝŋas nǝsaan silat lotomǝtahun aGot, lotopul hǝn nǝsaan. Galit, len nǝsaan salito, losusuan nakitinan. \p \v 19 Galit lolǝboi nakitinan husur aGot, bathut igol ip̃arp̃ar hǝn galito. \v 20 Naut kǝmas lotodǝdas lǝb̃eris nǝdaŋan san topat vi sutuai mai nab̃oruan san hum aGot; be nǝdaŋan mai nab̃oruan san arup̃arp̃ar len natit p̃isi togole. Husur len natub̃atan nǝboŋ aGot togol navile a pan, van vǝbar damǝŋai, nǝvanuan gail loris natit aGot togol gail. Imaienan lǝsalǝboi lǝb̃etǝtas gol galito. \v 21 Husur ke, naut kǝmas lotolǝboi aGot maienan, lǝsǝsal suh nǝyalyalan san sum̃an tovi Got, lǝsasipa vi tǝban. Be nǝnauan salito egǝm vi ut kǝmas, nǝnauan salit sǝkad nǝ-nau-lǝboii-an lan, lopul hǝn nǝmargobut ŋai. \v 22 Lukel ke lotokad namitisau hǝn nǝmauran tonor, be logǝm vi hoṽon gail. \v 23 Lugel nǝyalyalan siGot totoh vi sutuai hǝn nǝlablab gail lotokad nǝnahǝnah hǝn nǝvanuan lǝb̃imat, nǝman namǝsav gail, narivatvat gail mai natit lotokǝlkǝlah.\x + \xo 1.23 \xt Deu 4.16–18\xt*\x* \p \v 24 Imagenan, aGot eriŋ gab̃ulan galito hǝn lǝb̃igol natideh lotolǝŋoni len nǝlolito, gol ke, len nab̃iŋb̃iŋalan salito, lomǝdas nibelit gabag len naitian tosa lotogolgole. \v 25 Lugel nakitinan husur aGot hǝn nalibliboŋan. Ale lulotu hǝn natit aGot togol gail, lugol lotovi slev salit gail. Lǝsalotu hǝn aGot togol natgalenan, be gai inor hǝn nǝ-sal-suhi-an van vi sutuai. Ganan! \p \v 26 Husur lotogol natgalenan aGot eriŋ gab̃ulan galito hǝn lǝb̃igol naṽide tob̃iŋb̃iŋal ideh lotolǝŋoni. Alatpǝhaṽut salit tu lupair dan nap̃isal hǝn naitian mai asoalit gail hǝn lǝb̃igol naitian mai galit gabag. \v 27 Len naṽide tomaienan alalum̃an lupair dan naitian mai alatpǝhaṽut, nǝlolit isahsah len galit gabag. Alalum̃an lob̃ur kotov naṽide tonor, lugol tob̃iŋb̃iŋal mai galit gabag. Ale sil nǝsaan lotogol gail, nǝpanismen tonor hǝn nǝsa galit sǝb̃olit lotogole ibar galito. \p \v 28 Bathut lotonau ke na-lǝboi-aGot-an savi natideh, aGot eriŋ gab̃ulan galit hǝn lǝb̃itoh len nǝ-nau-sabsab-an salito. Imaienan lugol nǝsa sanor hǝn lǝb̃igole. \v 29 Logǝm pul hǝn nǝsaan tiltile gail: nab̃oruan sasa, na-lǝŋon-masuṽ-hǝn-natite-an hǝn natite, nǝsasaan, lutab̃ulol bulos avan ideh husur nǝsa tokade. Lugolgol nǝmatan, lopul hǝn naṽitṽituhan mai nagǝgǝrasan. Lohǝhaṽur hǝn lǝb̃igol na-lǝŋon-isa-an len nǝvanuan gail, lukel nǝmadun nǝvanuan gail, \v 30 lusor mǝdas nahǝsalito. Lomǝtahun bun aGot, len naṽivan salit lǝsǝnau avan ideh am. Nǝholit ileleah ale lusor patpat galit mǝhat. Lukad namitisau hǝn lǝb̃inau tabtab hǝn nap̃isal toveveu hǝn lǝb̃igol nǝsaan. Lǝsagol nǝsa atata mai anana artokele. \v 31 Len naṽide hǝn nǝmauran salito ehum lotomelmel, lob̃ur kotov na-kel-gati-an salit gail, na-lǝmas-buni-an eb̃uer len galito, nǝlolit sǝtaŋis avan ideh, ehum lǝsǝkad nalolosaan ideh. \v 32 Lolǝboii ke, bathut aGot tonor, ikele ke, nǝvanuan gail lotogol naṽide lotomaienan limasmat. Avil lohusur naṽide galen sal. Savi natenan ŋai, be lohǝhaṽur hǝn lǝb̃eris nǝvanuan gail am lǝb̃ehusur naṽide salito. \c 2 \s AGot inor len nǝ-sab̃-sǝhoti-an san gail \p \v 1 Gaiug gotosab̃ sǝhoti ke nǝvanuan tile am timaspanis, gǝsalǝboi gǝb̃etǝtas gol gaiug, husur gaiug am gusa sum̃an galito. Nǝboŋ gotosab̃ sǝhoti ke avan ideh timaspanis husur nǝsaan san, be gaiug gusab̃ sǝhoti ke gaiug am gimaspanis, husur gaiug gugol nǝsaan top̃itp̃itoṽ.\f + \fr 2.1 \ft Mat 7.1; Luk 6.37. Len naut egai aPol esivoh len naJu gail husur lupatpat galit mǝhat sǝhor alat lǝsavi Ju.\ft*\f* \v 2 Datolǝboii ke, nǝboŋ aGot tosab̃ sǝhoti ke nǝvanuan limaspanis sil lotogol natenan, nǝ-sab̃-sǝhoti-an san inor hǝn nakitinan. \v 3 Imagenan, gaiug, nǝboŋ gotosab̃ sǝhoti ke galit limaspanis be gaiug gohusur naṽide top̃itoṽ hum galito, gunau ke gotolǝboi gǝb̃igam yav dan nǝpanismen siGot a? Ao! \v 4 Gǝsalǝboii ke aGot tovoi masuṽ hǝn gaiug a? Gai satutut hǝn b̃emǝtahun gaiug; len nasusumaran, itoh mǝdau mai gaiug. Gǝsalǝboii a? Hum ma natgalenan lǝsavi natideh len gaiug. AGot ivoi hǝn gaiug hǝn b̃esǝhar gaiug van hǝn nǝpairan dan nǝsaan, gǝsǝnau sǝhoti a? \v 5 Be gaiug guhaihai, nǝkadum̃ iṽonṽon, gomǝtahun gǝb̃ipair dan nǝsaan sam̃. Bathut gotomaienan gugol ke nǝpanismen sam̃ gabag evivi mǝhat am, husur nǝboŋ hǝn nǝlol paŋpaŋ dereh tegǝmai. Evi nǝboŋ aGot b̃ikel vǝhot nǝ-sab̃-sǝhoti-an san tonor, mai nǝpanismen.\x + \xo 2.5 \xt Zep 1.14–18, 2.2–3\xt*\x* \v 6 AGot dereh tilav nap̃urp̃uran mai nǝvanuan p̃isi tinor hǝn nǝsa lotogole.\x + \xo 2.6 \xt Psa 62.12; Pro 24.12\xt*\x* \v 7 Dereh tilav nǝmauran vi sutuai mai alat lotosusumar hǝn lǝb̃igol navoian, lotodaŋ len aGot hǝn b̃eviol hǝn nǝyalyalan, nǝ-sal-suh-galito-an mai nǝmauran topat vi sutuai. \v 8 Be len nab̃iltilol paŋpaŋ san, dereh nǝlon aGot tepǝŋas alat lotonau galit sǝb̃olito ŋai, lǝsagol nǝsa nakitinan tokele, be lotopul hǝn nǝsaan len nǝmauran salito. \v 9 Na-lǝŋon-isa-vǝsa-an mai nǝmauran todaŋ dereh aribar nǝvanuan p̃isi lotogolgol nǝsaan: naJu gail a m̃o, beti alat lǝsavi Ju. \v 10 Be alat lotogolgol navoian, dereh aGot tisal suh galito, teputsan nahǝsalito, teriŋ natǝm̃at len nǝlolito: naJu gail a m̃o, beti alat lǝsavi Ju. \v 11 Husur naṽide siGot ep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, ideh satile.\x + \xo 2.11 \xt Deu 10.17\xt*\x* \p \v 12 Alat lǝsǝkad nalo siGot be lotogol nǝsaan, dereh limasig naut kǝmas lǝsǝkad nalo. Avil alat lotokad nalo be lotogol nǝsaan, nalo dereh tisab̃ sǝhoti ke limaspanis. \v 13 Husur savi alat lotosǝsǝloŋ hǝn nalo aGot togol lotonor len nǝhon; be alat lotogol nǝsa nalo tokele, dereh aGot teriŋi ke galit linor len nǝhon. \v 14 Husur, alat lǝsavi Ju lǝsǝkad nalo siGot, lǝb̃ehusur nab̃oruan salito ale gol nǝsa nalo tokele, ehum lotokad nalo len nǝlolito, naut kǝmas lǝsasǝsǝloŋ hǝni boŋ ideh. \v 15 Len naṽide salito imasil ke aGot totos gat nalo len nǝlolito, husur nǝlolit gail mai nǝnauan salit sǝb̃olit arukel vǝhot nǝsaan mai galito o arukel mai galit ke lotonor. \v 16 Dereh aGot tigol natgalenan len nǝboŋ b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan len natit gail nǝvanuan p̃isi lotosusuani. Napǝpehunian enan, dereh teriŋi len navǝlan aKristo aYesu, hum na-kel-uri-an sagw tovoi tokele. \s NaJu gail mai nalo \p \v 17 Be gaiug gotovi Ju, gumabe? Gaiug gudaŋ len nalo siGot, gusor patpat gaiug mǝhat hum aGot tovi amaheam̃. \v 18 Gaiug golǝboi nǝsa Nasub̃ tolǝŋoni, golǝboi nǝsa tonor mai nǝsa tosa husur nalo san eṽusan gaiug. \v 19 Len nǝnauan sam̃ gunau suluṽi ke gotolǝboi gǝb̃esǝhar nǝvanuan gail, lotovi metb̃esw len nǝnauan salito. Gunau suluṽi ke gotohum nam̃ial tolǝboi b̃em̃ias nap̃isal m̃os alat lototoh len nǝmargobut. \v 20 Gunau suluṽi ke gotovi hai p̃usan m̃os alat lotovi hoṽon mai alat lǝsǝmatmatu len nadǝlomian salito. Gaiug gotovi Ju gunau maien hǝni husur gukad nalo siGot tovi nǝkadun nalǝboian mai nakitinan. \v 21 Imaienan, gǝb̃eṽusan avan ideh gail, imabe gǝsaṽusan gaiug gabag? Gukel uri ke, “Samtevǝnvǝnah!” be gaiug, govǝnvǝnah a? \v 22 Gukele ke, “Samtigol naitian tob̃ur kotov nǝlahan!” be gaiug, gugol naitian tob̃ur kotov nǝlahan a? Gaiug gomǝtahun bun nǝlablab gail, be naim nalotuan hǝn nǝlablab gail, govǝnah lan a?\f + \fr 2.22 \ft Deu 7.25. NaJu gail lomǝtahun nǝlablab husur nalo siGot tokai tasi, be lovǝnoh natit topat len naim nalotuan silablab gail, ale lohǝhaṽur hǝn nǝvat lotokade len nǝboŋ lotop̃ur hǝni.\ft*\f* \v 23 Gaiug gusor patpat nalo siGot mǝhat, be gob̃ur kokotov nalo enan mǝdas nahǝsan aGot a? \v 24 Husur natosian siGot ike, “Gamit mǝttovi Ju, naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile lusor mǝdas nahǝsan aGot sil gamito.”\f + \fr 2.24 \ft Isa 52.5.\ft*\f* \p \v 25 Gǝb̃igol husur nǝsa nalo siGot tokele, na-tiv-dalusi-an seJu evi natit tovoi husur ipat len nalo. Be gǝb̃eb̃ur kokotov nalo, na-tiv-dalusi-an sam̃ savi natideh. Ehum gǝsavi Ju. Ehum gǝsǝkad na-tiv-dalusi-an len gaiug boŋ ideh. \v 26 Imagenan, alat lǝsǝkad na-tiv-dalusi-an, galit lǝb̃igol husur nǝsa nalo tokele, len nabunusian siGot esum̃an lotokad na-tiv-dalusi-an tia, esum̃an lotovi Ju gail. \v 27 Ale alat lotogol husur nǝsa nalo tokele be lǝsǝkad na-tiv-dalusi-an, galit dereh lisab̃ sǝhoti ke, gaiug gotovi Ju gotokad na-tiv-dalusi-an, gimaspanis husur gukad nalo be gob̃ur kokotovi. \v 28 Savi nǝpasian o na-tiv-dalusi-an nǝvanuan tokade len niben togol tovi Ju kitin. \v 29 Ao. NaJu kitin evi Ju m̃au len nǝlon. Ale na-tiv-dalusi-an kitin evi na-tiv-dalusi-an hǝn nǝlon. Na-gol-husur-nalo-an edǝdas b̃igol na-tiv-dalusi-an kitin len nǝlon, ao, aNunun aGot igole. Ale dereh aGot tisal suh nǝvanuan tomaienan. Nǝvanuan gail asike lǝb̃isal suhi, be aGot m̃au dereh tisal suhi.\f + \fr 2.29 \ft Deu 30.6. Len nasoruan Ipru namilen \fq Ju o Jutah \ft evi nǝ-sal-suhi-an. Gen 29.35.\ft*\f* \c 3 \p \v 1 B̃imagenan, ivoi mabe hǝn avan ideh b̃evi Ju? Ivoi mabe hǝn b̃ikad na-tiv-dalusi-an? \v 2 Ivoi habat len natit p̃isi! Metǝkav ikad natsua: aGot eriŋ nasoruan san len navǝlan naJu gail.\f + \fr 3.2 \ft Len naut egai aPol ike \fq metǝkav, \ft be sakel natideh tovi na-vǝha-ru-an tohusuri.\ft*\f* \v 3 Be galit galevis asike lǝb̃idaŋ len aGot, gunau ke nǝ-par-dǝlomi-an salito igol aGot sǝdaŋ len na-kel-gati-an san gail a? \v 4 Ao! Satimaienan! AGot ekitin, akis igol nǝsa tokele, naut kǝmas nǝvanuan p̃isi lovi vanuan nalibliboŋan gail. Hum aTevit aKiŋ tokele sutuai ke, \q “Nasub̃ aGot, natit p̃isi gotokele m̃au, ekitin. \q2 Avan ideh b̃ike b̃isor tas gaiug len nakotan, \q3 dereh tisab̃ sǝhoti ke gotonor, gokitin, \q3 ale dereh gewin len nakotan enan.”\x + \xo 3.4 \xt Psa 51.4\xt*\x* \p \v 5 Be nǝsaan sidat b̃eṽusan p̃arp̃ar hǝn nanoran siGot, datekǝmabe? Datolǝboi datb̃ike aGot sanor nǝboŋ topansem gidato a? Ao! Ikad nǝvanuan lotonau tomaienan, \v 6 be nǝnauan salit sakitin. AGot asike tanor, asike talǝboi tapǝpehun navoian dan nǝsaan hǝn navile a pan. \p \v 7 Ikad nǝvanuan lotoke, “Be nalibliboŋan sagw b̃igol p̃arp̃ar hǝn nakitinan siGot gol nǝvanuan gail lǝb̃isal suh nǝyalyalan san, b̃imaienan, imabe aGot ipansem ginau sal sil nalibliboŋan sagw hum tovi saan?” \v 8 Ale nǝvanuan galevis lusor mǝdas ginamito. Lukel ke, namtuke, “Namtigol nǝsaan hǝn nǝsaan b̃igol navoian!” Alat lotokǝmaienan, dereh lipanis, ale ivoi hǝn lǝb̃ipanis!\f + \fr 3.8 \ft Len naves 5–8, aPol isor var naJu gail nǝlolit topǝŋas aPol husur lotonau ke aPol tokel ke nalo tovi ut kǝmas.\ft*\f* \s Sǝkad nǝvanuan nanoran ideh \p \v 9 Ale datekǝmabe? Mǝtunau ke ginamit namttovi Ju, len nǝhon aGot namtuvoi sǝhor nǝvanuan tile gail am a? Ao, namtsǝmaienan. Noil hirhir len nǝsa notokele tia ke, nǝvanuan p̃isi, naJu gail mai alat lǝsavi Ju, galit p̃isi lugolgol nǝsaan. Nǝsaan iwol hǝn nǝmauran salito. \v 10 Hum natosian siGot toke, \q “Sǝkad nǝvanuan nanoran ideh, \q2 sasua kasi. \q \v 11 Sǝkad avan ideh tokad nalǝboian kitin, \q2 sǝkad avan ideh tolǝŋon ke telǝboi aGot \q \v 12 Galit p̃isi lupair dani, \q2 naṽide salit p̃isi isa batbat. \q Sǝkad avan ideh togol navoian, \q2 sasua kasi.”\f + \fr 3.12 \ft Hǝn naves 10–12, ris Psa 14.1–3, 53.1–3\ft*\f* \q \v 13 “Nasoruan salit isa hum nǝb̃on nab̃irimat tob̃os nǝtan. \q2 Namealito igol nagǝgǝrasan. \q3 Nǝsa lotokele igol nasǝnahan, \q3 hum nabehi hǝn nǝm̃at togole nǝboŋ tohat nǝvanuan.”\x + \xo 3.13 \xt Psa 5.9, 140.3\xt*\x* \q2 \v 14 “Nabuŋolit epul hǝn nasoruan namǝdasian mai na-mǝtahun-buni-an.”\x + \xo 3.14 \xt Psa 10.7\xt*\x* \q \v 15 “Lusaṽsaṽut hǝn lǝb̃igol nǝmatan. \q2 \v 16 Lugol namǝdasian mai na-lǝŋon-isa-an len naut p̃isi lotovi lan. \q \v 17 Lǝsalǝboi lǝb̃itoh mai nǝvanuan tile ideh len natǝm̃at.”\f + \fr 3.17 \ft Hǝn naves 15–17, ris Isa 59.7–8\ft*\f* \q2 \v 18 “Lǝsamǝtahw len nǝyalyalan siGot. Lǝsǝnau.”\x + \xo 3.18 \xt Psa 36.1\xt*\x* \p \v 19 Gidat datolǝboii ke natideh nalo tokele, ikele van hǝn alat lototoh len navǝlan nalo, hǝn nǝvanuan gail asike lǝb̃elǝboi lǝb̃etǝtas gol galit am, ale hǝn b̃imasil ke nǝvanuan p̃isi len navile a pan dereh likot len nakotan siGot. \v 20 Imaienan, avan ideh salǝboi b̃inor len nǝhon aGot husur togol husur nalo. Nalo ipat ŋai hǝn datb̃ebunus lǝboi nǝsaan sidato lan.\x + \xo 3.20 \xt Psa 143.2; Kal 2.16\xt*\x* \s Datunor mabe len nǝhon aGot? \p \v 21 Be gagai, aGot evǝhot nap̃isal hǝn datb̃inor len nǝhon, ale na-gol-husur-nalo-an savi natideh hǝni. Nap̃isal enan, nalo siMoses mai ahai kelkel ur gail lopǝhav utaut hǝni sutuai tia.\f + \fr 3.21 \ft Rom 1.17. Len naut egai nasoruan ta Kris sake siMoses, be nalo aPol tosor husuri evi nalob̃ulat torim aMoses totos gail.\ft*\f* \v 22 AGot eriŋi ke dattonor len nǝhon nǝboŋ dattoriŋ nǝlodat len aYesu Kristo. Imaienan hǝn nǝvanuan p̃isi lotokad nadǝlomian. Nǝvanuan p̃isi lop̃itp̃itoṽ, \v 23 husur nǝvanuan p̃isi lugol nǝsaan, ŋa lutoh a tut, a tut masuṽ dan aGot, lǝsanor kasi hǝn lǝb̃ibar nǝyalyalan san. \v 24 Avil, len naviolan hǝn navoian aGot toviol kǝmas hǝni, len aKristo aYesu toṽur nǝmakuvan sidato, aGot eriŋi ke dattonor len nǝhon. \v 25 AGot eviol hǝn aYesu hum naviolan hǝn natutumavan, hǝn nǝmatan san b̃idakuv nǝlol paŋpaŋ siGot, nǝlon topǝŋas nǝvanuan gail sil nǝsaan salito. Len nadǝlomian lotokade len nǝmatan siYesu m̃os galito, aGot erub̃at nǝsaan salit dan galito. Natutumavan hǝn aYesu igol nanoran siGot ip̃arp̃ar, bathut ke, satutut hǝn tomǝtahun galito, ekǝta sǝhor nǝsaan silat ta m̃o, ta sutuai, sǝpansem galito. \v 26 AGot igol natgalenan hǝn nanoran san b̃imasil len nǝboŋ ta damǝŋai. Igol tomaienan hǝn gai gabag b̃inor, ale hǝn b̃igol nǝvanuan lǝb̃inor len nǝhon, lǝb̃ikad navoivoian maii nǝboŋ lotokad nadǝlomian len aYesu topanis salito. \p \v 27 Imagenan, datolǝboi datb̃isor patpat gidat mǝhat hǝn natideh a? Aoa! Datolǝboi datb̃ikad navoivoian mai aGot len nalo dattogol husuri a? Ao! Datukad navoivoian mai aGot husur datukad nadǝlomian len aYesu. \v 28 Nǝbathusoruan sagw imaiegai ke: len nadǝlomian dattokade, aGot eriŋi ke dattonor len nǝhon, savi len nalo dattogol husuri. \v 29 AGot evi Got seJu gail ŋa? Be alat lǝsavi Ju, gai savi aGot salito a? Evoi! Evi aGot salito am! \v 30 Husur Got esua ŋai. Len nadǝlomian eriŋi ke nǝvanuan gail lunor len nǝhon, naut kǝmas lotokad na-tiv-dalusi-an o lǝsǝkade.\f + \fr 3.30 \ft Deu 6.4; Kal 3.20.\ft*\f* \v 31 Namilen ke nadǝlomian igol nalo evi ut kǝmas a? Ao Sǝmaienan! Nǝboŋ dattoriŋ nǝlodato len aGot, datugol husur nalo len nakitinan. \c 4 \s Nadǝlomian siApraham \p \v 1 Ginamit namttovi Ju, ivoi hǝn namtb̃inau aApraham tovi atǝmanamit ta sutuai. Datb̃isor husur nap̃isal hǝn nǝvanuan b̃egǝm b̃inor len nǝhon aGot, aApraham isab̃i ke imabe? \v 2 AGot tǝsab̃ aApraham tanor len nǝhon husur natit aApraham togol gail, aApraham tǝkad natesua hǝn tasor patpat gai mǝhat lan. Be sǝmaienan. Avan ideh salǝboi b̃isor patpat gai mǝhat len nǝhon aGot. \v 3 Husur natosian siGot ike, “AApraham edǝlom na-kel-gati-an siGot, ale husur natenan aGot eriŋi ke tovi vanuan nanoran.”\x + \xo 4.3 \xt Gen 15.6; Kal 3.6\xt*\x* \p \v 4 Nǝvanuan toum, nap̃urp̃uran san savi naviolan, be evi p̃urp̃uran hǝn nauman san.\f + \fr 4.4 \ft Gǝb̃eum sivan ideh am, nauman gotogole evi nǝkabut gai tokade len gaiug, nauman sam̃ igol gai ikabut sam̃. Natenan igol nap̃urp̃uran sam̃ savi naviolan, be gai isar gel nǝkabut san.\ft*\f* \v 5 Be datsǝmaienan mai aGot. AGot evi aGot toriŋi ke nǝvanuan nǝsaan lunor len nǝhon. AGot sariŋi ke galit lunor len nǝhon hum tovi nap̃urp̃uran hǝn nauman salito, be eriŋi ke lunor len nǝhon hum tovi naviolan husur nadǝlomian lotokade lan. \p \v 6 Mitinau aTevit tokǝmaienan, nǝboŋ tosor husur nahǝhaṽuran silat aGot toriŋi ke galit lotonor len nǝhon, naut kǝmas nauman salit gail. ATevit ike, \q \v 7 “Alat aGot torub̃at na-b̃ur-kotov-nalo-an salit gail dan galito, \q2 navoian siGot igol lukab hǝni. \q Alat aGot tokas kuv nǝkabut salit hǝn nǝsaan salit gail, \q2 navoian siGot igol lukab hǝni. \q \v 8 Evoi, lukab hǝni, lohǝhaṽur hǝni, \q2 husur aGot asike itos gat nǝsaan salito gail am hum nǝkabut salito.”\x + \xo 4.8 \xt Psa 32.1–2\xt*\x* \p \v 9 Be nahǝhaṽuran enan, ipat m̃os alat lotokad na-tiv-dalusi-an ŋa? Ao! Ipat m̃os galito mai alat lǝsǝkade sal. Husur datuke, “AApraham edǝlom na-kel-gati-an siGot, ale husur natenan aGot eriŋi ke tovi vanuan nanoran.”\x + \xo 4.9 \xt Gen 15.6\xt*\x* \v 10 Be natenan evisi ŋais? Evisi a m̃o len na-tiv-dalusi-an siApraham o a tahw lan? Imasil ke aGot eriŋi ke tovi nǝvanuan nanoran nǝboŋ sǝkad na-tiv-dalusi-an sal. \v 11 Na-tiv-dalusi-an aApraham tokade a tahw, evi nǝ-ta-gati-an togol top̃arp̃ar ke, aGot toriŋi ke, inor len nǝhon. Imaienan, imasil ke aApraham ikad navoivoian mai aGot bathut nadǝlomian tokade tia ale na-tiv-dalusi-an san egǝm a tahw.\x + \xo 4.11 \xt Gen 17.9–14\xt*\x* Imaienan aApraham evi atǝmalit p̃isi lotokad nadǝlomian be lǝsǝkad na-tiv-dalusi-an. AGot eriŋi ke lunor len nǝhon bathut nadǝlomian salito. \v 12 Ale alat lotokad na-tiv-dalusi-an, lǝb̃ikad nadǝlomian top̃itoṽ hum nadǝlomian aApraham atǝmadat tokade nǝboŋ sǝkad na-tiv-dalusi-an sal, aApraham evi atǝman alatenan am. \s Len nadǝlomian datukad na-kel-gati-an siGot \p \v 13 Sutuai aGot ikel gati ke tilav navile a pan mai aApraham mai nǝpasusan san gail. Nǝboŋ aGot tokel na-kel-gati-an enan, savi husur aApraham togol husur nalo, be husur, len nadǝlomian aApraham tokade lan, aGot eriŋi ke inor len nǝhon.\x + \xo 4.13 \xt Gen 12.2–3, 17.4–6, 22.15–18; Kal 3.29\xt*\x* \v 14 Husur na-kel-gati-an siGot tǝpat m̃os alat lotogol husur nalo ŋai, nadǝlomian asike tavi natideh, ale na-kel-gati-an enan san asike tǝsarpoh. \v 15 Be nalo igol nǝpanismen siGot egǝm hǝn alat lotob̃ur kotovi. Be nalo tab̃uer, na-b̃ur-kotov-nalo-an am tab̃uer.\f + \fr 4.15 \ft Nalo eṽusan nǝsaan sidato, be salǝboi b̃ilav kuv nǝpanismen sile dan gidato.\ft*\f* \p \v 16 Imaienan, len nadǝlomian ŋai aGot eriŋi ke gidat datunor len nǝhon, hǝn datb̃ikad na-viol-kǝmas-an san, hǝn nǝpasusan siApraham p̃isi lǝb̃ikad nǝsa aGot tokel gati. Ale datb̃ikad nadǝlomian len aGot sum̃an aApraham, dereh datikad nǝsa aGot tokel gati, naut kǝmas dattovi Ju dattokad nalo o datsǝmaienan. Husur aApraham evi tata sidat p̃isi dattokad nadǝlomian. \v 17 Hum aGot tokel maii len natosian san ke, “Nugol gaiug govi tata sinaluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail.”\x + \xo 4.17 \xt Gen 17.5\xt*\x* Len nǝhon aGot, aApraham evi atǝmadato husur ikad nadǝlomian len aGot tolav nǝmauran mai alat lotomat, ikad nadǝlomian len aGot tokis nǝsa tob̃uer, ale natit evisi. \p \v 18 Naut kǝmas nǝ-lon-uri-an, len nǝ-vatvat-viri-an, aApraham ikad nadǝlomian hǝn b̃egǝm vi tata sinaluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail, hum aGot tokel maii ke, “Nalilim̃eso gotorisi, nǝpasusan sam̃ dereh lisob̃ur maienan.”\x + \xo 4.18 \xt Gen 15.5\xt*\x* \v 19 Ale nadǝlomian siApraham sateh naut kǝmas nǝdam̃ han pǝpadaŋ tovi 100; naut kǝmas tonau ke niben pǝpadaŋ hǝn tomat mai aSarah tobutoh.\x + \xo 4.19 \xt Gen 17.1, 15–22\xt*\x* \v 20 Gai sariŋ gab̃ulan na-kel-gati-an siGot. Eriŋ nǝlon len aGot gol ke nadǝlomian san idaŋ am, ale isal suh nǝyalyalan siGot. \v 21 AApraham inau lǝboii ke aGot elǝboi b̃igol natideh tokel gati. \v 22 Ale husur nadǝlomian san, aGot eriŋi ke tovi vanuan nanoran.\x + \xo 4.22 \xt Gen 15.6\xt*\x* \v 23 Natosian enan toke “aGot eriŋi ke tovi vanuan nanoran” sǝpat m̃os aApraham ŋai. \v 24 Natosian enan ipat m̃os gidato am. Ikel gati ke aGot togol aYesu, aMasta sidato, tole mǝhat dan nǝmatan, datb̃eriŋ nǝlodato lan, dereh teriŋi ke dattonor len nǝhon. \v 25 AGot idam̃ hǝn nǝmatan siYesu sil nǝsaan sidato, ale igol aYesu ile mǝhat dan nǝmatan hǝn datb̃inor len nǝhon aGot.\x + \xo 4.25 \xt Isa 53.4–5\xt*\x* \c 5 \s Naṽit nadǝlomian \p \v 1 Len nadǝlomian sidato, aGot eriŋi ke datunor len nǝhon. Imagenan, len aMasta sidato, aYesu Kristo, datukad natǝm̃at tǝban aGot. \v 2 Bathut nǝsa aYesu togole, len nadǝlomian sidato, datob̃is len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, dattoil gǝgat lan. Imagenan datikemkem habat husur datuvatvat viri ke dereh datikad nǝyalyalan siGot. \v 3 Savi natenan ŋai. Datikemkem habat len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sidat am. Husur datolǝboii ke na-lǝŋon-isa-vǝsa-an iṽan hǝn nǝ-daŋ-b̃uri-an. \v 4 Nǝ-daŋ-b̃uri-an igol aGot ehǝhaṽur hǝn naṽide sidato. Ale datb̃elǝboi aGot tohǝhaṽur hǝn naṽide sidato, nǝ-vatvat-viri-an dattokade lan idaŋ am. \v 5 Ale datolǝboi buni ke nǝ-vatvat-viri-an sidato dereh tisarpoh. Husur aGot, len aNunun toviol hǝni mai gidato, aGot evur san na-lǝmas-buni-an san topul len nǝlodato. \p \v 6 Husur aKristo, nǝboŋ datsalǝboi datb̃igol navoian sal, len nǝboŋ tonor hǝni, aKristo imat m̃os gidat datsǝnau aGot. \v 7 Nǝvanuan evis ŋai ludam̃ hǝn lǝb̃imat m̃os nǝvanuan tile, be ludam̃ hǝn lǝb̃imat m̃os nǝvanuan nanoran ŋai. Ale hum ma tokad avan ideh tokad na-il-b̃uri-an hǝn b̃imat m̃os nǝvanuan tovoi. \v 8 Be len nǝsa togole, aGot igol ip̃arp̃ar ke tolǝmas masuṽ hǝn gidato maiegai ke: nǝboŋ dattovi vanuan nǝsaan sal, aKristo imat m̃os gidato. \v 9 Len nǝda hiYesu, aGot eriŋi ke datunor len nǝhon. A mǝhat hǝn natenan, len nǝmatan san, aYesu dereh tilav kuv gidato dan nǝlol paŋpaŋ siGot. \v 10 A m̃o, nǝboŋ dattovi enemi siGot sal, esǝvat aNatun ulum̃an hǝn b̃imat gel gidato. Nǝboŋ togol tomaienan, aGot igol datukad natǝm̃at mai navoivoian maii. Ale datb̃ikad navoivoian mai aGot, dattolǝboi buni ke, len nǝmauran san len gidato, dereh aYesu tilav kuv gidato dan nǝlol paŋpaŋ siGot. \v 11 Savi natenan ŋai, be datukemkem husur datsǝkad nǝsasaan am mai aGot. Len aMasta sidato, aYesu Kristo, datukad natǝm̃at mai aGot, gol datohǝhaṽur masuṽ. \s Atam mai aKristo \p \v 12 Imagenan, nǝboŋ aAtam togol nǝsaan, nǝsaan eb̃is len navile a pan, ale naṽit nǝsaan evi nǝmatan. Imaienan len nǝsaan siAtam, nǝpasusan san p̃isi logǝm vi vanuan nǝsaan, lugol nǝsaan, ale nǝmatan ibar nǝvanuan p̃isi.\x + \xo 5.12 \xt Gen 2.17, 3.6, 17–19\xt*\x* \v 13 Sutuai, nǝboŋ nalo siMoses tob̃uer sal, nǝvanuan navile a pan lugol nǝsaan. Be husur lǝsǝkad nalo sal, aGot satos gat nǝsaan galenan ke tovi nǝkabut salito. \v 14 Be len nǝboŋ siAtam vǝbar aMoses, nǝmatan iwol hǝn nǝvanuan p̃isi. Naut kǝmas lǝsab̃ur kotov nakelean todaŋ siGot hum a Atam tob̃ur kotovi, naut kǝmas natenan, lumat sum̃an aAtam. \p Datolǝboi datb̃enǝnoṽ hǝn aAtam mai atesua tohusuri, aKristo. \v 15 Be gǝlaru arotile, na-viol-kǝmas-an siGot etile masuṽ len nǝsaan siAtam. Husur len nǝsaan siAtam nǝvanuan isob̃ur lumat. Be a mǝhat hǝn natenan, len naviolan togǝm len aYesu Kristo, aGot eviol kǝmas hǝn narub̃atian dan nǝsaan mai nǝvanuan isob̃ur. \v 16 Ale naṽit na-viol-kǝmas-an etile masuṽ hǝn naṽit nǝsaan siAtam. Nǝsaan siAtam iṽan hǝn nǝpanismen. Be na-viol-kǝmas-an siGot iṽan hǝn nanoran aGot togol dattokade len nǝhon, naut kǝmas dattogol nǝsaan tosob̃ur. \v 17 Len nǝsaan sitenan, aAtam, nǝmatan iwol hǝn nǝvanuan p̃isi, lumat. Be navoian aGot toviol kǝmas hǝni esǝhor masuṽ hǝn natenan. Husur len ategaii tovi aYesu Kristo, aGot eriŋi ke nǝvanuan lunor len nǝhon. Ale lǝb̃inor len nǝhon maienan, dereh likad nǝdaŋan mai nǝmauran vi sutuai. \p \v 18 Imasil ke naṽit nǝsaan sua siAtam evi nǝpanismen togǝm hǝn nǝvanuan p̃isi. Len naṽide tomagenan, naṽit nategaii tonor aYesu togole, igol nǝvanuan p̃isi lolǝboi lǝb̃inor len nǝhon aGot mai lǝb̃ikad nǝmauran kitin. \v 19 Nǝboŋ aAtam togol nǝsa aGot tokai tasi, nǝvanuan isob̃ur logǝm vi vanuan nǝsaan. Ale nǝboŋ aYesu togol nǝsa aGot tokele, aGot dereh tigol nǝvanuan tisob̃ur linor len nǝhon. \p \v 20 Mitinau nalo siMoses. Nalo egǝm hǝn nǝsaan b̃egǝm tibau len na-lǝboi-sǝhoti-an sinǝvanuan. Be nǝboŋ nǝsaan togǝm tibau, navoian aGot toviol kǝmas hǝni egǝm tibau masuṽ am sǝhori, \v 21 hǝn navoian b̃esǝhor nǝsaan. A m̃o, nǝsaan mai nǝmatan aruwol hǝn nǝvanuan p̃isi. Be gagai, navoian aGot toviol kǝmas hǝni, iwol hǝn gidato. Imaienan, len aYesu Kristo, aMasta sidato, aGot igol datunor len nǝhon, ale datukad nǝmauran vi sutuai. \c 6 \s Nǝsaan sawol, be aNunun aGot iwol hǝn gidato \p \v 1 Ale datekǝmabe? Ivoi hǝn datb̃igol nǝsaan tabtab hǝn navoian aGot toviol kǝmas hǝni b̃etibau am a?\x + \xo 6.1 \xt Rom 3.8\xt*\x* \v 2 Aoa! Satimagenan! Nǝmauran hǝn nǝsaan dattokade a m̃o imat ebun. Imabe datutoh lan sal? \v 3 Gidat p̃isi dattobaptais hǝn dattotoh len aKristo aYesu, nǝboŋ dattobaptais, datumat b̃onb̃on maii len nǝmatan san. Mǝtsalǝboi natenan a? \v 4 Nǝboŋ dattobaptais, datumat maii, datupat maii len nab̃ur nǝmatan hǝn datb̃ikad nǝmauran veveu hǝn datb̃itohtoh lan. Imaienan hǝn datb̃esum̃an aKristo tole mǝhat dan nǝmatan len nǝdaŋan seTǝman toyalyal.\x + \xo 6.4 \xt Kol 2.12\xt*\x* \p \v 5 Husur, datb̃ib̃on mai aKristo maienan len nǝmatan san, dereh datib̃on maii len na-le-mǝhat-an dan nǝmatan san. \v 6 Datolǝboii ke, nǝmauran sidato ta m̃o itahǝtah maii len nǝhai balbal. Ehum nǝlodato itahǝtah ei, imat maii. Imagenan, nǝdaŋan nǝsaan tokade hǝn towol hǝn nǝmauran sidato imasig. Datsavi slev am hǝn nǝsaan. \v 7 Husur nǝboŋ dattomat mai aKristo, datumakuv dan nǝdaŋan hǝn nǝsaan. \v 8 Ale husur dattomat mai aKristo, datodǝlomi ke len natohan dattokade maii, dereh datitoh tabtab. \v 9 Datolǝboi buni ke husur aGot togol aKristo tole mǝhat dan nǝmatan, edǝdas b̃imat tǝtas am. Nǝmatan asike iwol hǝni boŋ ideh am. \v 10 Nǝboŋ aKristo tomat, imat vǝha-vis? Imat vǝha-sua ŋai hǝn tob̃ur kotov nǝdaŋan hǝn nǝmatan. Be ile mǝhat, imaur. Ale gagai len nǝmauran enan, itoh m̃os nǝyalyalan siGot. \v 11 Imagenan, gamit am, mitimasnau lǝboii ke, nǝmauran hǝn nǝsaan samit ta m̃o, imat ebun. Ale gagai van, len aYesu Kristo, mitimastoh m̃os nǝyalyalan siGot len nǝmauran veveu mǝttokade. \p \v 12 Imagenan, nǝsaan satiwol hǝn nibemito. Samtigol husur nalǝŋonian hǝn nibemito lotosa. \v 13 Samtidam̃ kas nahudhubemit ideh hum natesua tosa hǝn b̃igol nǝsaan. Aoa! Mǝteviol hǝn gamito mai aGot hum alat lotomat be lotomaur dan nǝmatan. Mǝteviol hǝn nahudhubemit gail p̃isi mai aGot hǝn lǝb̃igol naṽide lotonor len nabunusian san. \v 14 Husur nǝsaan asike iwol hǝn gamit am, husur mǝtsatoh len navǝlan nalo be mǝtutoh len navoian aGot toviol kǝmas hǝni. \s Datovi slev hǝn nanoran siGot \p \v 15 Datsatoh len nalo be datutoh len navoian aGot toviol kǝmas hǝni. Imabe? Namilen ke inor hǝn datb̃igol nǝsaan a? Satimagenan! \v 16 Nǝboŋ mǝttodam̃ hǝn mǝtb̃igol natit p̃isi avan ideh tokele, mǝtogǝm vi slev san. Mǝtsalǝboii a? Mǝtb̃ilekis hǝn mǝtb̃igol nǝsaan, egǝm vi masta samito, ilav gamit vi lan nǝmatan. Mǝtb̃ilekis hǝn mǝtb̃igol nǝsa aGot tokele, ilav gamit vi lan nǝmauran hǝn nanoran.\x + \xo 6.16 \xt Jon 8.34\xt*\x* \v 17 Be sipa vi tǝban aGot! A m̃o mǝttovi slev sinǝsaan, be gagai, len nǝlomit kavkav, mǝtugol husur nakitinan hǝn nap̃usanan mǝttokade. \v 18 AGot ep̃ur kuv gamito dan nǝsaan tia. Mǝtsavi slev sinǝsaan am. Mǝtogǝm vi slev sinanoran. \v 19 Nokǝmaienan len nasoruan kǝta hǝn mǝtb̃elǝboi sǝhot nap̃usanan sagw. A m̃o mǝtudam̃ hǝn gamit kavkav hǝn mǝtb̃evi slev hǝn naṽide tosa totaṽtaṽor mai nǝsaan m̃os mǝtb̃igol nǝsaan van am. Gagai mitimasdam̃ hǝn gamit kavkav hǝn mǝtb̃evi slev sinanoran m̃os mǝtb̃ikad nab̃oruan siGot. \p \v 20 A m̃o, nǝboŋ mǝttovi slev sinǝsaan, mǝtsatoh len nanoran, nanoran sawol hǝn gamito. \v 21 Be naṽit nǝmauran enan, imabe? Gagai nahurumit isa len natgalenan mǝttogol gail. Naṽit natgalenan evi nǝmatan! \v 22 Be gagai aGot ep̃ur kuv gamito dan nǝsaan, hǝn asike nǝsaan b̃iwol hǝn gamit am. Mǝtovi slev siGot beti. Husur natenan, mǝtulav nab̃oruan siGot, ale naṽit nab̃oruan siGot len gamito evi nǝmauran vi sutuai. \v 23 Husur nap̃urp̃uran hǝn nǝsaan evi nǝmatan, avil len aKristo aYesu, aMasta sidato, na-viol-kǝmas-an siGot evi nǝmauran vi sutuai. \c 7 \s Nasoruan kǝta togǝm len nǝlahan \p \v 1 Bathudud nadǝlomian, gamit mǝtolǝboi nalo. Mǝtolǝboii ke nalo ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an nǝboŋ nǝvanuan tokad nǝmauran ŋai. \v 2 Len nalo, napǝhaṽut tolah itoh len navǝlan nǝhaṽut san nǝboŋ atenan tokad nǝmauran sal. Be atenan b̃imat, alitenan asike itoh len navǝlan am, imakuv dan nalo hǝn nǝlahan. \v 3 Imaienan, nǝboŋ ahaṽut san tomaur sal, alitenan b̃ilah mai togon, dereh lekis alitenan hǝn napǝhaṽut togol naitian tosa tob̃ur kotov nǝlahan. Be ahaṽut san b̃imat, aliten imakuv dan nalo enan. Ale naut kǝmas b̃ilah tǝtas mai nǝhaṽut tile, aliten sagol naitian tosa tob̃ur kotov nǝlahan. \v 4 Imagenan bathudud sagw, nokǝmaiegai ke: nǝboŋ mǝttob̃on mai niben aKristo len nǝmatan san, mǝtumakuv dan nalo.\f + \fr 7.4 \ft Len naut egai ehum dattovi pǝhaṽut ale nǝhaṽut sidat imat gol ke datumakuv dan nalo.\ft*\f* Ale gagai mǝtub̃on mai atenan tole mǝhat dan nǝmatan hǝn gidato datb̃iṽan hǝn naṽit siGot. \v 5 Nab̃oruan dattokade a m̃o evi nab̃oruan hǝn nǝsaan. Nǝboŋ nab̃oruan enan towol hǝn gidato, natideh nalo tokai tasi, enan datolǝŋon masuṽ hǝn datb̃igole. Nalǝŋonian galen lotosa loum len nibedato ale natit p̃isi dattogole luṽan hǝn nǝmatan. \v 6 Be gagai, gidat dattob̃on mai aKristo len nǝmatan san, datumakuv dan nalo tobaŋis gat gidato. Imaienan datsahusur nap̃isal ta m̃o, datsagol husur na-tos-gati-an hǝn nalo am. Gagai, len aNunun aGot, datohusur nap̃isal veveu, datugol husur nalǝŋonian siGot. \s Nalo mai nǝsaan \p \v 7 Datekǝmabe beti? Nalo isa a? Sadatekǝmaienan! Nalo tab̃uer, asike nǝtalǝboi sǝhot nǝsaan sagw gail. Nǝsalǝboii ke nalǝŋonian len nǝlogw tovi nǝsaan vǝbar nalo toke, “Sa-nǝlom̃ tevǝnoh natideh.”\x + \xo 7.7 \xt Exo 20.17; Deu 5.21\xt*\x* \v 8 Be ehum nǝsaan tolav nalo enan, ale igol nǝlogw epul hǝn nalǝŋonian tiltile gail. Husur nalo tab̃uer, nǝsaan asike tǝkad nǝdaŋan tomaienan. \v 9 A m̃o, len nǝmauran sagw, nalo savi natideh len ginau. Be nǝboŋ notosǝsǝloŋ hǝn nakelean todaŋ toke, “Sa-nǝlom̃ tevǝnoh natideh,” numadhalǝboii ke nugol nǝsaan, nǝsaan imaur len ginau. \v 10 Ale len nǝsaan nukad nǝmatan husur nǝsaan epǝpehun ginau dan aGot. Imaienan, nunau sǝhoti ke nakelean enan todaŋ topat hǝn b̃ilav nǝmauran mai ginau, ilav nǝmatan mai ginau!\x + \xo 7.10 \xt Lev 18.5; Deu 4.1, 5.33; Eze 20.11\xt*\x* \v 11 Bathut len nakelean enan todaŋ nǝsaan isab̃ nap̃isal hǝn togǝras ginau. Ale len nakelean enan todaŋ, igol numat.\x + \xo 7.11 \xt Gen 3.13\xt*\x* \p \v 12 Mitinau nategai ke: Nalo evi siGot. Ale nakelean todaŋ len nalo evi siGot, inor, ivoi. \v 13 B̃imaienan, namilen ke nalo tovoi igol numat a? Aoa! Sǝmaienan! Evi nǝsaan togole. Len nalo tovoi nǝsaan ilav nǝmatan gǝm hǝn ginau, epǝpehun ginau dan aGot. Husur natenan nalo ivoi, be igol nǝsaan len nǝlogw ip̃arp̃ar, ale nolǝboii ke nǝsaan isa batbat. \s Nǝb̃alan len nalo \p \v 14 Datolǝboii ke nalo egǝm len aNunun aGot, ale ivoi. Be ginau novi vanuan notokad nab̃oruan nǝsaan hǝn navile eg a pan. Ehum notovi slev hǝn nǝsaan. \v 15 Nǝsalǝboi sǝhot nǝsa notogolgole, husur nǝsa notolǝŋon nǝb̃igole, nǝsagole. Be nugol nǝsa notomǝtahun bun nǝb̃igole. \v 16 Be nǝsa notogole b̃evi nǝsa notomǝtahun nǝb̃igole, nudam̃ ke nalo ivoi.\f + \fr 7.16 \ft Len naut egai aPol ike nalo ivoi husur emǝtahun b̃eb̃ur kotovi, namilen ke elǝŋon b̃igol husuri.\ft*\f* \v 17 Imagenan, savi ginau notogol naten tosa; evi nǝsaan togol naut a im san len ginau togole. \v 18 Ale nolǝboii ke sǝkad natideh tovoi totoh len ginau, namilen ke sǝkad natideh tovoi totoh len nab̃oruan sagw hǝn nǝsaan. Husur nuke nigol navoian, be nodǝdasi. \v 19 Nuke nigol navoian be nǝsagole. Nomǝtahun nǝb̃igol nǝsaan, be enan evi nǝsa notogol tabtab hǝni. \v 20 Avil nǝb̃igol nǝsa notomǝtahun nǝb̃igole, namilen ke savi ginau am togole, be evi nǝsaan totoh tin len ginau togole. \p \v 21 Imagenan nusab̃ natesua tomaiegai tabtab ke: nǝboŋ notolǝŋon nǝb̃igol navoian, nǝsaan itah tabtab mai ginau. \v 22 Husur len nǝlon nǝlogw nolǝmas bun nalo siGot, \v 23 be nobunus nǝdaŋan\f + \fr 7.23 \ft Len nasoruan ta Kris ike nalo, sake \fq nǝdaŋan.\fq*\f* tile am len ginau tob̃al mai nalo nǝnauan sagw tolǝŋoni. Ale nǝdaŋan enan igol nǝsaan topat len ginau, ibaŋis gat ginau. \v 24 O nǝmauran sagw isa! Nahǝhaṽuran eb̃uer! Ase tilav kuv ginau dan nawolan hǝn nibegw egai tosǝhar ginau van hǝn nǝmatan? Ase? \v 25 AGot sǝb̃on! Len aYesu Kristo, aMasta sidato, aGot dereh tigole. Sipa vi tǝban! \p Imaienan, len nǝnauan sagw novi slev hǝn nalo siGot, be len nab̃oruan sagw hǝn nǝsaan novi slev hǝn nǝsaan. \c 8 \s Nǝmauran len aNunun aGot \p \v 1 Imagenan beti, gagai sǝkad nǝpanismen ideh m̃os alat lotovi seKristo, aYesu. \v 2 Bathut nǝdaŋan seNunun Nǝmauran len aKristo aYesu igol gumakuv dan nǝdaŋan hǝn nǝsaan mai nǝmatan.\f + \fr 8.2 \ft Natosian galevis ta sutuai luke, \fq aYesu igol numakuv dan nǝdaŋan hǝn nǝsaan mai nǝmatan.\fq*\f* \v 3 Nalo edǝdas b̃ilav kuv gidato dan nǝsaan, husur len nǝdaŋan sidat sǝb̃odato, datsalǝboi datb̃igol husur nalo. Avil nǝsa nalo todǝdasi, aGot igole. AGot esǝvat aNatun ulum̃an matmat san hǝn b̃egǝm vi vanuan. Ikad niben mai nab̃oruan sum̃an gidat dattovi vanuan nǝsaan gail. Ale aGot eriŋ nǝpanismen sadit lan, hum tovi naviolan hǝn natutumavan m̃os nǝsaan sadit gail. Igol nǝdaŋan hǝn nǝsaan inoŋ. \v 4 AGot igol imaienan, hǝn natit gail na-tos-gati-an hǝn nalo tokel ke lotonor lǝb̃isarpoh len gidato m̃au, hǝn datb̃elǝboi datb̃igol p̃is naṽide tonor nalo tokele. Gidat datsahusur nalǝŋonian sidat gail lotosa am, gagai datohusur nalǝŋonian seNunun aGot. \v 5 Alat lotogol husur nab̃oruan nǝsaan salito, lunau tabtab hǝn nǝsa nab̃oruan nǝsaan tolǝŋoni. Avil alat lotogol husur aNunun aGot, lunau tabtab hǝn nǝsa aNunun aGot tolǝŋoni. \v 6 Husur nǝboŋ nab̃oruan nǝsaan towol hǝn nǝnauan, naṽite evi nǝmatan. Be nǝboŋ aNunun aGot towol hǝn nǝnauan, naṽite evi nǝmauran mai natǝm̃at. \v 7 Bathut nǝboŋ nab̃oruan nǝsaan towol hǝn nǝnauan, nǝnauan enan evi enemi siGot tabtab. Sagol husur nalo siGot boŋ ideh, savi enan ŋai, be edǝdas b̃igol husuri. \v 8 Husur enan, alat lotogol husur nab̃oruan nǝsaan salito lǝsalǝboi lǝb̃igol aGot b̃ehǝhaṽur. \p \v 9 Be gamito, mǝtsagol husur nab̃oruan nǝsaan, mǝtugol husur aNunun aGot husur aNunun aGot itoh tin len gamito. Be natsua, avan ideh asike b̃ikad aNunun aKristo lan, gai savi seKristo. \v 10 Be aKristo b̃itoh len gamito, naut kǝmas nibemito dereh limat sil nǝsaan, aNunun aGot evi nǝmauran veveu m̃os gamito husur nanoran, navoivoian mǝttokade mai aGot.\f + \fr 8.10 \ft Len naut egai namilen sǝmasil len nasoruan ta Kris. Hum ma tohum nǝsa topat tub̃at len aNunun aGot, o hum ma tovi: nanunumito lukad nǝmauran husur aGot eriŋi ke mǝtunor len nǝhon.\ft*\f* \v 11 Ale aNunun aGot togol aYesu tole mǝhat dan nǝmatan b̃itoh len gamito, namilen ke, naut kǝmas nibemito dereh limat, len aNunun totoh len nǝlomito, atenan togol aKristo tole mǝhat dan nǝmatan dereh tilav nǝmauran mai nibemito. \p \v 12 Imagenan bathudud nadǝlomian, datimasgol nǝsa aGot tolǝŋoni. Sadatehusur nalǝŋonian hǝn nab̃oruan nǝsaan sidato. \v 13 Husur mǝtb̃ehusur nalǝŋonian hǝn nab̃oruan nǝsaan, dereh mitimat. Be len aNunun aGot mǝtb̃igol naṽide samit tosa gail lǝb̃imat ebun, dereh mitikad nǝmauran. \v 14 Bathut alat aNunun aGot towol hǝn galito, galit lovi natun aGot. \v 15 Husur aGot sǝlav aNunun mai gamito hǝn mǝtb̃evi slev hǝn namǝtahwan hǝn namǝtahwan b̃iwol hǝn gamit tǝtas am. Aoa! Ilavi hǝn mǝtb̃egǝm vi natun san gail. Ale gagai datukai van hǝni ke, “Appa, Tata.”\f + \fr 8.15 \ft Mak 14.36; Kal 4.5–7. Len nasoruan ta Aram, aAppa evi aTata.\ft*\f* \v 16 Nab̃onan hǝn aNunun aGot mai nanunudato ikel koti ke dattovi natun aGot gail. \v 17 Ale datb̃evi anatun san gail, ekitin ke dereh datikad naviolan aGot toutaut hǝni m̃os anatun gail sum̃an aKristo tokade. Imaienan, datb̃ihan katǝp̃ol mai aKristo len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an san, dereh datikatǝp̃ol maii len nǝyalyalan san.\x + \xo 8.17 \xt 2Kor 4.17; 1Pit 4.13\xt*\x* \s Nǝyalyalan ta tahw \p \v 18 Len nabunusian sagw, datb̃enǝnoṽ hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an dattokade gagai mai namǝnas hǝn nǝyalyalan aGot b̃evǝhoti mai gidato balai, na-lǝŋon-isa-vǝsa-an savi natideh. \v 19 Len nasigariran, natit p̃isi aGot togole, nǝmav, nǝtan mai nǝtas mai natit p̃isi lotosuh lan, natgalen p̃isi losuh vir aGot b̃evǝhot anatun gail lǝb̃ip̃arp̃ar. \v 20 Husur natgalen losuh kǝmas, lǝsalekis hǝn lotomaienan be aGot igol lumaienan.\f + \fr 8.20 \ft Nǝboŋ aGot togol navile a pan, igol natit p̃isi hǝn lǝb̃igol nǝsa tolǝŋoni, hǝn lǝb̃ikad naṽite. Be nǝboŋ aAtam togol nǝsaan, aGot igol natgalenan asike luṽan am hum ta m̃o, ale losuh kǝmas maienan.\ft*\f* Igole len nǝ-vatvat-viri-an \v 21 ke, gail p̃isi limakuv dan nǝbaŋisian hǝn nǝmatan mai nam̃oman mai nab̃oan, hǝn lǝb̃ikad nǝmakuvan toyalyal anatun aGot gail lotokade. \v 22 Husur datolǝboii ke natit p̃isi aGot togole lokilob vǝbar damǝŋai, lois b̃onb̃on len napǝŋasan, hum napǝhaṽut topasus. \v 23 Savi natenan ŋai, be gidat am datokilob naut kǝmas dattokad aNunun aGot hum naṽit nametǝkav hǝn natit p̃isi aGot b̃eviol hǝni mai gidat balai. Datosigarir, datutoh vir nǝboŋ aGot b̃igol datb̃evi anatun san gail, nǝboŋ b̃igol nibedat lǝb̃imakuv dan natit p̃isi tosa hǝn lǝb̃egǝm vi nibedat veveu vi sutuai.\x + \xo 8.23 \xt 2Kor 5.2–4\xt*\x* \v 24 Husur datukad nǝ-vatvat-viri-an enan nǝboŋ aGot tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato. Be datb̃ikad nǝsa datb̃ivatvat viri, savi nǝ-vatvat-viri-an am. Husur ase len gidato ivatvat vir nǝsa tokade tia? \v 25 Be datb̃ivatvat vir nǝsa datsǝkade sal, len nǝ-daŋ-b̃uri-an datutoh mǝdau viri. \p \v 26 Len naṽide tomaienan, aNunun aGot evi tarhǝt sidato husur datsǝdaŋ. Husur datsalǝboi nǝsa tonor hǝn datb̃isor tuṽ m̃osi. Be len nakiloban nasoruan todǝdas b̃ikel namilen, aNunun aGot isor tuṽ sidato. \v 27 Ale aGot tokǝta kitev nǝsa topat len nǝlodato, gai elǝboi nǝnauan seNunun, bathut aNunun isor sinǝvanuan siGot gail mai aGot, tonor hǝn nalǝŋonian siGot. \p \v 28 Ale datolǝboii ke len natit p̃isi tovisi hǝn galito, aGot eum m̃os navoian silat gai tolǝmas bun galito, gai tokis galito tonor hǝn nǝ-nau-utaut-an san.\f + \fr 8.28 \ft Natosian galevis ta sutuai luke, \fq Ale datolǝboii ke natit p̃isi loum b̃onb̃on hǝn navoian m̃os alat lotolǝmas bun aGot.\fq*\f* \v 29 Husur sutuai tia aGot elǝboi alat lǝb̃evi esan gail. Len nǝnauan san eriŋi ke legǝm sum̃an aNatun, hǝn ke aYesu b̃evi hai a m̃o tokad aṽan mai aṽavinen tosob̃ur. \v 30 Ale alat aGot toriŋi ke legǝm sum̃an aNatun, ekis galito. Ale alat gai tokis galito, eriŋi ke lunor len nǝhon. Ale alat gai toriŋi ke lotonor len nǝhon, eputsan galito hǝn lǝb̃iyalyal maii. \s Na-lǝmas-masuṽ-hǝni-an siGot \p \v 31 Natgalenan lǝb̃imaienan, datekǝmabe am? AGot b̃itah mai gidato, b̃evi sidato, avan ideh salǝboi b̃ewin sǝhor gidato! \v 32 AGot salekol gol aNatun. Aoa, eviol hǝni hǝn b̃imat m̃os gadit p̃isi. Imagenan, husur toviol hǝn aNatun mai gidato tia, dereh teviol kǝmas hǝn natit p̃isi am mai gidato. \v 33 Len nakotan siGot ase elǝboi b̃eil hirhir ke alat aGot tolekis hǝn galito, lotogol tosa? Husur evi aGot toriŋi ke lotonor len nǝhon! \v 34 Ase elǝboi b̃ikel ke limaspanis? Husur evi aKristo aYesu tosor mai aGot m̃os gidato. Evi aKristo tomat m̃os gidato, evi aKristo aGot togol tole mǝhat dan nǝmatan ale evi aKristo tobǝtah len nǝtarhǝt nǝmatu siGot. \v 35 Imagenan, ase elǝboi b̃epǝpehun gidato dan na-lǝmas-buni-an seKristo enan? Naut kǝmas avan ideh b̃igol nasǝnahan len gidato, naut kǝmas nǝmauran sidat b̃idaŋ, naut kǝmas nǝvanuan gail lǝb̃emǝdas tabtab hǝn gidato, naut kǝmas nǝhanian b̃eb̃uer, naut kǝmas datb̃imalmal, naut kǝmas nǝmauran sidat pǝpadaŋ hǝn b̃ipat len nǝmatan, naut kǝmas nab̃u nǝb̃alan b̃igol datb̃imat, sǝkad natideh tolǝboi b̃epǝpehun gidato dan na-lǝmas-buni-an seKristo! \v 36 Hum nǝb̃e sua len natosian siGot tokele ke, \q “Nǝmauran sinamito \q2 pǝpadaŋ tipat len nǝmatan tabtab \q3 m̃os gaiug; \q Len nabunusian sinǝvanuan gail \q2 namtohum nasipsip hǝn na-ti-buni-an.”\x + \xo 8.36 \xt Psa 44.22\xt*\x* \m \v 37 Be naut kǝmas nǝsa tovisi hǝn gidato maienan, len aKristo tolǝmas bun gidato, datowin sǝhor natgalen p̃isi. \v 38 Husur nolǝboi sǝhoti ke, sǝkad natideh tolǝboi b̃epǝpehun gidato dan na-lǝmas-buni-an siGot. Nǝmatan mai nǝmauran arodǝdasi, aŋel mai natǝmat arodǝdasi, nǝboŋ ta damǝŋai mai nǝboŋ b̃egǝmai arodǝdasi, nǝdaŋan ideh edǝdasi, \v 39 nǝ-sahsah-vi-mǝhat-an mai nǝ-sareh-vi-pan-an arodǝdasi. Sǝkad natideh len natit p̃isi tosuh tolǝboi b̃epǝpehun gidato dan na-lǝmas-buni-an siGot topat len aKristo aYesu, aMasta sidato. \c 9 \s Nǝvanuan aGot tolekis hǝn galito \p \v 1 Nokitin. Len aKristo nukel nakitinan, nǝsaliboŋ. Nǝlogw, aNunun aGot totoh lan, mai aNunun aGot, arukel koti ke \v 2 nukad nalolosaan totibau len nǝlogw. Nolǝŋon isa masuṽ be sasib. Nǝlogw itaŋis nǝbathudud sagw, naJu lotomǝtahun aKristo. \v 3 Nohǝhaṽur hǝn aKristo tasemale hǝn ginau hǝn asike nǝtavi esan am, m̃os nǝbathudud sagw gail, hǝn lǝtariŋ nǝlolit len aKristo. \v 4 Nǝbathudud sagw gail lovi alat seIsrael. AGot ipat kuv galito hǝn lǝb̃evi anatun san gail ale evisi hǝn galito len namǝnas hǝn nǝyalyalan san. Ikel na-kel-gati-an mai galito ale ita gat gail len nahǝsan. Ilav nalo mai galito. Idam̃ hǝn lotolotu hǝni. Ale lopul hǝn na-kel-gati-an san gail.\x + \xo 9.4 \xt Exo 4.22; Deu 7.6; Hos 11.1\xt*\x* \v 5 Lovi nǝpasusan siApraham, seIsak mai siJakop. Ale aYesu evisi len nǝpasusan enan len nǝmauran san len navile a pan. Gai evi Got, nǝdaŋan san tosǝhor natit p̃isi, nǝ-sal-suhi-an tivan hǝni vi sutuai! Ganan! \p \v 6 Sadatike, “Na-kel-gati-an siGot iteh, gai sagol nǝsa tokel mai alat a Israel.” Sadatekǝmaienan! Husur len nǝpasusan seIsrael p̃isi, isob̃ur lǝsavi alat a Israel kitin. Lǝsavi vanuan siGot. \v 7 Naut kǝmas lotovi len nǝpasusan siApraham, lǝsavi anatun kitin gail. Husur aGot ikel mai aApraham ke, “Len aIsak dereh gikad nǝpasusan notokel gati mai gaiug.”\x + \xo 9.7 \xt Gen 21.12\xt*\x* \v 8 Namilen ke, nǝpasusan lotovisi len niben aApraham lǝsavi anatun aGot, be len nabunusian siGot, nǝpasusan lotovisi husur na-kel-gati-an san ŋai, galit lovi anatun aApraham kitin.\x + \xo 9.8 \xt Kal 4.22–23\xt*\x* \v 9 Husur aGot ikel gati maiegai ke, “Len nǝboŋ han, dereh netǝlmam, ale aSarah tikad anatun ulum̃an.”\f + \fr 9.9 \ft Gen 18.10, 14. Len nalob̃ulat Natub̃atan, nǝboŋ aGot tokele, ikel ke tetǝlmam len nǝboŋ enan len nasihau togǝmai.\ft*\f* \p \v 10 Savi natenan ŋai. Anatun aRepekah gǝlaru artovi mǝlav arukad atǝmalaru esua ŋai, tovi aIsak, atǝmanamit ta sutuai. \v 11-12 Be nǝboŋ namǝlav arsavisi sal, arsagol natideh tovoi o tosa, aGot ikel mai aRepekah ke, “Ahai a m̃o dereh tevi vanuan nauman sihai a tahw.” AGot ekǝmaienan hǝn b̃imasil ke nǝboŋ tolekis hǝn nǝvanuan, salekis hǝni bathut nǝsa tovoi o tosa togole. Ilekis hǝn nǝvanuan husur nǝnauan san ŋai m̃os nǝsa tolǝŋoni.\x + \xo 9.11–12 \xt Gen 25.23\xt*\x* \v 13 Hum natosian siGot toke, \q “Nolǝmas bun aJakop \q2 be nomǝtahun aEsau.”\x + \xo 9.13 \xt Mal 1.2–3\xt*\x* \p \v 14 Datekǝmabe beti? AGot sanor a? Aoa, sadatekǝmaienan! \v 15 Husur aGot ikel mai aMoses ke, \q “Dereh nilolosa hǝn avan ideh nǝb̃ilolosa hǝni. \q2 Dereh ginau nǝlogw titaŋis avan ideh nǝlogw b̃itaŋisi.”\x + \xo 9.15 \xt Exo 33.19\xt*\x* \p \v 16 Imagenan, aGot ilekis hǝn nǝvanuan, savi husur lotolǝŋoni, savi husur lotoum todaŋ m̃osi, ipat len nalolosaan siGot. \v 17 Husur len natosian siGot ikel mai aFero ke, “Nutabtabuh len gaiug hǝn gǝb̃evi kiŋ hǝn nǝdaŋan sagw b̃ip̃arp̃ar, naut kǝmas nǝkadum̃ tohaihai, hǝn nǝvanuan lǝb̃ikel ur nahǝsagw len navile a pan kavkav.”\x + \xo 9.17 \xt Exo 9.16\xt*\x* \v 18 Imaienan aGot ilolosa hǝn avan ideh aGot tolǝŋon b̃ilolosa hǝni. Ale nǝkadun avan ideh aGot tolǝŋon b̃ihaihai, aGot igol ihaihai. \p \v 19 Hum ma gǝb̃eus ginau ke, “AGot b̃igol nǝkadun nǝvanuan b̃ihaihai, limasmagenan. Ŋa imabe aGot toke lugol nǝsaan?” \v 20 Be gaiug ase? Savi hǝn gaiug hǝn gǝb̃isor tas aGot! Nau nategai. Nab̃ilikoro saus nǝvanuan toum hǝni hǝn nǝtan b̃ulau ke, “Imab gotoum hǝn ginau hǝn nǝb̃imagegai?”\x + \xo 9.20 \xt Isa 29.16, 45.9\xt*\x* \v 21 Nǝvanuan toum hǝn nab̃ilikoro len nǝtan b̃ulau, nǝboŋ tolav nakobhutan b̃ulau sua, elǝboi b̃eum hǝn nab̃ilikoro sua hǝni topǝhas mai nab̃iliwai sual am hǝn b̃eriŋ nǝpahsago lan. Ipat len gai.\x + \xo 9.21 \xt Jer 18.6\xt*\x* \p \v 22 Ale aGot elǝboi b̃igol b̃imaienan hǝn nǝvanuan. Naut kǝmas inor hǝn aGot b̃igol nǝlol paŋpaŋ mai nǝdaŋan san b̃ip̃arp̃ar, len nǝ-daŋ-b̃uri-an itoh mǝdau mai galit lotogol nǝlon topaŋpaŋ, alat gai toutaut hǝn galit m̃os lǝb̃imasig, nǝpanismen ipat vir galito. \v 23 Igol tomaienan hǝn natibauan hǝn nǝyalyalan san b̃ip̃arp̃ar hǝn alat gai tololosa hǝn galito, alat gai toutaut hǝn galit tia m̃os lǝb̃ib̃on maii len nǝyalyalan san. \v 24 Ale alatenan gai tolekis hǝn galito, gidato datovi galit galevis. Ilekis hǝn gidato dan naJu gail mai alat lǝsavi Ju. \v 25 Ekǝmaiegai len natosian siHosea, ike, \q “Alat lǝsavi vanuan sagw \q2 dereh nekis galit hǝn nǝvanuan sagw gail. \q Ale alat lǝsalǝboi na-lǝmas-buni-an sagw, \q2 dereh nekis galit hǝn nǝvanuan notolǝmas bun galito.”\x + \xo 9.25 \xt Hos 2.23\xt*\x* \q \v 26 “Ale len naut aGot tokel mai galit ke, \q2 ‘Mǝtsavi nǝvanuan sagw,’ \q2 len naut enan nǝvanuan dereh lekis galit hǝn \q2 ‘anatun aGot gail, aGot tovi nǝkadun nǝmauran.’”\x + \xo 9.26 \xt Hos 1.10\xt*\x* \m \v 27 Avil aIsaiah ikai m̃os alat a Israel ke, \q “Naut kǝmas alat a Israel lusob̃ur \q2 hum nabion bitas, \q evis ŋai dereh likad nǝ-lav-kuvi-an dan nǝpanismen. \q \v 28 Bathut, husur nǝ-sab̃-sǝhoti-an san len nakotan, \q2 Nasub̃ aGot dereh tetutut hǝn b̃ipansem p̃is alat navile a pan.”\x + \xo 9.28 \xt Isa 10.22–23\xt*\x* \q \v 29 Ehum aIsaiah tokele a m̃o tia ke, \q “AMasta hǝn navǝshǝsoltia hǝn nǝmav \q2 asike tariŋ nǝpasusan sidat galevis tasuh, \q dattasum̃an naut a Sotom, \q2 dattasum̃an naut a Kom̃orrah \q3 artomasig p̃isi.”\x + \xo 9.29 \xt Isa 1.9; Gen 19.23–28\xt*\x* \s Israel ipar dǝlomian \p \v 30 Beti datekǝmabe? Nekǝmaiegai ke, alat lǝsavi Ju lǝsaum sǝdaŋ hǝn lǝb̃ikad nanoran, navoivoian mai aGot, be len nadǝlomian lukade. \v 31 Avil alat a Israel lotoum todaŋ hǝn lǝb̃igol husur nalo hǝn lǝb̃inor, lǝb̃ikad navoivoian mai aGot, lodǝdasi. \v 32 Lodǝdasi husur nǝsa? Husur lǝsariŋ nǝlolit len aGot, loriŋ gat nǝlolito len nǝsa lotogole. Lupes hab̃etw len “nǝvat hǝn na-pes-hab̃etw-an.” \v 33 Hum natosian siGot toke, \q “Mǝteris! Len naut a Sion noriŋ nǝvat \q2 togol nǝvanuan lotopes hab̃etw, \q3 nab̃iltivat enan togol nǝvanuan lototeh, \q ale alat lotoriŋ nǝlon lan \q2 asike lolǝŋon isa sil lotoriŋ nǝlolit lan.”\f + \fr 9.33 \ft Isa 8.14, 28.16. Len naut egai, nǝvat Isaiah tokel uri evi aKristo.\ft*\f* \c 10 \p \v 1 Bathudud nadǝlomian, len nǝlogw nolǝŋon masuṽ hǝn aGot b̃ilav kuv alat seIsrael dan nǝsaan salito, ale nusor tuṽ m̃os natenan vi tǝban aGot. \v 2 Ginau nolǝboi nǝb̃ikel koti ke, ludaŋ len na-lotu-hǝn-aGot-an, be nap̃isal lotohusuri savi len nalǝboian kitin. \v 3 Lotǝtan hǝn nap̃isal aGot togole hǝn lǝb̃ikad navoivoian maii, ale ludas p̃isal salito. Bathut natenan lomǝtahun nap̃isal siGot, lotǝgau gat nap̃isal hǝn na-gol-husur-nalo-an. \v 4 Be aKristo igol nalo inoŋ.\f + \fr 10.4 \ft Namilen ke aKristo evurvur nǝsa nalo topat m̃osi.\ft*\f* Imaienan nǝvanuan p̃isi lotoriŋ nǝlolit len aKristo, lukad navoivoian maii aGot. \s Nǝmauran aGot toviol hǝni evi sinǝvanuan p̃isi \p \v 5 AMoses itos husur nap̃isal hǝn na-gol-husur-nalo-an hǝn nǝvanuan b̃inor len nǝhon aGot, ike, “Nǝvanuan togol p̃is nǝsa nalo tokele, dereh tikad nǝmauran.”\x + \xo 10.5 \xt Lev 18.5\xt*\x* \v 6 Be nap̃isal hǝn nadǝlomian hǝn nǝvanuan b̃inor len nǝhon aGot imasil. Natosian siGot ekǝmaiegai, ike, “Sagikele len nǝlom̃ ke, ‘ase tevi mǝhat vi lan nǝmav?’”\f + \fr 10.6 \ft Hǝn naves 6–8, Deu 30.12–14\ft*\f* (hǝn b̃esǝhar aKristo vi pan hǝn b̃evi tarhǝt sam̃). \v 7 Ikele am ke, “Sagikele len nǝlom̃ ke, ‘ase tevi pan vi lan naut nǝmatan?’” (hǝn b̃igol aKristo b̃ile mǝhat dan nǝmatan). \v 8 Be savi hǝn gǝb̃imasgol natgalenan. Natosian siGot ikele am ke, “Nasoruan siGot ipat pǝpadaŋ ŋai, ipat len nabuŋom̃, ipat len nǝlom̃.” Enan boh nasoruan hǝn nadǝlomian namttokel uri. \v 9 Nasoruan imaiegai ke: Gǝb̃ikel koti len nabuŋom̃ ke, aYesu evi Masta, mai gǝb̃edǝlomi len nǝlom̃ ke, aGot igol aYesu ile mǝhat dan nǝmatan, dereh aGot tilav kuv gaiug dan nǝsaan sam̃. \v 10 Husur len nadǝlomian enan dattokade len nǝlodato, aGot eriŋi ke datunor len nǝhon. Ale len na-kel-koti-an enan dattokele len nabuŋodato, aGot ilav kuv gidat dan nǝsaan sidato. \v 11 Hum natosian siGot tokele ke, “Avan ideh toriŋ nǝlon lan asike elǝŋon isa sil toriŋ nǝlon lan.”\x + \xo 10.11 \xt Isa 28.16\xt*\x* \v 12 Nasoruan enan ipat m̃os nǝvanuan p̃isi, naut kǝmas lotovi Ju o lǝsavi Ju. AGot evi Masta salit p̃isi, ale ivoi masuṽ hǝn galit p̃isi lotousi hǝn b̃evi tarhǝt salito. \v 13 Husur natosian siGot ike, “Nǝvanuan p̃isi lotous Nasub̃ aGot hǝn b̃evi tarhǝt salito, dereh tilav kuv galito dan nǝpanismen hǝn nǝsaan salito.”\x + \xo 10.13 \xt Jol 2.32\xt*\x* \p \v 14 Be asike lǝb̃ikad nadǝlomian len aGot, leus mab hǝn b̃ilav kuv galit dan nǝpanismen? Ale asike lǝb̃esǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an husur aGot, likad nadǝlomian lan mabe? Ale asike avan ideh b̃ikel ur aGot, lesǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an mabe? \v 15 Ale asike aGot b̃esǝvati, avan ideh tikel uri mabe? Hum natosian siGot toke, “Evi natsua tovoi masuṽ nǝboŋ nǝvanuan togǝm hǝn b̃ikel na-kel-uri-an tovoi!”\x + \xo 10.15 \xt Isa 52.7\xt*\x* \v 16 Be savi nǝvanuan p̃isi lotogol husur na-kel-uri-an tovoi. Husur Isaiah ike, “Nasub̃ aGot, nǝvanuan evis ŋai lodǝlom na-kel-uri-an sinamito!”\x + \xo 10.16 \xt Isa 53.1\xt*\x* \v 17 Imagenan, nasǝsǝloŋan evi nǝkadun nǝdǝlomian, ale nǝvanuan gail lolǝboi lǝb̃esǝsǝloŋ ŋai nǝboŋ avan ideh b̃ikel na-kel-uri-an husur aKristo. \p \v 18 Be nous nategai, losǝsǝloŋ m̃au a? Evoi! Losǝsǝloŋ boh! Hum natosian siGot toke, \q “Nadololito ibar \q2 naut p̃isi len navile a pan, \q nasoruan salito ibar \q2 navile a pan kavkav.”\x + \xo 10.18 \xt Psa 19.4\xt*\x* \m \v 19 Be nous tasi ke, alat a Israel, lǝsalǝboi sǝhoti a? Evoi! Lolǝboii! Husur a m̃o len nabuŋon aMoses aGot ikel mai galit ke, \q “Len navoian sagw \q2 van hǝn naluṽoh naut tiltile gail, \q3 dereh nigol mititab̃ulol bulos galito; \q len navoian sagw \q2 van hǝn naluṽoh hǝn nǝvanuan lototǝtan \q3 dereh nigol nǝlomit tipaŋpaŋ.”\x + \xo 10.19 \xt Deu 32.21\xt*\x* \m \v 20 Ale aIsaiah ikad na-il-b̃uri-an, isor siGot, ike, \q “Alat lǝsadoŋ ginau lusab̃ ginau, \q2 novisi hǝn alat lǝsaus kitev ginau.”\x + \xo 10.20 \xt Isa 65.1\xt*\x* \m \v 21 Be isor husur alat a Israel ke, \q “Len na-lǝmas-buni-an sagw husur nǝmariboŋ kavkav \q2 nosǝsah hǝn navǝlagw gǝlaru \q3 van hǝn nǝvanuan lǝsagol husur nǝsa notokele, \q3 nǝkadulit tohaihai.”\x + \xo 10.21 \xt Isa 65.2\xt*\x* \c 11 \s AGot samǝtahun alat a Israel \p \v 1 Ale nous nateg beti, aGot emǝtahun nǝvanuan san gail a? Ao, sǝmagenan! Husur ginau novi auleIsrael sua. Ginau sua len nahǝmar aPenjamin len nǝpasusan siApraham.\x + \xo 11.1 \xt Flp 3.5\xt*\x* \v 2 Aoa. AGot samǝtahun nǝvanuan san gail gai tolǝboi galit sutuai tia.\x + \xo 11.2 \xt Psa 94.14\xt*\x* Mitinau nǝsa natosian siGot tokele husur aElijah nǝboŋ tokoblen mai aGot sil alat a Israel. \v 3 Ike, “Nasub̃ aGot, lugol ahai kelkel ur sam̃ gail lumat. Lulap̃up̃ul nǝmel tutumavan sam̃ gail lumasirsir. Ginau sǝb̃ogw ŋai nutoh, ale gagai ludoŋ ginau hǝn lǝb̃igol nǝb̃imat.”\x + \xo 11.3 \xt 1Ki 19.10, 14\xt*\x* \v 4 Be na-sor-vari-an siGot imabe? Ike, “Ginau notǝgau gat alalum̃an sagw lotovi 7,000 lǝsalotu hǝn aPaal tovi got gǝgǝras, boŋ ideh.”\x + \xo 11.4 \xt 1Ki 19.18\xt*\x* \v 5 Imaienan len nǝboŋ ta damǝŋai. Len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, ikad alat a Israel galevis aGot tolekis hǝn galito. \v 6 Ale aGot b̃ilekis hǝn galito len navoian gai toviol kǝmas hǝni, namilen ke salekis hǝn galito husur natideh lotogole. Be aGot talekis hǝn galit husur nǝsa lotogole, navoian gai toviol kǝmas hǝni asike tavi na-viol-kǝmas-an, be tavi nap̃urp̃uran hǝn nǝsa lotogole. \p \v 7 Ale imabe? Alat a Israel lǝsǝsab̃ nǝsa lotodoŋi, lǝsǝkad nǝsa lotolǝŋoni. Galit galevis aGot tolekis hǝn galito, lukade. Be galit p̃isi am nǝkadulit iṽonṽon. \v 8 Hum natosian siGot toke, \q “AGot igol nǝnauan salit ipat buŋbuŋol, \q2 igol namǝtalit lǝsakǝta, \q2 nǝdariŋalit lǝsasǝsǝloŋ, \q van vǝbar nǝboŋ damǝŋai.”\x + \xo 11.8 \xt Deu 29.4; Isa 6.10, 29.10\xt*\x* \m \v 9 Ale aTevit tovi kiŋ ike, \q “Nǝhanian halit len natev tegǝm vi hai tata, \q2 nalevlev lǝb̃ibat lan, \q2 nǝvat hǝn na-pes-hab̃etw-an \q2 mai nǝpanismen salito. \q \v 10 Namǝtalit timotmot \q2 hǝn asike lǝb̃ekǝta, \q letǝmadehw tabtab \q2 len namǝlasan hǝn nǝsaan lotovusi.”\x + \xo 11.10 \xt Psa 69.22–23\xt*\x* \p \v 11 Beti neus maieg hǝni ke, alat a Israel, lupes hab̃etw hǝn lǝb̃iteh vǝmasig m̃au a? Aoa! Be bathut nǝsaan salito, aGot igol nap̃isal hǝn tolav kuv alat lǝsavi Ju dan nǝsaan salito, hǝn alat seIsrael lǝb̃itab̃ulol bulos galito husur lotolǝŋon nǝ-lav-kuvi-an enan dan nǝsaan. \v 12 Len nǝsaan silat seIsrael, aGot ivoi masuṽ hǝn alat navile a pan. Bathut natehan silat seIsrael, aGot ivoi masuṽ hǝn alat lǝsavi Ju. B̃imaienan, alat seIsrael aGot tolekis hǝn galito, nǝboŋ galit p̃isi lǝb̃eriŋ nǝlolit len aKristo, navoian siGot dereh tepul sǝsǝhov!\f + \fr 11.12 \ft Alat seIsrael lomǝtahun aGot ale len namǝtahunian enan aGot igol natsua tovoi, ale lǝb̃eriŋ nǝlolit len aKristo, len natenan aGot dereh tigol natsua b̃ivoi masuṽ sǝhori am.\ft*\f* \p \v 13 Gagai nuke nisor mai gamit mǝtsavi Ju. Bathut novi ahai pispisul silat lǝsavi Ju, nusal suh nauman sagw notogole m̃os gamito. \v 14 Nuke nigol nǝbathudud sagw gail a Israel nǝlolit tevǝnoh nǝsa mǝttokade, hǝn aGot b̃ilav kuv galit galevis dan nǝsaan salito. \v 15 Nǝboŋ aGot topair dan alat a Israel, igol alat navile a pan lolǝboi lǝb̃ikad navoivoian maii. Be nǝboŋ b̃ilav tǝlmam hǝn alat a Israel, timabe? Dereh lehum lǝb̃ikad nǝmauran dan nǝmatan! \p \v 16 Datinau nabǝta. Nǝvanuan gail lǝb̃eriŋ nahudhubǝta hum nǝhanian metǝkav b̃evi siGot, namilen ke nabǝta kavkav evi siGot.\f + \fr 11.16 \ft Num 15.19–21. Len naut egai nǝboŋ tosor husur nabǝta, isor husur naṽide aGot tokel mai alat seIsrael ke, nǝboŋ lotomabul nǝhol, len nǝmatuan, nǝhanian metǝkav evi siGot, mai nabǝta metǝkav lotopani evi siGot. Ale nabǝta metǝkav b̃evi siGot, namilen ke nabǝta p̃isi evi siGot. Namilen ke, aApraham mai anatun mai amǝhaibǝn lǝb̃evi siGot, ale nǝpasusan salit gail, galit tu lovi siGot.\ft*\f* Ale datb̃inau nǝhai, nǝharhǝte b̃evi siGot, namilen ke nǝpashǝte gail am lovi siGot. \v 17 Be nǝhai oliv aGot tomabule len nǝhol, tolab̃ur nǝpashǝte galevis dani, lohum alat seIsrael. Ale gamit mǝtsavi Ju, mǝtohum nǝhai oliv lototov lilihai. AGot esǝhud hǝn gamit mai nǝhai tomabule hǝn mǝtb̃igel nǝpashǝt lotomab̃ur. Ale gagai mǝtumaur len nǝbathuhai oliv enan. Ehum mǝtukad nǝmauran kitin aGot tokel gati mai aApraham mai nǝpasusan san gail. \v 18 Imagenan, samtipatpat gamit mǝhat husur mǝttogel nǝpashǝhai len naut lotomab̃ur lan. Mǝtovi nǝpashǝhai ŋai. Nǝkadhuhai sǝmaur len gamito, gamit mǝtumaur len nǝkadhuhai. \v 19 Hum ma gǝb̃ike, “Nǝpashǝhai gail, aGot ilab̃ub̃ur gail hǝn nǝb̃igel galito.” \v 20 Ekitin. Be aGot ilab̃ub̃ur galit husur lǝsǝkad nadǝlomian lan, ale gumaur husur gotokad nadǝlomian lan. Sagipatpat gaiug mǝhat, be gemǝtahw. \v 21 Husur aGot b̃ilab̃ub̃ur nǝpashǝt gail lototov len nǝhai husur lǝsǝkad nadǝlomian lan, asike gǝb̃ikad nadǝlomian lan, dereh tilab̃ur gaiug am. \p \v 22 Mitinau navoian mai nǝdaŋan aGot togole hǝn nǝvanuan. Igol idaŋ hǝn alat lototeh, be gǝb̃eriŋ nǝlom̃ tabtab len na-gol-na-voi-an san, dereh tigol navoian hǝn gaiug. Asike gǝb̃imaienan, dereh tita kuv gaiug. \v 23 Ale alat seIsrael lǝb̃ipair dan nǝ-par-dǝlomi-an salito, dereh aGot tesuhud hǝn galit len nǝhai. Husur aGot elǝboi b̃esǝhud tǝlmam hǝn galito len nǝhai. \v 24 Namilen imaiegai. Gaiug gohum nǝpashǝt nǝhai oliv totov lilihai, aGot tota kuvi, ale tosuhud hǝni len nǝhai gai tomabule len nǝhol san. Savi naṽide kitin hǝn nǝhai hǝn nǝpashǝhai sua b̃itov len nǝhai tile am. Be nǝhai oliv aGot tomabule len nǝhol san, alat seIsrael lohum nǝpashǝte gail. Ale emǝdmǝdau ŋai hǝn aGot b̃esuhud tǝlmam hǝn nǝpashǝt gail len nǝhai lototov matmat lan. \s Nǝlon aGot itaŋis nǝvanuan p̃isi \p \v 25 Bathudud nadǝlomian, nomǝtahun mǝtb̃etǝtan hǝn nakitinan sua tosusuah, be nuke mǝtelǝboii hǝn asike mǝtb̃ipatpat gamit mǝhat len namitisau samito. Alat seIsrael, nǝkadulit ihaihai, ale dereh tihaihai van vǝbar galit p̃isi aGot tolekis hǝn galit lǝsavi Ju, lǝb̃eriŋ nǝlolit lan. \v 26 Len naṽide tomaienan aGot dereh tilav kuv aIsrael p̃isi dan nǝsaan salito. Hum natosian siGot toke, \q “Atesua b̃ilav kuv nǝvanuan san gail, \q2 dereh tegǝm len naut aSion, \q dereh tipair hǝn nǝpasusan siJakop, \q2 nǝlolit tob̃ov hǝn ginau, aGot, \q3 dan nǝsaan salito. \q \v 27 Ale egai evi na-kel-gati-an sagw van hǝn galito \q2 notota gati len nahǝsagw, ke, \q3 dereh nitariv kukuv nǝsaan salit gail.”\x + \xo 11.27 \xt Isa 59.20–21, 27.9\xt*\x* \p \v 28 Tarhǝt na-kel-uri-an tovoi alat seIsrael lotomǝtahuni, lovi enemi siGot. Be gamit mǝtsavi Ju, mǝtukab hǝn natenan, mǝtukad navoian aGot toviol kǝmas hǝni. Avil aGot elǝmas bun galit sal, husur tolekis hǝn galit lotovi nǝpasusan siApraham, aIsak mai aJakop. \v 29 Husur nǝboŋ aGot tolekis hǝn nǝvanuan toviol maii, nǝnauan san sagǝgel boŋ ideh. \v 30 A m̃o gamit mǝtsavi Ju, mǝtomǝtahun nǝsa aGot tolǝŋoni. Be gagai ilolosa hǝn gamito, ivoi hǝn gamito husur alat seIsrael lotomǝtahun nǝsa tolǝŋoni. \v 31 Len naṽide tomaienan, gagai alat seIsrael lomǝtahun nǝsa aGot tolǝŋoni, gol ke, len naṽide aGot tololosa hǝn gamito, dereh tilolosa hǝn galit tǝtas am. \v 32 Husur nǝvanuan p̃isi lǝsagol husur nǝsa aGot tokele, ale ibaŋis gat galit len naṽide enan, hǝn b̃ilolosa hǝn galit p̃isi. \s Nǝ-sal-suh-aGot-an \p \v 33 O numaŋmaŋ len namitisau mai nalǝboian siGot artotibau masuṽ, artoyalyal habat! Datodǝdas datb̃elǝboi nǝ-sab̃-sǝhoti-an mai nap̃isal san gail.\x + \xo 11.33 \xt Isa 55.8; Psa 92.5, 139.6\xt*\x* \v 34 Hum natosian siGot toke, \q “Ase elǝboi nǝnauan siNasub̃ aGot? \q2 Nasoran sise elǝboi b̃evi tarhǝt san?\x + \xo 11.34 \xt Isa 40.13\xt*\x* \q \v 35 Ase ilav natideh mai aGot \q2 tonor hǝn aGot b̃isar gele?”\x + \xo 11.35 \xt Job 41.11\xt*\x* \m \v 36 Husur aGot igol natit p̃isi, ale len nǝdaŋan san natit p̃isi losuh hǝn lǝb̃evi esan. Mitisal suh nǝyalyalan san vi sutuai! Ganan. \c 12 \s Naviolan hǝn natutumavan tomaur \p \v 1 Imagenan, bathudud nadǝlomian, husur nǝlon aGot totaŋis gidato, noŋir gamito ke: Viol hǝn nibemito mai aGot hum naviolan hǝn natutumavan tomaur, hǝn b̃evi esan sǝb̃on, hǝn gai b̃ehǝhaṽur masuṽ hǝni. Enan evi nap̃isal kitin hǝn mǝtb̃ilotu hǝn aGot. \v 2 Samtigol tǝtoṽ hǝn naṽide gail hǝn navile eg a pan. Be aGot tegǝgel hǝn gamito; tegǝgel hǝn nap̃isal hǝn nǝnauan samito hǝn b̃iveveu. B̃imaienan, dereh mitinau kitev nǝsa aGot tolǝŋoni, mǝtelǝboi sǝhoti, hǝn mǝtb̃igol nǝsa tovoi, nǝsa tonor, nǝsa togol aGot tohǝhaṽur hǝni.\x + \xo 12.2 \xt 1Pit 1.14\xt*\x* \p \v 3 Len navoian aGot toviol kǝmas hǝni mai ginau, nukele hǝn gamit ṽisusua ke, saginau gaiug gabag tesǝhor nakitinan husur gaiug. Be len natibauan o nakǝkerehan hǝn nadǝlomian aGot tolav mai gamit ṽisusua, mitinau kot nakitinan hǝn gamit sǝb̃omito. \v 4 Niben nǝvanuan ikad nahudhute isob̃ur, ale nahudhut ṽisusua ikad nauman san totile. \v 5 Imaienan hǝn alat lotoriŋ nǝlolit len aYesu. Gidat dattosob̃ur datovi niben tosua len aKristo. Ale gidat ṽisusua datovi sidat gabag. \v 6 Datukad naviolan tiltile gail lotonor hǝn navoian aGot toviol kǝmas hǝni mai gidato. Gǝb̃ikad naviolan hǝn gǝb̃ikel ur nǝsa aGot tokel mai gaiug, gikel ur napisulan siGot tinor hǝn nadǝlomian sam̃. \v 7 Gǝb̃ikad naviolan hǝn gǝb̃evi tarhǝt sinǝvanuan gail, gevi tarhǝt salito. Gǝb̃ikad naviolan hǝn gǝb̃ep̃usan, gep̃usan. \v 8 Gǝb̃ikad naviolan hǝn gǝb̃igol nǝvanuan gail lǝb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlolito, gigol lelǝŋon tivoi am len nǝlolito. Gǝb̃ikad naviolan hǝn gǝb̃eviol, geviol habat. Gǝb̃ikad naviolan hǝn na-il-a-m̃o-an, len na-il-a-m̃o-an sam̃ geum tivoi. Ale gǝb̃ikad naviolan hǝn nǝlom̃ b̃itaŋis nǝvanuan gail, gigole len nahǝhaṽuran.\f + \fr 12.8 \ft Hǝn naves 4–8, ris 1Kor 12.4–11\ft*\f* \p \v 9 Na-lǝmas-buni-an satevi nagǝgǝrasan, timaskitin. Mǝtahun bun natideh tosa len nabunusian siGot. Tǝgau gat nǝsa tovoi len nabunusian siGot. \v 10 Lǝmas masuṽ hǝn gamit gabag hum mǝttovi alatmiṽan. Putsan gamit gabag len nǝnauan samito sǝhor gamit sǝb̃omito. \v 11 Sagipetǝmas len nauman siGot be timaur mǝtam̃ hum aNunun aGot toṽuv vivi mǝhat len nǝlom̃. \v 12 Bathut nǝ-vatvat-viri-an gotokade len aGot, gehǝhaṽur. Nǝboŋ na-lǝŋon-isa-vǝsa-an b̃ibar gaiug, gidaŋ b̃uri len na-toh-mǝdau-an sam̃. Gidaŋ len na-sor-tuṽ-an. \v 13 Nǝboŋ nǝvanuan siGot lǝb̃em̃idol, gevi tarhǝt salito. Gehǝhaṽur hǝn nametb̃os gail lǝb̃eb̃is lohoim sam̃. \p \v 14 Geus aGot hǝn b̃ivoi hǝn alat lotomǝdas gaiug gol gotolǝŋon tosa vǝsa. Geusi hǝn b̃ivoi hǝn galito, sageusi hǝn b̃emǝdas galito.\x + \xo 12.14 \xt Mat 5.44; Luk 6.28\xt*\x* \v 15 Gehǝhaṽur mai alat lotohǝhaṽur. Gelǝŋon tisa, gitaŋ mai alat lotolǝŋon tosa, lototaŋ. \v 16 Mitinau gamit gabag hum mǝttop̃itoṽ ŋai. Sagipatpat gaiug mǝhat len nǝnauan sam̃, be gehǝhaṽur hǝn gǝb̃itah mai alat lotovi ut kǝmas. Len nǝnauan sam̃ sǝb̃om̃ saginau ke gotokad namitisau hǝn nǝmauran tonor.\x + \xo 12.16 \xt Isa 5.21; Pro 3.7\xt*\x* \p \v 17 Sagivar tǝlmam hǝn nǝsaan van hǝn avan ideh togol tosa hǝn gaiug. Len natideh gǝb̃igole, gol husur nap̃isal nǝvanuan p̃isi lotolǝboi lǝb̃ekǝta sǝhoti ke tovoi. \v 18 Len natideh topat len gaiug, gǝb̃elǝboi gǝb̃igole, gikad natǝm̃at mai nǝvanuan p̃isi. \v 19 Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, samtigol nasisilan. Riŋi hǝn nǝlol paŋpaŋ tonor siGot b̃igole. Bathut len natosian, Nasub̃ aGot ike, “Nasisilan ipat len ginau. Ginau dereh nipansem alat lotogol tosa hǝn gamito, ipat len ginau.”\x + \xo 12.19 \xt Deu 32.35\xt*\x* \v 20 Be hum natosian siGot tokele am ke, “Naenemi sam̃ b̃imalkǝkat, gevǝŋani. B̃imaduh, lav natideh maii hǝn b̃emuni. Nǝboŋ gǝb̃igol natenan, nahurun dereh tisa masuṽ.”\x + \xo 12.20 \xt Pro 25.21–22\xt*\x* \v 21 Nǝsaan satesǝhor gaiug; be gesǝhor nǝsaan hǝn navoian. \c 13 \s Riŋ gamito len navǝlan nǝgavmen \p \v 1 Nǝvanuan p̃isi leriŋ galit sǝb̃olito len navǝlan nǝgavmen lotoil a m̃o. Husur nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an ideh topat, aGot idam̃ hǝni. Ale alat lotoil a m̃o, aGot itabtabuh len galito. \v 2 Imagenan, avan ideh tomǝtahun alat lotoil a m̃o, emǝtahun nǝsa aGot totabtabuh lan, ale ilav nǝpanismen gǝm hǝn gai gabag. \v 3 Husur alat lotoil a m̃o lǝsagol namǝtahwan len alat lotogol tonor be len alat lǝsagol sanor. Gǝb̃elǝŋon ke asike gǝb̃emǝtahw len nab̃iltivanuan hǝn nǝgavmen, gigol nǝsa tonor ale dereh tisor sal suh gaiug. \v 4 Husur gai evi nǝvanuan nauman siGot m̃os navoian b̃ivan hǝn gaiug. Be gǝb̃igol b̃isa, gemǝtahw! Husur ikad nǝdaŋan hǝn b̃ipansem gaiug. Evi nǝvanuan nauman siGot toum san hǝn b̃ipansem alat lotogol tosa. \v 5 Imagenan, geriŋ gaiug gabag len navǝlan nǝgavmen hǝn asike gǝb̃ipanis. Ale natsual am, gole hǝn nǝlom̃ b̃imasil len nabunusian siGot. \p \v 6 Husur natenan, geṽur nǝtaks sam̃. Husur alat lotoil a m̃o, loum siGot nǝboŋ lotogol tabtab hǝn nauman salito len nǝgavmen. \v 7 Gilav mai nǝvanuan gail nǝsa tonor hǝn gǝb̃ilavi. B̃evi nǝtaks o nǝlaisens, ṽur nǝtaks, ṽur nǝlaisens. B̃inor hǝn gǝb̃eriŋ avan ideh a mǝhat len nǝnauan sam̃, riŋi a mǝhat. B̃inor hǝn gǝb̃eputsani len nǝnauan sam̃, putsani.\x + \xo 13.7 \xt Mat 22.21; Mak 12.17; Luk 20.25\xt*\x* \s Mǝtelǝmas bun gamit gabag \p \v 8 Samtikabut sivan ideh. Be na-lǝmas-buni-an tevi nǝkabut samito len gamit gabag. Husur gǝb̃elǝmas bun nǝvanuan, gugol p̃is nǝsa nalo siMoses tokele. \v 9 Husur nalo ike, “Sagol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, sagigol avan ideh timat,\f + \fr 13.9 \ft Nǝboŋ toke \fq Sagigol avan ideh timat \ft namilen ke sagigol avan ideh timat sil nǝlol paŋpaŋ sam̃ o nalǝŋonian sam̃ ŋai.\ft*\f* sagevǝnah, sa-nǝlom̃ tevǝnvǝnah.” Galenan mai nakelean ideh am todaŋ, nasoruan sua ikel ur p̃is gail. Ekǝmaiegai ke: “Lǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gaiug sum̃an gotolǝmas bun gaiug gabag.”\x + \xo 13.9 \xt Exo 20.13–17; Deu 5.17–21; Lev 19.18\xt*\x* \v 10 Na-lǝmas-buni-an sagol sǝsa hǝn avan ideh. Imagenan, na-lǝmas-buni-an igol p̃is nalo siMoses. \p \v 11 Mitimasgol natenan husur mǝtolǝboi namityal ipair p̃isi tia. Evi namityal hǝn mǝtb̃ilele dan nǝpatan samito. Husur gagai namityal hǝn aKristo b̃ilav kuv gidato dan navile eg a pan tosa egǝm pǝpadaŋ sǝhor ta m̃o, nǝboŋ dattomadhakad nadǝlomian lan. \v 12 Nalenmariug inoŋ ta bogai, nalennǝyal pǝpadaŋ b̃evisi. Imagenan datinoŋ dan natit gail hǝn nǝmargobut. Datikol len gidato nahurabat nǝb̃alan hǝn nam̃ial. \v 13 Len nǝmauran sidato datitoh len naṽide tonor hum dattotoh len nalennǝyal. Sadatigol naitian totaṽtaṽor len nab̃iltihanan mai natǝrogan, sadatetǝrog, sadatigol naitian tosa, sadatigol naṽide tosa totaṽtaṽor hum nalipah, sadateṽitṽituh, sadatitab̃ulol bulos gidat gabag husur nǝlodat tovǝnvǝnah. \v 14 Mitilav kot nab̃oruan siMasta sidato, aYesu Kristo sum̃an tovi nahurabat dattosuni, hǝn gai b̃iwol hǝn nǝmauran sidato. Samtinau nap̃isal ideh hǝn mǝtb̃igol nǝsa nab̃oruan nǝsaan samito b̃elǝŋoni. \c 14 \s Alat, nadǝlomian salit sǝdaŋ \p \v 1 Nǝvanuan gail nadǝlomian salit sǝdaŋ, mǝtehǝhaṽur hǝn lǝb̃itah mai gamito. Samteṽitṽituh mai galit husur nǝnauan salit sǝb̃olito.\x + \xo 14.1 \xt 1Kor 8.7–13, 10.23–33\xt*\x* \v 2 Nǝvanuan, len nadǝlomian san, elǝboi b̃ihan natideh, be togon nadǝlomian san sǝdaŋ, ihan nǝhanian totov len tan ŋai. \v 3 Nǝvanuan tohan natit p̃isi, satinau ke gǝlar togon tovi ut kǝmas. Ale nǝvanuan sǝhan natit p̃isi gai satisab̃ sǝhoti ke togon tohan natit p̃isi timaspanis, husur aGot ehǝhaṽur hǝn atenan totah maii. \v 4 Gaiug ase hǝn gǝb̃isab̃ sǝhoti ke nǝvanuan nauman sinǝvanuan togon timaspanis? Eum simasta san ŋai, ale ipat len amasta ŋai hǝn b̃ikele ke togol tovoi o tosa. Ale dereh tigol nǝsa tonor, husur Nasub̃ elǝboi b̃evi tarhǝt san hǝn b̃igole. \v 5 Ale natsual am: Nǝvanuan inau ke nǝmariboŋ sua ivoi sǝhor nǝmariboŋ gail am, ale nǝvanuan togon inau ke lop̃itp̃itoṽ ŋai. Ipat len gamit ṽisusua hǝn mǝtb̃inau sǝhoti len nǝnauan samito.\x + \xo 14.5 \xt Kal 4.10; Kol 2.16\xt*\x* \v 6 Gai tonau ke nǝmariboŋ sua tovoi buni, igole hǝn b̃eputsan Nasub̃. Ale gai tohan namǝŋod, ihani m̃os Nasub̃, husur esipa vi tǝban aGot hǝni, beti ihani. Ale gai sǝhan namǝŋod, igole hǝn b̃eputsan Nasub̃, ale esipa vi tǝban aGot. \v 7 Husur gidat ideh satoh m̃os gai sǝb̃on ŋai, gidat ideh sǝmat m̃os gai sǝb̃on ŋai. \v 8 Datb̃itoh, datb̃ikad nǝmauran, datukade hǝn datb̃eputsan Nasub̃. Datb̃imat, datumat hǝn datb̃eputsan Nasub̃. Imagenan, datb̃itoh o datb̃imat, datovi siNasub̃. \v 9 Husur aKristo imat mai imaur tǝlmam hǝn b̃evi Masta silat lotomat mai silat lotomaur. \v 10 Ale gaiug gǝsǝhan namǝŋod, imabe gotosab̃ sǝhoti ke awawa sam̃ len nadǝlomian timaspanis? Ale gaiug gotohan namǝŋod, imabe gotonau ke awawa len nadǝlomian evi ut kǝmas? Husur gidat p̃isi dereh dateil len nǝhon aGot hǝn b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan dattogol gail. \v 11 Husur len natosian siGot, Nasub̃ aGot ike, \q “Egai ekitin hum nakitinan ke nototoh: \q2 nǝvanuan p̃isi dereh letǝŋedur bathuriegw; \q3 nabuŋon nǝvanuan p̃isi likel uri ke ginau, ginau novi Got.”\x + \xo 14.11 \xt Isa 45.23\xt*\x* \m \v 12 Imaienan gidat p̃isi dereh dateil len nǝhon aGot hǝn datb̃ikel ur nakitinan husur natit p̃isi gidat sǝb̃odat dattogole. \p \v 13 Imagenan sadatisab̃ sǝhoti am ke gidat gabag datipanis. Avil datinau koti ke asike datugol natideh hǝn b̃igol awawa len nadǝlomian b̃ipes hab̃etw hǝn b̃iteh len nǝsaan. \v 14 Len nab̃onan notokade mai aYesu Kristo, nolǝboii, nolǝboi sǝhoti ke nǝhanian p̃isi ivoi. Avan ideh b̃ihani asike igol eb̃iŋb̃iŋal len nabunusian siGot. Be avan ideh b̃inau ke nǝhanian sua tob̃iŋb̃iŋal len nabunusian siGot, len atenan, nǝhanian enan eb̃iŋb̃iŋal. \v 15 Awawa len nadǝlomian b̃elǝŋon b̃isa husur nǝsa gotohani, len nǝmauran sam̃ gǝsahusur nap̃isal hǝn na-lǝmas-buni-an am. Len nǝsa gǝb̃ihani sagemǝdas awawa sam̃, aYesu tomat m̃osi. \v 16 Natsua b̃ivoi len nabunusian sam̃, be b̃emǝdas nadǝlomian siwawa sam̃, sagigole. Gǝb̃imaienan avan ideh edǝdas b̃isor b̃isa hǝn naṽide sidato. \v 17 Husur natohan pipihabǝlan aGot sǝpat len nǝsa datb̃ihani o datb̃emuni. Ao, ipat len nanoran aGot togol dattokade len nǝhon, mai natǝm̃at, mai nakemkeman dattokade len aNunun aGot. \v 18 Husur gǝb̃eum seKristo magenan, dereh aGot tehǝhaṽur hǝn gaiug, mai len nabunusian sinǝvanuan gail, gunor. \p \v 19 Imagenan, dateum kitev natit gail lotogol natǝm̃at mai natit gail lotogol gidat gabag datb̃idaŋ am len aNunun aGot. \v 20 Sadatemǝdas nauman siGot sil nǝhanian ŋai. Nǝhanian p̃isi iveveu, be gǝb̃ihan natideh b̃igol awawa len nadǝlomian b̃ipes hab̃etw, teh len nǝsaan, gaiug gugol nǝsaan. \v 21 Ivoi hǝn asike gǝb̃ihan namǝŋod o gǝb̃emun nǝwain o gǝb̃igol natideh b̃igol awawa sam̃ len nadǝlomian b̃iteh len nǝsaan. \v 22 Ale nǝsa gotodǝlomi husur natgalenan, tǝgau gati len gaiug mai aGot sǝb̃omǝru. AGot ehǝhaṽur hǝn alat lotogol nǝsa lotolǝboi tonor len nǝlolit tomasil. \v 23 Gǝb̃ikad nǝ-lon-uri-an, be gǝb̃ihan natsua gǝsǝnau lǝboii ke tovoi, gugol nǝsaan. Husur nǝsa gotogole sahusur nǝsa gotodǝlomi. Gǝb̃igol natideh gotodǝlomi ke sanor, gugol nǝsaan. \c 15 \s Nau nǝvanuan tile \p \v 1 Gidat dattodaŋ len nadǝlomian, len nǝ-daŋ-b̃uri-an datimasbulatut dan natideh b̃igol galit lǝsǝdaŋ len nadǝlomian lǝb̃igol nǝsaan. Sadatehusur naṽide togol gidat sǝb̃odat ŋai datohǝhaṽur. \v 2 Gidat ṽisusua datimashusur naṽide togol nǝvanuan tile b̃ehǝhaṽur lan, hǝn b̃evi tarhǝt san, hǝn nadǝlomian san b̃idaŋ am. \v 3 Husur aKristo sahusur naṽide gai sǝb̃on tohǝhaṽur lan, igol nǝsa aGot tolǝŋoni ŋai. Hum natosian siGot toke, “Na-sor-mǝdasi-an silat lotokele hǝn lǝb̃emǝdas gaiug, aGot, ibar ginau.”\x + \xo 15.3 \xt Psa 69.9\xt*\x* \v 4 Natit p̃isi len natosian siGot, lutosi sutuai hum nap̃usanan m̃os gidato hǝn datb̃ikad nǝ-vatvat-viri-an. Len nǝ-daŋ-b̃uri-an mai nasoruan siGot togol dattolǝŋon tovoi am len nǝlodato, datuvatvat vir natit p̃isi aGot tokel gati. \v 5 AGot tovi nǝkadun nǝ-daŋ-b̃uri-an togol dattolǝŋon tovoi am len nǝlodato, gai tigol mitikad nab̃onan mai gamit gabag, tinor hǝn nalǝŋonian seKristo, aYesu. \v 6 Timaienan hǝn mǝtb̃esua len nǝnauan mai nakelean, hǝn mǝtb̃isal suh nǝyalyalan siGot Tata mai aYesu Kristo, aMasta sidato. \p \v 7 Imagenan, hum aKristo tohǝhaṽur hǝn totah mai gamito, mǝtehǝhaṽur hǝn mǝtb̃itah mai gamit gabag, hǝn nǝvanuan gail leb̃isal suh nǝyalyalan siGot. \v 8 Husur nukel mai gamit ke, aKristo egǝm vi vanuan nauman seJu gail hǝn b̃imasil ke aGot ekitin. Na-kel-gati-an gail aGot tokel mai atǝmalit ta sutuai, aKristo egǝm hǝn b̃igol na-kel-gati-an galenan lǝb̃isarpoh. \v 9 Be egǝm m̃os natsual am. Egǝm hǝn alat lǝsavi Ju lǝb̃isal suh nǝyalyalan siGot husur nalolosaan san, hum natosian siGot toke, \q “Imaienan dereh nisal suh gaiug \q2 len naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail. \q Dereh nekǝkai hǝn nǝb̃e gail \q2 hǝn nǝb̃eputsan nahǝsam̃.”\x + \xo 15.9 \xt 2Sam 22.50; Psa 18.49\xt*\x* \m \v 10 Ikele am ke, \q “Gamit mǝttovi naluṽoh \q2 hǝn nǝvanuan naut tiltile gail, \q mǝtehǝhaṽur b̃onb̃on mai nǝvanuan san gail!”\x + \xo 15.10 \xt Deu 32.43\xt*\x* \m \v 11 Ikel tasi am ke, \q “Gamit mǝttovi naluṽoh \q2 hǝn nǝvanuan naut tiltile gail, \q mitisal suh Nasub̃ aGot. \q Nǝvanuan gail p̃isi, lisal suhi.”\x + \xo 15.11 \xt Psa 117.1\xt*\x* \m \v 12 Ale aIsaiah am ikele ke, \q “Sua len nǝpasusan siJesse dereh tevisi, \q2 dereh tile mǝhat \q3 hǝn naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail \q3 lǝb̃itoh pipihabǝlan. \q Dereh livatvat viri ke tigol nǝsa tokel gati.”\x + \xo 15.12 \xt Isa 11.10\xt*\x* \p \v 13 AGot tovi nǝkadun nǝ-vatvat-viri-an tigol nǝlomit tepul hǝn nakemkeman p̃isi mai natǝm̃at husur mǝttoriŋ nǝlomit lan. Hǝn ke, len nǝdaŋan seNunun aGot, dereh mǝtepul sǝsǝhov hǝn nǝ-vatvat-viri-an. \s APol, ahai pispisul m̃os alat lǝsavi Ju \p \v 14 Bathudud sagw len nadǝlomian, ginau gabag nolǝboi sǝhoti ke, gamit mǝtopul hǝn navoian m̃os nǝvanuan, mǝtopul hǝn nalǝboian p̃isi ale mǝtolǝboi mǝtb̃eṽusan gamit gabag. \v 15 Ginau nǝsamǝmau hǝn nototos husur natgalevis van hǝn gamito hǝn nǝb̃eliv nǝnauan samit tǝlmam hǝn galenan. Nokǝmaiegai husur len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, \v 16 novi nǝvanuan nauman seKristo, aYesu m̃os alat lǝsavi Ju. Nosum̃an ahai tutumav notokel na-kel-uri-an tovoi siGot, hǝn alat lǝsavi Ju lǝb̃egǝm vi naviolan hǝn natutumavan aGot b̃ehǝhaṽur hǝni, aNunun aGot togol ke naviolan enan evi siGot sǝb̃on ŋai. \v 17 Imaienan, len nauman p̃isi sagw m̃os aGot, noṽiv husur evi aKristo aYesu ŋai togole. \v 18 Asike nusor husur natideh am, be nukel nǝsa ŋai aKristo togole nǝboŋ notoum san. Len nǝsa notokele mai nǝsa notogole, aKristo esǝhar alat lǝsavi Ju hǝn lǝb̃igol husur nǝsa aGot tokele. \v 19 Loriŋ nǝlolit lan bathut namerikel gail lotomaŋmaŋ lan, namerikel gail notogole len nǝdaŋan seNunun aGot. Imaienan, ginau nukel p̃is na-kel-uri-an tovoi seKristo, tub̃at len naut a Jerusalem van van van vǝbar naut a Ilirikum. \v 20 Nǝboŋ nototub̃at len nauman egai van vǝbar damǝŋai, nolǝŋon masuṽ hǝn nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi len naut lǝsalǝboi aKristo lan boŋ ideh. Nǝsalǝŋon nǝb̃ikel uri len naut ideh nǝvanuan tile tokel uri lan tia.\f + \fr 15.20 \ft Len nasoruan ta Kris ike, \fq nǝsalǝŋon nǝb̃eum hǝn naim len nǝpaudesen sinǝvanuan tile.\fq*\f* \v 21 Be hum natosian siGot tokele husur aKristo, ike, \q “Alat, avan ideh sakel ur atenan mai galito, \q2 dereh lerisi, \q ale alat lǝsasǝsǝloŋ, \q2 dereh lelǝboii.”\x + \xo 15.21 \xt Isa 52.15\xt*\x* \m \v 22 Nauman sagw len naut tiltile gail ipatpat gol ginau hǝn asike nǝb̃egǝm ris gamito.\x + \xo 15.22 \xt Rom 1.13\xt*\x* \s APol ike tevi Rom \p \v 23 Be gagai nunoŋ len nauman sagw len naut galegai, ale naut kǝmas nasihau tosob̃ur lotovan, nolǝŋon masuṽ hǝni sal ke negǝm ris gamito. \v 24 Nunau utaut hǝn nǝb̃evi Spen, ale len nǝyaran sagw vǝna, nuke neris gamit a Rom. Nǝboŋ nǝb̃itoh kǝkereh b̃inoŋ len nahǝhaṽuran samito, nuke mǝtevi tarhǝt sagw len nap̃isal van. \v 25 Be nevi Jerusalem bai hǝn nǝb̃evi tarhǝt silat lotovi siGot ei. \v 26 Husur alat siYesu a Masetonia mai a Akaia lohǝhaṽur hǝn lotobubulah vat m̃os alat lotovi mǝsal len nǝvanuan siGot gail a Jerusalem. \v 27 Lohǝhaṽur hǝn lotomaienan husur lunau ke lotokabut seJu gail. Husur alat lǝsavi Ju, lǝb̃ihan katǝp̃ol mai naJu siGot gail len nǝmauran aNunun aGot toviol hǝni, inor hǝn lǝb̃evi tarhǝt salito len natit lotokade.\f + \fr 15.27 \ft Hǝn naves 25–27, ris 1Kor 9.11, 16.1–4\ft*\f* \v 28 Ŋa nǝboŋ nǝb̃itariv nǝvat egai mai galito, nǝboŋ nǝb̃igol nauman eg b̃inoŋ, dereh niyar tur len naut a Rom vi Spen. \v 29 Nolǝboii ke nǝboŋ nǝb̃ibar naut samito, aKristo dereh teviol hǝn navoian kavkav mai gidato. \p \v 30 Bathudud nadǝlomian, husur dattoriŋ nǝlodat len aMasta sidato, aYesu Kristo, mai husur aNunun aGot togol datolǝmas bun gidat gabag, nous idaŋ ke, mitib̃on mai ginau len nǝb̃alan sagw len na-sor-tuṽ-an samito m̃os ginau van hǝn aGot. \v 31 Mitisor tuṽ hǝn aGot b̃ilav kuv ginau dan navǝlan alat a Jutea lotomǝtahun lǝb̃igol husur nǝsa aGot tokele. Sor tuṽ hǝn alat siGot len naut a Jerusalem lǝb̃ehǝhaṽur hǝn nǝvat nǝb̃ilav mai galito. \v 32 Beti, aGot b̃elǝŋoni, dereh negǝm hǝn gamito len nakemkeman, hǝn nǝnauan sagw b̃imaur tǝlmam len natohan sagw mai gamito. \v 33 Ale aGot tovi nǝkadun natǝm̃at, titah tin mai gamito! Ganan. \c 16 \s Na-ke-ivoi-an siPol gail \p \v 1 Nuke nisor husur napǝhaṽut sua tovoi b̃egǝm hǝn gamito, asike idareh. Alitenan evi aṽavinenamito len nadǝlomian, nahǝsan aFipe tovi atikon tǝban alat siYesu len naut a Kenkrea.\f + \fr 16.1 \ft Uman 18.18. Kenkrea evi navile sua bitas pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile a Korint.\ft*\f* \v 2 Nǝboŋ b̃egǝm hǝn gamito, len nahǝsan Nasub̃, len naṽide tonor hǝn alat siGot, mǝtehǝhaṽur hǝni hum tovi pǝhaṽut siNasub̃. B̃em̃idol len natideh, nuke mǝtevi tarhǝt san husur gai evi tarhǝt sinǝvanuan isob̃ur, ale ginau am, evi tarhǝt sagw. \p \v 3 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aPriska\f + \fr 16.3 \fq Priska: \ft Len naut tile am gail lokis aliten aPrisilla am.\ft*\f* mai aAkwila alarmisoan artoum mai ginau len nauman seKristo, aYesu.\x + \xo 16.3 \xt Uman 18.2\xt*\x* \v 4 Aroriŋ gǝlar gabag pǝpadaŋ hǝn nǝmatan m̃os nǝmauran sagw. Savi ginau ŋai, be alat siYesu lǝsavi Ju len naut tiltile losipa vi tǝban gǝlaru. \v 5 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai alat siYesu lotob̃onb̃on lohoim sǝlaru. \p Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aEpinetus notolǝmas buni. Gai nǝvanuan metǝkav len naprovens Asia toriŋ nǝlon len aKristo. \p \v 6 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aMeri toum habat samito. \p \v 7 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aAdronikus mai aJunias, naJu gǝlaru sum̃an ginau, artotoh len naim bǝbaŋis mai ginau.\f + \fr 16.7 \ft Nǝvanuan lotokad namitisau hǝn nasoruan ta Kris luke \fq aJunias \ft evi pǝhaṽut sua, hum ma tovi asoan \fq aAdronikus.\fq*\f* Arovi b̃iltivanuan len ahai pispisul gail ale aroriŋ nǝlolaru len aKristo a m̃o, ginau a tahw. \p \v 8 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aAmpliatus notolǝmas buni len Nasub̃. \p \v 9 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aUrpanus toum seKristo mai ginamito. Ale kel na-ke-ivoi-an sagw mai aStakis notolǝmas buni. \p \v 10 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aApelles tovi nǝvanuan tin seKristo. Kel na-ke-ivoi-an sagw mai alat lototoh len naim siAristopulus. \p \v 11 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aHerotion tovi Ju sum̃an ginau. Kel na-ke-ivoi-an sagw mai alat lototoh lohoim siNarsissus lotovi siYesu. \p \v 12 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aTrifaena mai aTrifosa napǝhaṽut eru artoum todaŋ siNasub̃. Kel na-ke-ivoi-an sagw mai aPersis notolǝmas buni. Alitenan eum idaŋ siNasub̃. \p \v 13 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aRufus, Nasub̃ tolekis hǝni hǝn b̃evi esan sǝb̃on. Kel na-ke-ivoi-an mai anan tosum̃an tovi anana sagw.\x + \xo 16.13 \xt Mak 15.21\xt*\x* \p \v 14 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aAsinkritus, aFlekon, aHermes, aPatropas, aHermas mai nǝbathudud nadǝlomian lotob̃onb̃on mai galito. \p \v 15 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aFilolokus, aJulia, aNereus mai aṽavinen. Kele am mai aOlimpas mai nǝvanuan p̃isi siGot lotob̃onb̃on mai galito. \p \v 16 Len na-lǝmas-buni-an siGot mǝtesum̃ nǝtarhomit gabag hǝn mǝtb̃ikel na-ke-ivoi-an mai gamito. Alat siYesu len naut p̃isi luke “Ivoi,” mai gamito. \p \v 17 Bathudud nadǝlomian, nous idaŋ ke, nǝvanuan lotogol nǝvanuan lotopǝpehw, nap̃usanan salit togol nǝvanuan b̃iteh dan nadǝlomian, nap̃usanan salit gail lǝsanor hǝn nap̃usanan mǝttokade a m̃o; mǝtelǝlǝgau hǝn asike lǝb̃emǝdas gamito. Mǝtebulatut dan galito. \v 18 Nǝvanuan lotomaienan lǝsagol nauman seKristo, be loum m̃os nabǝhaṽulit ŋai. Len na-sor-malum̃lum̃-an mai na-sor-hehe-an salito, logǝras nǝlon nǝvanuan lǝsǝnau nagǝgǝrasan.\x + \xo 16.18 \xt Flp 3.19\xt*\x* \v 19 Nǝvanuan p̃isi losǝsǝloŋ tia hǝn na-kel-uri-an ke mǝttogol husur nǝsa aKristo tokele. Imagenan nohǝhaṽur masuṽ. Be nuke mitikad namitisau hǝn na-gol-na-voi-an ale nuke mitikad natǝtanan hǝn nǝsa tosa. \v 20 Beti asike idareh aGot tovi nǝkadun natǝm̃at, dereh teil dasdas aSetan pipiriemit gail. \p AMasta sidato, aYesu Kristo teviol kǝmas hǝn navoian mai gamito. \p \v 21 ATimoti toum mai ginau ike, “Ivoi,” mai gamito. ALusius, aJason mai aSosipata lotovi Ju sum̃an ginau, galit am luke, “Ivoi,” mai gamito.\x + \xo 16.21 \xt Uman 16.1–3\xt*\x* \p \v 22 Ginau, aTertius nototos nalob̃ulat napisulan egai siPol, ginau notovi nǝvanuan siNasub̃, nuke, “Ivoi,” mai gamito. \p \v 23-24 AKaius, ginau aPol nototoh lohoim san, gai ike, “Ivoi,” mai gamito. Alat siYesu len naut egai lub̃onb̃on len naim san. AErastus totǝgau nǝvat hǝn nab̃iltivile egai, ike, “Ivoi,” mai gamito. AKwartus, awawa sinamit len nadǝlomian, gai am ike, “Ivoi,” mai gamito.\f + \fr 16.23–24 \ft Uman 19.29; 1Kor 1.14; 2Tim 4.20. Natosian galevis ta sutuai losuhud hǝn naves egai: \fv 24\fv* \fq AMasta sidato, aYesu Kristo teviol kǝmas hǝn navoian mai gamit p̃isi. Ganan.\fq*\f* \p \v 25 Datisal suh aGot! Hum notokele len na-kel-uri-an sagw tovoi tokel kot aYesu Kristo, aGot elǝboi b̃igol mǝtb̃idaŋ am len nadǝlomian samito. Na-kel-uri-an tovoi notokel uri evi na-sor-utaut-an siGot tosusuah sutuai sutuai vǝbar nǝboŋ ta damǝŋai. \v 26 Be gagai aGot ikel vǝhoti. AGot itoh vi sutuai, ale husur nakelean san todaŋ, len nasoruan san ahai kelkel ur gail lototosi, ikel vǝhoti. Ikele mai naluṽoh p̃isi hǝn nǝvanuan naut tiltile gail hǝn lǝb̃eriŋ nǝlolit lan, ale gol husur nǝsa tokele. \p \v 27 Len aYesu Kristo datisal suh aGot tovi aGot sǝb̃on tokad namitisau hǝn nǝmauran tonor. Datisal suh nǝyalyalan san vi sutuai! Ganan!