\id MRK NT0002 Maskelynes (KLV) -- David Healey \h Mak \toc1 Na-kel-uri-an tovoi aMak totosi \toc2 Mak \toc3 Mak \mt1 Mak \mt3 Na-kel-uri-an tovoi aMak totosi \imi Ase itos nalob̃ulat egai? \ipq Nǝvanuan lotokad namitisau hǝn nasoruan siGot lunau ke nǝmantuhmar sua, nahǝsan aMak, itos gat nǝb̃ol gail aPita tokel husur aYesu. Lokis aMak hǝn aJon Mak am. \imi Itos nalob̃ulat egai hǝn nǝsa? \ipq Itosi hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃elǝboii ke aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan, evi aNatun aGot. Itosi hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃ikad nadǝlomian len aYesu. \imi Itosi m̃os ase? \ipq Itosi m̃os alat lǝsavi Ju lototoh len naut tiltile gail naut aRom toil a m̃o hǝn gail. \imi Nǝsa evisi len nalob̃ulat egai? \ipq AYesu igol nǝdaŋan san ip̃arp̃ar len namerikel san gail lotovi tarhǝt sinǝvanuan gail. Ale aYesu eṽusan ahai susur san gail. \imi Nalob̃ulat ehusur as galito? \ipq Ehusur aYesu toke nǝvanuan lipair dan nǝsaan salit gail, dǝlom nasoruan siGot. Ehusur ahai susur san gail, ehusur naluṽoh gail lotohusur aYesu, maŋmaŋ len namerikel togol gail. Ehusur nǝvanuan gail lotomǝtahun aYesu. \imi Natgalenan evisi ŋais? \ipq AYesu ep̃usan mai igol namerikel gail len nasihau A.D. 26 vǝbar 30. \imi Natgalenan evisi a be? \ipq Nalob̃ulat egai ib̃ol husur nǝsa tovisi len naut a Jutea. \io1 NaKristen gail ta sutuai lukel ke aMak itah mai aPita len nǝyaran san gail, ale itos gat nǝsa aPita tokele. Len nalob̃ulat egai aMak itos gat nǝb̃ol husur aYesu, be ikel ur nǝsa aYesu togole, sakel masuṽ hǝn nap̃usanan siYesu. Ikel ur namerikel aYesu togol gail, hǝn nǝvanuan lǝb̃elǝboi sǝhot nǝdaŋan san. AMak elǝŋon ke tip̃arp̃ar ke aYesu tovi Natun aGot, be egǝm vi lan navile a pan hǝn b̃elǝŋon b̃isa vǝsa ale hǝn b̃imat. AMak itos nalob̃ulat egai hǝn nǝvanuan gail lǝb̃idaŋ am hǝn lǝb̃ehusur aYesu, naut kǝmas nǝmauran b̃idaŋ o lǝb̃elǝŋon b̃isa vǝsa. \io2 1) Natub̃atan hǝn na-kel-uri-an tovoi, nautautan hǝn nauman siYesu (1.1–13) \io2 2) AYesu eum len naut a Kalili (1.14–9.50) \io2 3) AYesu eriŋ naut a Kalili evi Jerusalem (10.1–52) \io2 4) Nauman siYesu len nab̃iltivile Jerusalem, nawik namǝkot ei (11.1–15.20) \io2 5) Nǝmatan siYesu (15.21–47) \io2 6) Na-le-mǝhat-an siYesu dan nǝmatan (16.1–20) \c 1 \s AJon Baptais eutaut hǝn nap̃isal \r (Mat 3.1–12; Luk 3.1–18; Jon 1.19–28) \p \v 1 Egai natub̃atan hǝn na-kel-uri-an tovoi husur aYesu Kristo tovi Natun aGot.\f + \fr 1.1 \ft Natosian galevis ta sutuai lǝsake \fq aNatun aGot.\fq*\f* \v 2 Ehum ahai kelkel ur sua, aIsaiah totos gat nǝsa aGot tokel mai aNatun. Ike, \q “Geris! Dereh nesǝvat ahai pispisul sagw \q2 teil a m̃o hǝn gaiug, \q2 hǝn b̃eutaut hǝn nap̃isal sam̃.\x + \xo 1.2 \xt Mal 3.1\xt*\x* \q \v 3 Nadoldol sua satokai len naut masmas tob̃ǝb̃esw ke, \q ‘Geutaut hǝn nap̃isal m̃os Nasub̃, \q2 gigol nap̃isal san gail linor!’”\x + \xo 1.3 \xt Isa 40.3\xt*\x* \m \v 4 Imagenan, aJon evisi, itoh len naut masmas tob̃ǝb̃esw, ikel uri ke, nǝvanuan gail limasbaptais hǝn b̃imasil ke lotopair dan nǝsaan salito van hǝn aGot hǝn b̃erub̃at nǝsaan salit gail. \p \v 5 Nǝvanuan naut a Jerusalem mai naprovens Jutea kavkav luvan hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni. Ale nǝboŋ lotokel vǝhot nǝsaan salit gail, ibaptais hǝn galito len Nawisel Jortan. \p \v 6 Nahurabat siJon, luvaii hǝn navurun nǝkamel, ale nǝhau tutuṽ evi nahurhub̃uluk. Ihanhan nalokust, ihanhan nǝhani nasukapak toum hǝni.\f + \fr 1.6 \ft 2Ki 1.8. \fq Nalokust \ft ehum natohtohlomǝtu be ihan natideh tomaur tokad nalute.\ft*\f* \v 7 AJon ikel uri ke, “Avan sua dereh tegǝm a tahw len ginau, gai idaŋ sǝhor ginau, ale ginau nǝsanor kasi hǝn nǝb̃etǝŋadur, sah rub̃at nǝhau hǝn naributbut san.\f + \fr 1.7 \ft Evi slev gail lotosah rub̃at nǝhau hǝn naributbut silat lotovi lohoim, ale naslev evi naut kǝmas len nǝnauan salit gail.\ft*\f* \v 8 Ginau nubaptais hǝn gamito hǝn nǝwai, be dereh gai tibaptais hǝn gamito hǝn aNunun aGot.” \s Nǝbaptaisan siYesu \r (Mat 3.13–17; Luk 3.21–22) \p \v 9 Len nǝboŋ sua, aYesu iyar len naut a Nasaret a Kalili gǝmai ale aJon ibaptais hǝni len Nawisel Jortan. \v 10 Nǝboŋ aYesu tomadhale mǝhat dan nǝwai enan, eris aGot totar p̃ul nǝmav hǝn tosǝŋav ale eris aNunun togǝm vi pan vi lan, sum̃an nǝtav.\f + \fr 1.10 \fq Nǝtav \ft evi nǝman namǝsav sua tohum navimal topǝhapǝhw.\ft*\f* \v 11 Beti esǝsǝloŋ hǝn nadoldol togǝm len nǝmav toke, “Gaiug govi anatugw ulum̃an sagw notolǝmas bun gaiug, nohǝhaṽur masuṽ hǝn gaiug.”\x + \xo 1.11 \xt Psa 2.7; Isa 42.1\xt*\x* \s ASetan italtal sob̃uer hǝn aYesu hǝn b̃igol b̃isa \r (Mat 4.1–11; Luk 4.1–13) \p \v 12 Vǝha-sua ŋai aNunun aGot esǝhar aYesu vi lan naut masmas tob̃ǝb̃esw. \v 13 Itoh ei len nǝmariboŋ tovi 40 ale aSetan italtal sob̃uer ke tigol nǝsaan. Itoh mai narivatvat nalilihai lotolǝboi lǝb̃isah pǝpasi ale aŋel gail lovi tarhǝt san. \s Ahai susur metǝkav gail \r (Mat 4.12–22; Luk 4.14–15; 5.1–11) \p \v 14 Husur nǝboŋ galenan, aenemi siJon lutah gati, riŋi len naim bǝbaŋis. Beti aYesu evi Kalili, ikel ur na-kel-uri-an siGot.\f + \fr 1.14 \ft Lutah gat aJon Baptais nasihau esua hudhute husur nǝboŋ aSetan totaltal ris aYesu hǝn b̃igol b̃isa. AHerot Antipas eriŋ aJon len naim bǝbaŋis husur aJon tokel tabtab hǝn aHerot ke togol nǝsaan. Ris Mak 6.14–29.\ft*\f* \v 15 Ike, “Namityal egǝm tia, natohan pipihabǝlan aGot egǝm pǝpadaŋ. Mitipair dan nǝsaan samito, dǝlom na-kel-uri-an tovoi enan!” \p \v 16 Boŋ sua aYesu toyaryar bitas tarhǝt Nab̃iltiwai Kalili, eris alarmiṽan, aSimon mai aAdru artobar hǝn nalevlev len nab̃iltiwai husur arovi vanuan nǝsahiehan. \v 17 Ale aYesu ikel mai gǝlaru ke, “Mǝregǝmai! Mǝrehusur ginau ale nigol mǝregǝm vi vanuan nǝ-sah-hǝn-nǝvanuan-an!” \v 18 Vǝha-sua ŋai aroriŋ nalevlev sǝlar gail, arohusuri. \p \v 19 Nǝboŋ aYesu toyar kǝkereh am husur bitas, eris aJemes mai aJon alarmiṽan, anatun aSepeti gǝlaru. Arusah len nab̃ot salito, arobutan nalevlev salit gail lunor. \v 20 Vǝha-sua ŋai ekis gǝlaru hǝn arb̃itah maii, ale aroriŋ atǝmalaru len nab̃ot mai nǝvanuan nauman gail, ale arutah maii, arohusuri. \s AYesu ehut nanunun sua tosa \r (Luk 4.31–37) \p \v 21 AYesu mai ahai susur san gail lovi lan navile a Kapernaum, ale len nǝSappat eb̃is len naim nab̃onb̃onan seJu gail, ep̃usan. \v 22 Nǝvanuan lup̃aŋ len nap̃usanan san bathut ep̃usan sum̃an naulum̃an tokad na-il-a-m̃o-an kitin, sasum̃an ahai p̃usan gail hǝn nalo. \v 23 Len namityal enan ŋai len naim nab̃onb̃onan salito ikad naulum̃an tokad nanunun nǝmargobut. Ikai, \v 24 ike, “Yesu ta Nasaret, gumab hǝn ginamito? Gogǝm hǝn gǝb̃igol namteb̃uer a? Ginau nolǝboi gaiug. Nolǝboi gotovi siGot, gotogǝm m̃osi.” \v 25 AYesu esivoh len nanunun nǝmargobut, ike, “Gemǝdau! Gimakuv dani!” \v 26 Ale nanunun nǝmargobut igol atenan totaltaloŋ hǝn nahumatmat, ikai habat ale nanunun nǝmargobut imakuv dani. \v 27 Nǝvanuan gail lumaŋmaŋ lan, lotub̃at sor husur nǝsa tovisi. Lousus galit gabag ke, “Nap̃usanan veveu tomabe ganan? Ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an! Ikele hǝn nanunun tosa gail ale lugol husur nǝsa tokele!” \p \v 28 Na-kel-uri-an husur nǝsa aYesu togole iperŋan tutut hǝn naut p̃isi len naut a Kalili. \s AYesu igol nǝvanuan isob̃ur lumaur \r (Mat 8.14–17; Luk 4.38–41) \p \v 29 Nǝboŋ aYesu mai ahai susur san gail lotovivile dan naim nab̃onb̃onan seJu gail, lutah mai aJemes, aJon, lovi lohoim seSimon mai aAdru. \v 30 Anan asoan aSimon ipat len nǝmel, namǝsahan igol niben topud. AYesu tob̃is, vǝha-sua ŋai lusor husur aliten maii. \v 31 Ale aYesu ivan hǝni, etǝgau navǝlan, elivi vi mǝhat hǝn b̃ebǝtah. Namǝsahan inoŋ dani ale ile mǝhat, ilav nǝhanian mai galito. \p \v 32 Nǝboŋ namityal tomasur, naut togomgom, nǝvanuan gail losǝhar alat lotomǝsah mai alat lotokad natǝmat gail van hǝn aYesu. \v 33 Nǝvanuan p̃isi len nab̃iltivile kavkav loluṽoh il bopita. \v 34 Ale igol isob̃ur lotokad namǝsahan tiltile lumaur. Ehut natǝmat isob̃ur ale igol lodǝdas lǝb̃isor husur lolǝboi gai tia. \s AYesu ikel ur nasoruan siGot len naut a Kalili \r (Luk 4.42–44) \p \v 35 Pelan han, dudulan som̃ilan, naut sǝlan sal, aYesu ile mǝhat, evivile, evi tut sua len naut tob̃ǝb̃esw ale isor tuṽ ei. \v 36 Idareh aSimon mai alat lototah maii, ludoŋi. \v 37 Nǝboŋ lotosab̃i luke, “Nǝvanuan p̃isi lokǝtkǝta doŋ gaiug.” \v 38 Be aYesu isor var galit ke, “Datevi tut ideh am, len naut gail lotodar vis navile egai hǝn nǝb̃ikel ur nasoruan siGot ei. Husur nogǝm m̃osi.” \v 39 Ŋa iyar tur p̃is naut len naut a Kalili, ikel ur nasoruan siGot len naim nab̃onb̃onan salito ale ehut natǝmat gail. \s AYesu igol avan sua tokad naleprosi imaur \r (Mat 8.1–4; Luk 5.12–16) \p \v 40 Naulum̃an tokad naleprosi egǝm tǝŋedur tǝban aYesu, eŋiri ke, “Gǝb̃elǝŋoni, golǝboi gǝb̃igol nǝb̃imaur, nǝb̃iveveu.” \v 41 Nǝlon aYesu itaŋis masuṽ hǝni, isar hǝn navǝlan, ibari, ikel maii ke, “Nolǝŋoni. Gimaur, giveveu!” \v 42 Vǝha-sua ŋai naleprosi ivan dan atenan, imaur, iveveu. \v 43 Beti aYesu esǝvati van, ikai tasi \v 44 ke, “Sagikel natideh mai avan ideh, be gia ṽusan gaiug hǝn ahai tutumav hǝn b̃ebunus husur nibem̃. Beti getutumav hǝn naviolan hǝn naveveuan sam̃ aMoses tokel bun gail hǝn nǝvanuan lǝb̃elǝboi sǝhoti ke gotomaur.”\x + \xo 1.44 \xt Lev 14.1–32\xt*\x* \p \v 45 Avil ategaii ivan, ikel ur nǝsa tovisi hǝni. Igole van van na-kel-uri-an enan ibar naut isob̃ur. Naten igol aYesu salǝboi b̃eb̃is len navile ideh len nǝhon nǝvanuan gail bathut naluṽoh ludar visi, be itoh len naut gail lotob̃ǝb̃esw. Be nǝvanuan gail len naut p̃isi ei logǝmgǝm hǝni sal. \c 2 \s AYesu igol avan sua nǝtarhǝben tomat imaur \r (Mat 9.1–8; Luk 5.17–26) \p \v 1 Husur nǝmariboŋ galevis, aYesu etǝlmam vi Kapernaum. Nǝboŋ tobar naut enan, sǝdareh, husur ke nǝvanuan isob̃ur lotosǝsǝloŋ hǝni ke totoh ei, \v 2 logǝm hǝn naim san gol loririhit lohoim mai vivile. Lǝsalǝboi lǝb̃eil bopita am. Ale aYesu ikel ur nasoruan mai galito. \v 3 Nǝvanuan galevis logǝm hǝni, ivat lupat naulum̃an nǝtarhǝben tomat, \v 4 be lodǝdas lǝb̃ibar aYesu bathut naluṽoh. Ale lopǝlau vi mǝhat len navurun naim topapav, ludakuvi, gol nab̃ur a mǝhat hǝn naut aYesu totoh lohoim lan. Ale loriŋ tur hǝn nǝbateh vi pan, atenan nǝtarhǝben tomat, topat lan. \v 5 Nǝboŋ toris nadǝlomian salito, aYesu ikel mai atenan nǝtarhǝben tomat ke, “Natugw, nǝsaan sam̃ gail lumarub̃at.” \p \v 6 Be ahai p̃usan hǝn nalo lotobǝtah ei lunau natgalenan len nǝlolit ke, \v 7 “Gai ekǝmaienan mabe? Isor mǝdas aGot! AGot sǝb̃on ŋai elǝboi b̃erub̃at nǝsaan dan nǝvanuan!” \p \v 8 Vǝha-sua ŋai aYesu elǝboi nǝnauan salito ale ikel mai galit ke, “Imabe mǝtunau magenan len nǝlomito? \v 9 Nǝb̃ikel mai ategai nǝtarhǝben tomat ke, ‘Norub̃at nǝsaan sam̃ gail,’ o nǝb̃ike ‘Gile mǝhat, pat nǝbateh sam̃, giyar,’ nǝsa emǝdmǝdau am?\f + \fr 2.9 \ft Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan, nǝvanuan lotokad namitisau len nasoruan siGot lunau ke namilen imaiegai ke: Avan ideh edǝdas b̃igol eru en p̃isi, ale nǝb̃ike, ‘Norub̃at nǝsaan sam̃ gail,’ mǝtsalǝboii ke lumarub̃at o lǝsǝmarub̃at. Be nǝb̃ike, ‘Gile mǝhat, giyar!’ mǝtolǝboi mǝtb̃erisi ke imaur.\ft*\f* \v 10 Be nuke mǝtelǝboii ke aNatun Nǝvanuan ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn b̃erub̃at nǝsaan len navile a pan. Nokǝmaiegai hǝn nǝb̃eṽusan nǝdaŋan en mai gamito.” Ale aYesu ikel mai atenan nǝtarhǝben tomat ike, \v 11 “Nukel mai gaiug, gile mǝhat, pat nǝbateh sam̃, givahim sam̃.” \p \v 12 Vǝha-sua ŋai atenan ile mǝhat, ipat nǝbateh, evivile len nǝhon nǝvanuan p̃isi. Lumaŋmaŋ masuṽ lan ale lusal suh nǝyalyalan siGot luke, “Datsaris natideh tomaienan boŋ ideh sal!” \s AYesu ekis aLevi (aMattiu) \r (Mat 9.9–13; Luk 5.27–32) \p \v 13 Beti aYesu evivile, etǝlmam hǝn b̃iyar tarhǝt nab̃iltiwai Kalili. Nab̃iltiluṽoh egǝm hǝni ale eṽusan galito. \v 14 Len nǝyaran san van, eris aLevi anatun aAlfeus tobǝtah len nǝpasvalǝval hǝn nǝtaks, ale ikel maii ke, “Gitah mai ginau, gehusur ginau!” Ale aLevi ile mǝhat, ehusuri.\f + \fr 2.14 \fq Levi: \ft Mat 9.9; Luk 5.27.\ft*\f* \p \v 15 Ŋa aLevi eus aYesu mai ahai susur san gail hǝn lǝb̃ihan lohoim san. (Ikad nǝvanuan nǝtaks mai nǝvanuan nǝsaan isob̃ur lotohan ei husur ikad nǝvanuan tosob̃ur maienan lotohusur aYesu.) \v 16 Be nǝboŋ ahai p̃usan hǝn nalo galevis lotovi Farisi lotoris aYesu tohan mai nǝvanuan gail lotomaienan, lous ahai susur san gail ke, “Imabe tohan mai nǝvanuan nǝtaks mai nǝvanuan nǝsaan gail?” \p \v 17 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝn natenan ikel mai galit ke, “Savi alat lotomaur lotovan hǝn nǝvanuan nareran hǝn b̃irer hǝn galito, be alat lotomǝsah ŋai. Ginau nǝsagǝm hǝn nǝb̃ekis alat lotonor o alat lotonau ke lotonor, be nogǝm hǝn nǝb̃ekis nǝvanuan nǝsaan gail.” \s Nausian husur nǝmariboŋ nǝvanuan sǝhan \r (Mat 9.14–17; Luk 5.33–39) \p \v 18 Len nǝmariboŋ galevis ahai susur siJon mai naFarisi gail lǝsǝhan\f + \fr 2.18 \ft NaJu gail lǝsǝhan len nǝmariboŋ galevis hǝn lǝb̃isor tuṽ, lǝsǝhan hǝn lǝb̃itaŋ husur nǝmatan o natsua tosa tovisi hum nab̃iltidu mai lǝsǝhan len nǝboŋ totibau galevis salito.\ft*\f* hǝn lǝb̃isor tuṽ. Ale logǝm hǝn aYesu lousi ke, “Ahai susur siJon gail mai ahai susur sinaFarisi gail lǝsǝhan hǝn lǝb̃isor tuṽ, be ahai susur sam̃ gail lǝsǝmagenan. Imabe?” \p \v 19 AYesu isor var galit ke, “Mǝtunau ke nǝvanuan lototah mai naulum̃an tolah, lǝsǝhan len nǝhanan nǝlahan a? Aoa! Asike lumaienan nǝboŋ naulum̃an tolah totoh mai galit sal. \v 20 Be naulum̃an tolah, nǝboŋ b̃egǝmai hǝn lǝb̃esǝhari dan nǝvanuan san gail, ale len nǝboŋ enan asike luhan. \p \v 21 “Sǝkad avan ideh top̃isihoh hǝn nǝkaliko veveu len nahurabat tomatu. Tagole, nap̃isihoh tǝmakuv dan nahurabat tomatu gol nǝ-tar-sili-an tamǝdasi sǝhor ta m̃o. \v 22 Natsual am, sǝkad avan ideh tob̃ir nǝwain lotomadhaum hǝni len nahurhuwain lotomatu.\f + \fr 2.22 \fq Nahurhuwain \ft evi nahurhunani o nahurhusipsip lotob̃ir nǝwain veveu b̃urhulon.\ft*\f* Tagole, nǝwain veveu tatǝvah tur lan, mǝdas nǝwain mai nahurhuwain p̃isi.” \s Nausian husur nǝSappat \r (Mat 12.1–8; Luk 6.1–5) \p \v 23 Len nǝSappat sua, aYesu toyar tur marireu hǝn nawit, ahai susur san gail lotub̃at kin b̃ur nǝhavhuwit gail.\x + \xo 2.23 \xt Deu 23.25\xt*\x* \v 24 Ŋa naFarisi gail lukel mai aYesu ke, “Imabe lotogol nǝsa nalo tokai tasi len nǝSappat?” \p \v 25-26 AYesu isor var galit ke, “Mǝtsaṽuruŋ lǝboi natosian gail lotohol husur aTevit boŋ ideh nǝboŋ gai mai alat lototah maii lotopar hanian, lotomalkǝkat a? Nǝboŋ aApiatar tovi b̃iltihai tutumav, aTevit eb̃is len naim siGot, ihan nabǝta tolo ahai tutumav sǝb̃olit ŋai lolǝboi lǝb̃ihani.\x + \xo 2.25–26 \xt Lev 24.9\xt*\x* Ale ilav nabǝta galevis mai alat lototah maii.”\x + \xo 2.25–26 \xt 1Sam 21.1–6\xt*\x* \v 27 Beti aYesu ikel mai galit ke, “NǝSappat, aGot igole m̃os nǝvanuan, sagol nǝvanuan m̃os nǝSappat. \v 28 Imaienan, aNatun Nǝvanuan evi masta, evi masta hǝn nǝSappat am.” \c 3 \s AYesu igol navǝlan nǝvanuan imaur \r (Mat 12.9–14; Luk 6.6–11) \p \v 1 Len nǝboŋ sua tile am, aYesu eb̃is lohoim nab̃onb̃onan seJu gail tǝtas, ale ikad avan sual ei, navǝlan tomat, togǝm hum towas. \v 2 Nǝvanuan gail ei lomǝtan aYesu hǝn ke lǝb̃eris b̃igol atenan b̃imaur len nǝSappat. B̃igole, dereh likot hǝni ale kel uri ke tob̃ur kotov nalo hǝn nǝSappat. \v 3 AYesu ikel mai atenan navǝlan tomat, togǝm hum towas ke, “Geil rivuh.” \v 4 Beti eus galit ke, “Inor hǝn datb̃igol b̃ivoi len nǝSappat o hǝn datb̃igol b̃isa? Inor hǝn datb̃eriŋ tǝlmam hǝn nǝmauran o hǝn datb̃igol nǝmatan?” Be naut eb̃ut, lǝsasor vari. \p \v 5 Len nǝlol paŋpaŋ san ekǝta mǝtaltal hǝn galito, ilolosa hǝn galit husur nǝkadulit iṽonṽon. Beti ikel mai atenan ke, “Gisar hǝn navǝlam̃!” Ale isar hǝni, navǝlan imaur tǝlmam. \v 6 Vǝha-sua ŋai naFarisi gail lovivile, lub̃onb̃on mai alat galevis len nǝpati tovi tarhǝt siHerot hǝn lǝb̃isor utaut hǝn lǝb̃emǝdas bun aYesu hǝn b̃imat. \s Naluṽoh tarhǝb̃iltiwai Kalili \p \v 7 AYesu mai ahai susur san gail lovi lan nab̃iltiwai ale nab̃iltiluṽoh lohusuri. Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ husur natit p̃isi aYesu togole, nǝvanuan isob̃ur logǝm hǝni. Logǝm len naut a Kalili, a Jutea, \v 8 a Jerusalem, a Itumea, len naut gail tarhǝt Nawisel Jortan mai naut gail lotodar vis nab̃iltivile eru, a Tair mai a Siton. \v 9 Bathut naluṽoh totibau, ikel mai ahai susur san gail ke leutaut hǝn nab̃ot viri hǝn asike nǝvanuan lǝb̃eluṽoh dar visi. \v 10 Husur len nǝmariboŋ enan igol isob̃ur lumaur tia ale isob̃ur am lotokad namǝsahan tiltile loririhit, dar visi hǝn lǝb̃ibari. \v 11 Ale nǝboŋ nǝvanuan lotokad nanunun tosa gail lotoris aYesu, luteh len nǝhon, lukai habat ke, “Gaiug govi aNatun aGot!” \v 12 Avil aYesu ikai tas galito ke salikel vǝhot gai ke tovi ase. \s AYesu itabtabuh len ahai pispisul lotovi 12 \r (Mat 10.1–4; Luk 6.12–16) \p \v 13 Beti aYesu etǝṽehuh vi mǝhat, ekis alat gai tolǝŋon galito ale logǝm hǝni. \v 14 Ale itabtabuh len galit lotovi 12 hǝn lǝb̃itah maii; ekis galit hǝn ahai pispisul gail hǝn b̃esǝvat galit van hǝn lǝb̃ikel ur napisulan siGot; \v 15 ale ilav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an mai galito hǝn lǝb̃ehut natǝmat gail. \v 16 Alat lotovi 12 nahǝsalit lumaiegai: ikad aSimon aYesu tokisi hǝn aPita; \v 17 ikad aJemes anatun aSepeti mai aJon aṽan aJemes, ale aYesu ekis gǝlaru Poanerkes namilen Natun Nab̃iliurur gǝlaru. \v 18 Ikad galevis am, aAdru, aFilip, aPartolomiu, aMattiu, aTomas, aJemes anatun aAlfeus, aTatteus, aSimon tovi naSelot\f + \fr 3.18 \fq NaSelot \ft evi avan ideh len naluṽoh sua lotomǝtahun alat a Rom, lotoke lǝb̃ib̃al mai galito, hut galit dan naut a Jutea.\ft*\f* sua, \v 19 mai aJutas Iskariot b̃eriŋ aYesu len navǝlan aenemi san gail. \s AYesu mai aPeelsepul \r (Mat 12.22–32; Luk 11.14–23, 12.10) \p \v 20 AYesu etǝlmam vahim len naim totohtoh lan mai ahai susur san gail. Ale naluṽoh logǝm b̃onb̃on ei van gai mai ahai susur san gail lǝsǝkad namityal ideh hǝn lǝb̃ihan. \v 21 Nǝboŋ nǝbathudud siYesu lotosǝsǝloŋ hǝn nakelean husur nǝsa tovisi, luke litah gati husur luke tovinvinu. \v 22 Be ahai p̃usan hǝn nalo lotogǝm len naut a Jerusalem, luke, “APeelsepul toil a m̃o hǝn natǝmat gail iwol hǝni. Ehut natǝmat gail len nǝdaŋan seb̃iltitǝmat setǝmat gail.” \p \v 23 Ale aYesu ekis galit gǝmai, isor mai galit len nasoruan kǝta ke, “ASetan elǝboi b̃ehut aSetan mabe? \v 24 Nǝvanuan lototoh pipihabǝlan nakiŋ len nǝkantri sua b̃ib̃alkabaŋ, nǝkantri dereh timap̃ulp̃ul. \v 25 Nǝbathudud b̃ib̃alkabaŋ, dereh timap̃ulp̃ul. \v 26 Len naṽide tomaienan, aSetan tǝb̃al mai gai gabag, alat pipihabǝlan lǝtapǝpehw, gai asike talǝboi tail gǝgat am, nǝdaŋan san tanoŋ. \v 27 Nisor kǝta maiegai ke: Avan ideh salǝboi b̃eb̃is lohoim sinabǝhariv todaŋ hǝn b̃itariv kuv natit san gail. Be a m̃o, b̃ibaŋis gat abǝhariv, beti elǝboi b̃itariv kuv natit p̃isi dan naim san.\f + \fr 3.27 \ft Namilen ke avan ideh salǝboi b̃evǝnah dan navǝlan aSetan, be b̃ibaŋis gat aSetan, elǝboi b̃ehut natǝmat san gail.\ft*\f* \v 28 Nukel nakitinan mai gamit ke, aGot dereh terub̃at nǝsaan ideh dan nǝvanuan gail naut kǝmas lǝb̃isor tas aGot o lǝb̃emǝdas nahǝsan. \v 29 Avil avan ideh tosor mǝdas aNunun aGot, asike aGot erub̃at nǝsaan enan dani boŋ ideh. Be nǝsaan enan san, tonor hǝn nǝpanismen, dereh tipat len atenan vi sutuai.” \p \v 30 AYesu ekǝmaienan husur ahai p̃usan hǝn nalo gail luke tokad nanunun tosa. \s Nǝbathudud kitin siYesu \r (Mat 12.46–50; Luk 8.19–21) \p \v 31 Beti aṽan aYesu matmat gail mai anan logǝm tǝban naim aYesu totoh lan. Loil vivile, lopisul van hǝni, kisi gǝmai. \v 32 Naluṽoh lobǝtah dar vis aYesu, ale lukel maii ke, “Geris, anam̃ mai aṽam̃ gail lous gaiug vivile.” \p \v 33 AYesu isor var galit ke, “Ase lai tovi anagw? As galit lai lotovi aṽagw gail?” \v 34 Ale ekǝta garu len alat lotobǝtah dar visi, ike, “Gamit mǝtovi anagw mai aṽagw gail bogai. \v 35 Husur avan ideh togol nǝsa aGot tolǝŋoni, gai evi aṽagw o aṽavinegw o anagw.” \c 4 \s AYesu ib̃ol husur namisurhuwit \r (Mat 13.1–9; Luk 8.4–8) \p \v 1 AYesu etub̃at p̃usan tǝtas tarhǝb̃iltiwai Kalili. Nab̃ilitluṽoh logǝm b̃onb̃on dar visi gol tosah len nab̃ot, bǝtah hǝn b̃ep̃usan. Ale nǝvanuan gail p̃isi losuh pǝpadaŋ hǝn nab̃iltiwai, a ut. \v 2 Eṽusan galit hǝn natit isob̃ur len nǝb̃ol p̃usan gail. Ale len nap̃usanan san ikel mai galit ke, \v 3 “Sǝsǝloŋ! Nǝvanuan nǝmabulan hǝn namisurhut gail ia bubulan namisurhuwit. \v 4 Nǝboŋ tobubulan gail, galevis luteh metp̃isal, ale nǝman namǝsav gail logǝm han p̃is gail. \v 5 Namisurhuwit galevis am luteh len naut tobaŋ vat, nǝtan tokǝkereh lan, ale lutov tutut husur nǝtan enan sǝsareh. \v 6 Nǝboŋ namityal tovisi, esun bun gail ale lumayoh husur lǝsǝkad nǝharhǝte. \v 7 Namisurhuwit galevis am luteh len tan tobaŋ hau tokad nasunite lan, ale nǝboŋ nawit totov, nǝhau eruŋ gut buni, gol sǝṽan. \v 8 Namisurhuwit galevis am luteh len tan tokǝnoh. Lutov, lovivi mǝhat ale luṽan. Sua iṽan vǝkad 30, sual am iṽan vǝkad 60 ale sua tǝtas am iṽan vǝkad 100.” \v 9 Beti aYesu ike, “Nǝvanuan tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ!” \s AYesu ib̃ol p̃usan hǝn nǝsa? \r (Mat 13.10–17; Luk 8.9–10) \p \v 10 Nǝboŋ aYesu totoh sǝb̃on mai ahai susur san lotovi 12 mai galevis am, lous namilen nǝb̃ol p̃usan gail hǝni. \v 11 Ale ikel mai galit ke, “AGot ikel vǝhot nǝsa tosusuah husur natohan pipihabǝlan mai gamito hǝn mǝtb̃elǝboii. Be alat lototoh vivile, nukel nakitinan p̃isi mai galito len nǝb̃ol p̃usan gail \v 12 hǝn natosian siGot b̃isarpoh toke, \q “‘Naut kǝmas lǝb̃ekǝta, kǝta, \q2 lǝsakǝta lǝboi nǝsa aGot togole; \q naut kǝmas lǝb̃esǝsǝloŋ, sǝsǝloŋ, \q2 lǝsasǝsǝloŋ lǝboi nǝsa aGot togole. \q Asike lǝtǝmagenan, lǝtǝpair van hǝn aGot \q2 ale tarub̃at nǝsaan salito.’”\x + \xo 4.12 \xt Isa 6.9–10\xt*\x* \s AYesu isor vǝsvǝsai nǝb̃ol p̃usan husur namisurhuwit \r (Mat 13.18–23; Luk 8.11–15) \p \v 13 Beti aYesu eus galit ke, “Mǝtsalǝboi namilen nǝb̃ol p̃usan enan a? B̃imagenan, mǝtelǝboi nǝb̃ol p̃usan ideh mabe? \v 14 Nǝvanuan nǝmabulan ebubulan namisurhuwit gail tovi nasoruan siGot. \v 15 Namisurhuwit toteh metp̃isal ehum alat lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan siGot. Ale nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, vǝha-sua ŋai aSetan egǝmai, lav kuvi dan galito. \v 16 Nǝvanuan galevis lohum namisurhuwit toteh len tan tobaŋ vat. Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan, ibar nǝlolito, vǝha-sua ŋai lohǝhaṽur lan. \v 17 Be husur lohum nawit nǝharhǝte sakir sǝdaŋ, lǝsatov sabǝlav. Ale nǝboŋ lotolǝŋon tosa o nǝvanuan gail lotomǝdas bun galito bathut nasoruan tobar galito, luteh dan nadǝlomian. \v 18 Nǝvanuan galevis am lohum namisurhuwit toteh len tan tobaŋ hau tokad nasunite lan. Losǝsǝloŋ hǝn nasoruan \v 19 be nǝlolit etuhatuh hǝn nǝmauran hǝn navile eg a pan, nalǝmasian hǝn natite mai na-lǝŋon-masuṽ-hǝni-an hǝn natgalevis am lob̃is len galito gol loruŋ gut bun nasoruan hǝn asike b̃iṽan. \v 20 Nǝvanuan galevis tile am lohum namisurhuwit lototeh len tan tovoi. Losǝsǝloŋ hǝn nasoruan, ibar nǝlolito, ale luṽan masuṽ, galevis luṽan vǝkad 30, galevis luṽan vǝkad 60, galevis am luṽan vǝkad 100.” \s Nǝb̃ol p̃usan husur nam̃ial \r (Luk 8.16–18) \p \v 21 Beti aYesu eus galit ke, “Ikad avan ideh topat nam̃ial hǝn b̃esusuani pipihad o pipimel a? Ao! Eriŋi a mǝhat len nǝhai nam̃ial toilil lan. \v 22 Husur natideh tosusuah dereh aGot tevǝhoti ale natideh topat len nǝmargobut dereh aGot tigol tevivile, tip̃arp̃ar. \v 23 Nǝvanuan tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ!” \p \v 24 Beti isor tǝtas mai galit ke, “Mǝtelǝlǝgau hǝn gamito! Mǝtesǝsǝloŋ husur nakelean sagw. Dereh aGot tilav nalǝboian mai gamito tonor hun na-sǝsǝloŋ-husuri-an samito, ale tivan am. \v 25 Bathut avan ideh nǝlon tomab̃ur hǝn nǝsa notokele, dereh aGot tilav nalǝboian am maii. Avil avan ideh tomǝtahun b̃elǝboi nǝsa notokele, dereh aGot tilav kuv nalǝboian gai tokade dani.” \s Nǝb̃ol p̃usan husur namisurhuwit totov \p \v 26 Beti aYesu ike, “Natohan pipihabǝlan aGot imaiegai: Ikad naulum̃an tobubulan namisurhuwit len tan. \v 27 Nǝboŋ topat len nalenmariug o tolele len nalennǝyal, namisurhuwit itov, evivi mǝhat. Be itov vi mǝhat mabe? Atenan salǝboii. \v 28 Nǝtan sǝb̃on evǝhasus hǝn nawit: a m̃o nalute evisi, itov ale evi mǝhat, beti iṽan hǝn nǝhavhǝte, ale ikad namisurhute tovi hanian. \v 29 Be nǝboŋ namisurhuwit tomatu, vǝha-sua ŋai atenan ivan, ita kokotovi hǝn nab̃u tohab̃ husur nǝboŋ hǝn nǝmatuan egǝmai.”\f + \fr 4.29 \ft Jol 3.13. \fq Nab̃u tohab̃, \ft naut tokan ipat len nǝlon, ale akis auleIsrael luta kokotov nawit halito hǝn nab̃u tomaienan.\ft*\f* \s Nǝb̃ol p̃usan husur namisurhumastat \r (Mat 13.31–32; Luk 13.18–19) \p \v 30 AYesu isor tǝtas ike, “Dereh nenǝnoṽ hǝn natohan pipihabǝlan aGot mai nǝsa? Nisor vǝsvǝsaii len nǝb̃ol p̃usan tomabe? \v 31 Imaiegai: Nǝvanuan imabul namisurhumastat len tan. Ekǝkereh sǝhor namisurhut gail p̃isi len tan \v 32 be itov vi mǝhat vatibau sǝhor nǝhanian p̃isi. Nǝpashǝt gail topasil lotibau gol ke, nǝman namǝsav lolǝboi lǝb̃eum hǝn nǝhai ŋodŋod halit len gail, len nǝm̃ol han.” \p \v 33 AYesu ikel nǝb̃ol p̃usan isob̃ur hǝn b̃ikel nasoruan mai nǝvanuan gail tonor hǝn nalǝboian lotokade hǝn lǝb̃elǝboi sǝhoti. \v 34 Len nǝhon nǝvanuan gail, natit p̃isi tokele, ikel mai galit len nǝb̃ol p̃usan gail ŋai. Be nǝboŋ totoh mai ahai susur san gail sǝb̃olito, isor vǝsvǝsai namilen natgalenan. \s AYesu igol nǝlan mai nab̃iltiwai arovi pan \r (Mat 8.23–27; Luk 8.22–25) \p \v 35 Len nǝboŋ enan naut igomgom, ale aYesu ikel mai ahai susur san gail ke, “Datevi tarhǝt nǝwai egai.” \v 36 Ŋa loriŋ naluṽoh, lusah maii len nab̃ot ale luvan. (Ikad nab̃ot galevis am lotohusuri.) \v 37 Losǝhoṽut hǝn nab̃iltilan togǝmai tokud hǝn nǝwai. Nǝwai epus vi lan nab̃ot gol totub̃at pul hǝn b̃emun. \v 38 AYesu ipatmari len napilo a tahw, bathuwag. Lovǝŋoni, lukel maii ke, “Eee Hai p̃usan, namtomun! Gǝsǝnau ginamit a? Nab̃ot idod!” \v 39 Ŋa aYesu ile mǝhat, esivoh len nǝlan, ikel mai nǝwai ke, “Gemǝdau! Vi pan!” Ale nǝlan idar buni, naut etǝm̃at. \v 40 Beti eus galit ke, “Mǝtovi batmǝtahw gail a? Mǝtsǝkad nadǝlomian sal a?” \p \v 41 Ahai susur gail lom̃inm̃inikot habat. Lousus galit gabag ke, “Ategai ase? Nateru eg am, nǝlan mai nab̃iltiwai lugol husur nǝsa tokele!” \c 5 \s Naulum̃an tokad nanunun tosa gail, aYesu igol imaur \r (Mat 8.28–34; Luk 8.26–39) \p \v 1 Ale lubar nǝtarhǝt nab̃iltiwai enan, len naut a Kerasa. \v 2 Nǝboŋ lotobar naut enan, aYesu imariŋ dan nab̃ot. Vǝha-sua ŋai naulum̃an tokad nanunun tosa egǝm len nab̃urhuvat nǝmatan gail ei, ebubur mai aYesu. \v 3 Atenan itoh b̃urhuvat nǝmatan gail. Nǝvanuan gail lodǝdas lǝb̃ibaŋisi am hǝn natsen. \v 4 Lubaŋis narien gǝlaru mai navǝlan gǝlaru hǝn natsen vǝha-sob̃sob̃ur tia, be igol natsen tobaŋis navǝlan imarmarikot, mai natsen tobaŋis narien, ilab̃ub̃uri. Sǝkad avan ideh tokad nǝdaŋan hǝn b̃etǝgau gati. \v 5 Akis len nalennǝyal mai nalenmariug, iyar lab len nab̃urhuvat nǝmatan mai naṽehuh gail, ikai habat, tiv sisil niben gabag hǝn nǝvat. \p \v 6 Nǝboŋ aYesu totoh a tut dani sal, atenan erisi, igam van hǝni, etǝŋedur bathurien. \v 7-8 AYesu ikel maii ke, “Nanunun gotosa, gimakuv, givan dan ategai!” Atenan eis, ikai habat ike, “Gaiug, savi hǝn gǝb̃emǝdas ginau, Yesu, aNatun aGot toyalyal! Len nahǝsan aGot noŋir gaiug ke sagipansem ginau, sagemǝdas ginau!” \v 9 Beti aYesu eusi ke, “Nahǝsam̃ ase?” Ale ike, “Nahǝsagw aLuṽoh husur namtusob̃ur.” \v 10 Ale loŋir vǝha-sob̃sob̃ur hǝni ke satehut galit vi lan naut a tut ideh. \p \v 11 Len nǝtarhǝṽehuh ei ikad nab̃iltivǝshǝbuai lotohan. \v 12 Ale natǝmat galenan loŋir aYesu ke, “Sǝvat ginamit van hǝn navǝshǝbuai hǝn namtb̃eb̃is len gail.” \v 13 Ŋa idam̃ hǝni. Ale natǝmat lumakuv dan naulum̃an, lob̃is len nabuai gail. Ale navǝshǝbuai lom̃ur, sarmar vi pan vi lan nab̃iltiwai. Ikad nabuai tovi 2,000 lotomun, lotomat len nab̃iltiwai. \p \v 14 Alat lotokǝtkǝta tǝban navǝshǝbuai, lugam dan naut enan vi lan nab̃iltivile mai naut lotodar visi hǝn lǝb̃ikel ur nǝsa tovisi. Ale nǝvanuan gail lugam gǝm hǝn lǝb̃eris nǝsa tovisi ei. \v 15 Ale logǝm hǝn aYesu, loris atenan a m̃o tokad naluṽoh hǝn natǝmat ale lorisi ke esun nahurabat, ebǝtah, imaur tǝtas, nǝnauan san etǝlmam, imasil. Ŋa lomǝtahw. \v 16 Beti alat lotoris nǝsa tovisi, lukel ur natit p̃isi tovisi mai galit lotomadhagǝmai. Lusor husur naulum̃an tokad natǝmat gail ale lusor husur nabuai gail. \v 17 Imaienan, nǝvanuan gail len naut enan lotub̃at ŋir aYesu ke teriŋ naut salit gail. \p \v 18 Nǝboŋ aYesu tosah len nab̃ot, naulum̃an a m̃o tokad natǝmat gail eŋir aYesu hǝn b̃itah maii. \v 19 Be aYesu sǝdam̃ hǝni, ike, “Givahim van hǝn nǝbathudud sam̃ ale kel mai galito hǝn natit p̃isi Nasub̃ togole m̃os gaiug mai nalolosaan tokade len gaiug.” \v 20 Ale atenan ivan, len naut a Tekap̃olis, etub̃at kel ur natit p̃isi aYesu togole m̃osi. Galit p̃isi ei lumaŋmaŋ len natit tokele. \s Natǝbarehreh tomat, napǝhaṽut tomǝsah \r (Mat 9.18–26; Luk 8.40–56) \p \v 21 Beti aYesu igam kotov nab̃iltiwai len nab̃ot tǝlmam vi lan nǝtarhǝte. Nǝboŋ tobar nǝtarhǝwai ei, nab̃iltiluṽoh logǝm b̃onb̃on dar visi. \v 22 Beti avan sua, nahǝsan aJairus toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan ei egǝm hǝn aYesu. Iteh bathurien. \v 23 Eŋir aYesu, ike, “Nasub̃, anatvavigw pǝpadaŋ hǝn b̃imat. Gegǝm vahim bai hǝn gǝb̃eriŋ navǝlam̃ lan hǝn b̃imaur, asike b̃imat.” \v 24 Ale aYesu ivan maii. \p Nab̃iltiluṽoh lohusuri, loburuti. \v 25 Ikad napǝhaṽut sual ei tomǝsah, nǝda han togam hǝn nasihau tovi 12 tia. \v 26 Nǝvanuan nareran lusob̃ur lurer sob̃uer hǝni be lugol elǝŋon isa vǝsa ŋai. Ep̃ur hǝn natit p̃isi san hǝn b̃eṽur galito, be sǝmaur. Emǝsah habat am. \v 27-28 Esǝsǝloŋ hǝn nakelean husur aYesu, ale ikel mai gai gabag ke, “Nǝb̃ibar nahurabat san, dereh nimaur.” Ŋa eliligis hǝn gai len naluṽoh madun aYesu, ibar nahurabat san. \v 29 Vǝha-sua ŋai nǝgaman hǝn nǝda esib, ale elǝboi len niben ke tomaur tǝlmam, namǝsahan san inoŋ. \v 30 Nǝboŋ alitenan tobar aYesu vǝha-sua ŋai elǝboi len gai gabag ke nǝdaŋan ivan dani. Ŋa ipair len naluṽoh ike, “Ase tobar nahurabat sagw?” \v 31 Ahai susur san gail lukel maii ke, “Gebunus naluṽoh lotorihit gaiug. Imabe gotous ke, ase tobar gaiug?” \v 32 Be aYesu ekǝtkǝta garu hǝn b̃isab̃ nǝvanuan tobari. \v 33 Beti napǝhaṽut tolǝboi nǝsa tovisi hǝni, emǝtahw, ipab. Egǝm hǝni, iteh bathurien, ale ikel nakitinan kavkav maii. \v 34 Ale aYesu ikel maii ke, “Litegai, nadǝlomian sam̃ igol ke gotomaur. Givan, len nǝlom̃ gikad natǝm̃at, na-lǝŋon-isa-an sam̃ inoŋ.” \p \v 35 Nǝboŋ tosorsor sal, nǝvanuan galevis logǝm len naim siJairus toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan, lukel maii ke, “Anatvavim̃ imat tia. Sagemǝdas ahai p̃usan am.” \v 36 Be aYesu, tosǝsǝloŋ hǝn nǝsa lotokele, ikel mai aJairus ke, “Sagemǝtahw. Riŋ nǝlom̃ len ginau ŋai.” \v 37 Beti aYesu sǝdam̃ hǝn avan ideh hǝn b̃ehusuri, be idam̃ hǝn aPita, aJemes mai aJon, aṽan aJemes ŋai. \p \v 38 Nǝboŋ lotobar naim sitenan toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan, aYesu eris nǝvanuan gail lotowal taṽtaṽor, lototaŋ, lotois habat. \v 39 Nǝboŋ tob̃is lohoim ikel mai galit ke, “Imabe mǝtolǝŋon isa, mǝtutaŋ maiegai? Natǝbarehreh enan sǝmat, ipatmari ŋai.” \p \v 40 Lusor vilesi, luman sili. Be esǝvat galit vivile ale esǝhar atǝman natǝbarehreh mai anan mai alat lototah maii, ale eb̃is len naut natǝbarehreh topat lan. \v 41 Etǝgau navǝlan alitenan ale ikel maii len nasoruan san ke, “Talita koum!” namilen toke, “Tuhtǝbarehreh, nukel mai gaiug, gile mǝhat!” \p \v 42 Vǝha-sua ŋai natuhtǝbarehreh nǝdam̃ han tovi 12, ile mǝhat, iyaryar. Nǝboŋ lotoris natenan lumaŋmaŋ habat. \v 43 Ale aYesu ikel idaŋ mai galit ei ke salikel nǝsa tovisi mai avan ideh. Beti ike, “Lav nǝhanian ideh hǝn b̃ihani.” \c 6 \s Alat a Nasaret lomǝtahun aYesu \r (Mat 13.53–58; Luk 4.16–30) \p \v 1 AYesu eriŋ naut enan, evi Nasaret, naut a im san, ale ahai susur san gail lohusuri. \v 2 Len nǝSappat etub̃at hǝn nap̃usanan len naim nab̃onb̃onan ale isob̃ur lotosǝsǝloŋ lup̃aŋ luke, “Ategai ilav natgalenan tokele a be? Namitisau egai hǝn nǝmauran tonor gai tokade egǝm len naut a be? Igol mabe hǝn namerikel lotomaienan? \v 3 Be ategai inau ke tovi ase? Gai evi nǝvanuan na-um-im-an ŋai, anatun aMeri, aṽan aJemes, aJoses, aJutas mai aSimon. Aṽavinen gail lutoh gegai!” Ale len nǝlol sasa salito lomǝtahuni. \p \v 4 Ale aYesu ikel mai galit ke, “Ahai kelkel ur, nǝvanuan gail loputsani len nǝnauan salito len naut p̃isi, be len naut a im san, len amahean gail mai len nǝbathudud san, natsua, lǝsaputsani, lomǝtahuni.” \p \v 5 Edǝdas b̃igol namerikel ideh len naut enan, be eriŋ navǝlan len nǝvanuan evis ŋai lotomǝsah ei ale lumaur. \v 6 Ale ip̃aŋ husur nadǝlomian salit tob̃uer. \s AYesu esǝvat ahai susur lotovi 12 hǝn lǝb̃eum m̃osi \r (Mat 10.5–15; Luk 9.1–6) \p Beti aYesu iyar husur navile ṽisusua, ep̃usan. \v 7 Ale ekis b̃onb̃on hǝn ahai susur san gail ale etub̃at sǝvat galit lorururu van. Ale ilav mai galito nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn lǝb̃ehut nanunun nǝmargobut gail. \v 8 Ale ikele hǝn galit ke, “Samtilav natideh len nǝvanan samito, samtilav nabǝta, samtitariv nǝhad sǝsǝŋon, samtilav nǝvat ideh len nǝhau tutuṽ samit gail. Mitipat nǝhai tǝbatehw ŋai. \v 9 Mǝtevǝlas naributbut be samtitariv nahurabat gǝgel.” \p \v 10 Ale ikel mai galit ke, “Naim ideh mǝtb̃eb̃is lan, mititoh ei vǝbar mǝtb̃eriŋ naut enan. \v 11 Len naut ideh lǝsahǝhaṽur hǝn mǝtb̃itoh lan, lǝsasǝsǝloŋ hǝn gamito, mǝteriŋ naut enan, dardar hǝn nariemito hǝn nǝmasiav b̃imakuv dan gǝlaru. Natenan tevi hǝn b̃imasil hǝn galit ei ke aGot sahǝhaṽur hǝn galito.”\f + \fr 6.11 \ft Nǝboŋ naJu gail lotoyaryar len naut savi salito, ludardar hǝn naributbut mai nahurabat salito hǝn nǝmasiav b̃imakuv dan gail. Lugol naten husur lotonau ke alat lǝsavi Ju mai naut salit gail lob̃iŋb̃iŋal. Gegai aYesu ikel mai ahai susur san gail ke ligol husur naṽide enan hǝn b̃imasil hǝn naJu gail lotomǝtahun lǝb̃ipair dan nǝsaan salit gail ke len nabunusian siGot galit lob̃iŋb̃iŋal ale dereh lipanis.\ft*\f* \p \v 12 Imaienan, luvan. Lukel uri ke nǝvanuan gail limaspair dan nǝsaan salito. \v 13 Lohut natǝmat isob̃ur, ale lovǝhas nǝvanuan isob̃ur lotomǝsah hǝn naoil naoliv, ale lumaur.\x + \xo 6.13 \xt Jem 5.14\xt*\x* \s Nǝmatan siJon Baptais \r (Mat 14.1–12; Luk 9.7–9) \p \v 14 AHerot Antipas, aKiŋ esǝsǝloŋ hǝn nakelean husur aYesu, bathut nǝvanuan gail p̃isi lolǝboi nahǝsan.\f + \fr 6.14 \ft Nǝboŋ toke \fq aHerot \ft len naut egai, evi aHerot Antipas tovi anatun aHerot toyalyal. AHerot toyalyal ike aYesu timat nǝboŋ tokǝkereh ŋai.\ft*\f* Galevis luke “Atenan evi Jon Baptais tole mǝhat dan nǝmatan. Imagenan elǝboi b̃igol namerikel gail.” \v 15 Galevis am luke, “Gai evi Elijah.” Galevis tile am luke, “Ahai kelkel ur bolai, esum̃an ahai kelkel ur gail ta sutuai.” \p \v 16 Nǝboŋ aHerot tosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, ike, “AJon, gai notota kotov nǝkadun, ile mǝhat dan nǝmatan! Imaur tǝlmam!” \p \v 17 Evi aHerot enan tokel mai nasoltia gail ke litah gat aJon, baŋisi, ale riŋi len naim bǝbaŋis. Igol tomaienan sil abareab siHerot, aHerotias. Alitenan evi asoan aFilip, be aHerot aṽan aFilip esǝhar kuvi ale ilah maii. \v 18 AHerot eriŋ aJon len naim bǝbaŋis husur aJon ikel mai aHerot ke, “Len nalo, sanor hǝn gǝb̃esǝhar asoan aṽam̃.”\x + \xo 6.18 \xt Lev 18.16; 20.21\xt*\x* \v 19 Ŋa aHerotias, nǝlon epǝŋas aJon, elǝŋon ke tigol timat be edǝdasi, \v 20 husur aHerot emǝtahw len aJon, ike aJon titoh maienan ŋai. Elǝboii ke aJon tovi vanuan tonor, tovoi buni. Nǝboŋ aHerot tosǝsǝloŋ hǝn aJon, edidimair hǝni; be naut kǝmas natenan, elǝmas b̃esǝsǝloŋ hǝn aJon. \p \v 21 Imaienan van van, be boŋ sua aHerotias isab̃ nap̃isal sua. Len nab̃iltiboŋ hǝn nǝpasian siHerot, aHerot igol nǝhanan m̃os nab̃iltivanuan gail lototah maii, nakomada gail mai nǝvanuan totibau gail len naut a Kalili. AHerotias ikab hǝn nǝboŋ enan husur elǝboi b̃igol aJon b̃imat. \v 22 Nǝboŋ anatvavin aHerotias tob̃is ale tosav, aHerot mai alat lotohan maii ei lohǝhaṽur masuṽ hǝni. Ale aKiŋ ikel mai alitenan ke, “Us ginau hǝn natideh gotolǝŋoni ale dereh nilavi mai gaiug.” \v 23 Ale ita gat na-kel-gati-an sua len nahǝsan ke, “Natideh gǝb̃eusi hǝn ginau, dereh nilavi mai gaiug, naut kǝmas b̃evi nahudhut nǝtan notovi kiŋ lan.” \p \v 24 Alitenan evivile, eus anan ke, “Neus nǝsa?” Anan ike, “Geus nǝkadun aJon Baptais.” \p \v 25 Vǝha-sua ŋai natǝbarehreh esǝtab̃ul van hǝn aKiŋ, ike, “Nolǝŋon nǝkadun aJon Baptais. Nolǝŋoni len nasiloh sua. Nolǝŋoni gag ŋai!” \p \v 26 Nǝboŋ tokǝmaienan igol aKiŋ nǝlon isa, be husur tota gat na-kel-gati-an san len nahǝsan, ale husur tokele len nǝhon alat lotohan maii, inau ke naut kǝmas tomǝtahuni, timasgol nǝsa aliten tousi hǝni. \v 27 Ŋa vǝha-sua ŋai esǝvat nasoltia nǝ-tata-vanuan-an van hǝn naim bǝbaŋis hǝn b̃ita kotov nǝkadun aJon ale pati gǝmai. Ale nasoltia ivan, ita kotov nǝkadun aJon len naim bǝbaŋis. \v 28 Ipat nǝkadun aJon len nasiloh, lavi mai natǝbarehreh. Ale natǝbarehreh ilavi mai anan. \v 29 Nǝboŋ ahai susur siJon gail lotosǝsǝloŋ hǝni ke tomat, logǝm pat niben van, tavuni len nab̃ur nǝmatan. \s AYesu evǝŋan alalum̃an lotovi 5000 \r (Mat 14.13–21; Luk 9.10–17; Jon 6.1–14) \p \v 30 Nǝboŋ ahai pispisul gail lototǝlmam len nǝyaran salito, lub̃on mai aYesu hǝn lǝb̃ikel maii hǝn natit p̃isi lotogole mai lotop̃usan hǝni.\x + \xo 6.30 \xt Mak 6.7, 12\xt*\x* \v 31 Nǝvanuan isob̃ur logǝmai, isob̃ur luvan gol aYesu galito lǝsǝkad namityal ideh hǝn lǝb̃ihan. Imaienan aYesu ike, “Datevi tut ideh hǝn datb̃itoh sǝb̃odato ale ŋavŋav kǝkereh.” \p \v 32 Ŋa lusah len nab̃ot sǝb̃olito, loriŋ naut enan, lovi lan naut tob̃ǝb̃esw. \v 33 Wake isob̃ur loris lotovan ale lolǝboi naut lǝb̃evi lan. Ale nǝvanuan isob̃ur len navile gail lugam vi lan naut en tob̃ǝb̃esw ale lubari a m̃o. \p \v 34 Nǝboŋ aYesu galit lotobar naut enan, lotomariŋ dan nab̃ot, aYesu eris nab̃iltiluṽoh ale nǝlon itaŋis galito husur lohum nasipsip gail lotopar vanuan hǝn b̃ekǝtkǝta tǝban galito. Ale etub̃at ṽusan galit hǝn natit isob̃ur.\x + \xo 6.34 \xt Num 27.17; 1Ki 22.17\xt*\x* \v 35 Namityal ipair tia ale ahai susur san gail logǝm hǝni luke, “Naut egai ipat a tut dan navile gail ale namityal ivan p̃isi tia. \v 36 Sǝvat galit van, hǝn lǝb̃evi lan naim ṽisusua marireu mai navile gail lotodar vis naut egai, hǝn lǝb̃ep̃ur hanian halit hǝn lǝb̃ihani.” \v 37 Ris tosor var galit ke, “Gamit m̃au mitilav nǝhanian mai galito!” Ale lukel maii ke, “Hǝn namtb̃eṽur nǝhanian hilategai nǝvat han dereh tevi hǝn nap̃urp̃uran hǝn nahǝbati tomǝlevtor. Namtodǝdasi!”\f + \fr 6.37 \ft Len nasoruan ta Kris ike \fq natenarius tovi 200, \ft nǝvat tomaienan elǝboi b̃eṽur nauman hǝn nǝvanuan hǝn nahǝbati tomǝlevtor.\ft*\f* \v 38 Ale aYesu eus galit ke, “Mǝtukad nabǝta evis? Mitia us kitevi.” \p Nǝboŋ lototǝlmam lukel uri ke, “Nabǝta erim mai naieh eru.” \p \v 39 Beti aYesu ikele hǝn galit ke letuan naluṽoh lebǝtah pǝpehw len naliol tokǝsan. \v 40 Ale nǝvanuan lotovi 50 o lotovi 100 lobǝtah b̃onb̃on van vǝbar galit p̃isi lobǝtah. \v 41 AYesu ilav nabǝta torim mai naieh toru, ekǝta vi lan nǝmav, ikel nasipaan hǝn gail ale eb̃ur nabǝta. Ilav gail mai ahai susur san gail hǝn lǝb̃epǝpehuni. Ale epǝpehun naieh eru enan am van hǝn nǝvanuan gail p̃isi. \v 42 Ale galit p̃isi luhan, luhanukub. \v 43 Naluṽoh lotohan tonoŋ, ahai susur losǝŋon nahudhubǝta mai nahudhuieh lotopat vagol nǝhad lotovi 12 lopul.\x + \xo 6.43 \xt 2Ki 4.42–44\xt*\x* \v 44 Len nǝboŋ enan alalum̃an lotohan lovi 5000. \s AYesu iyar len nǝp̃on nǝwai \r (Mat 14.22–33; Jon 6.15–21) \p \v 45 Nǝboŋ nǝhanan tonoŋ, vǝha-sua ŋai aYesu igol ahai susur sǝb̃olit lusah len nab̃ot, il a m̃o, hǝn lǝb̃igam vi Petsaita, tarhǝb̃iltiwai Kalili. Ale aYesu esǝvat naluṽoh luvan. \v 46 Tosudǝlam̃ galit tonoŋ, etǝṽehuh len naṽehuh hǝn b̃isor mai aGot. \v 47 Nǝboŋ naut togomgom, nab̃ot ipat rivuh len nab̃iltiwai, ale aYesu itoh sǝb̃on a ut. \v 48 Eris lotomab̃it hǝn nǝvarusan husur nab̃ot isoh b̃ur nǝlan. Len nadudulan som̃ilan naut sǝlan sal, aYesu egǝm hǝn galito, iyar len nǝp̃on nab̃iltiwai. Ike tiṽot tǝban galito, \v 49 be nǝboŋ lotoris toyar len nǝp̃on nab̃iltiwai, lunau ke tovi nanunun sua. Lukai, \v 50 husur nǝboŋ lotorisi galit p̃isi lom̃inm̃inikot. Be vǝha-sua ŋai aYesu ikel mai galit ke, “Samtemǝtahw. Ginau bogai. Mitikad na-il-b̃uri-an.” \v 51 Ŋa isah len nab̃ot mai galito ale nǝlan evi pan, idar buni. Ahai susur gail lumaŋmaŋ vǝsa, \v 52 husur lǝsalǝboi sal namilen namerikel aYesu togole husur nabǝta gail, bathut nǝkadulit iṽonṽon. \s AYesu igol galit lotomǝsah a Kennesaret lumaur \r (Mat 14.34–36) \p \v 53 Nǝboŋ lotogam tukot len nab̃iltiwai, luvahut a Kennesaret ale lokir ei. \v 54 Lumariŋ dan nab̃ot, vǝha-sua ŋai nǝvanuan gail len naut enan lokǝta lǝboii. \v 55 Lugam tutur len naut kavkav enan, ale naut lotosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu totoh lan, lupat alat lotomǝsah van hǝni len namilelit gail. \v 56 Len naut p̃isi aYesu tovi lan, len navile, len nab̃iltivile, len nǝmarireu, loriŋ alaten lotomǝsah lupat len naut nǝmaket. Loŋiri ke tidam̃ hǝn lǝb̃ibar nasum̃arhǝt nahurabat san. Ale galit p̃isi lotobari lumaur. \c 7 \s AYesu isor husur nǝsa togol nab̃iŋb̃iŋalan len nǝvanuan \r (Mat 15.1–9) \p \v 1 Boŋ sua naFarisi mai ahai p̃usan gail hǝn nalo logǝm len naut a Jerusalem hǝn lǝb̃eris aYesu. \v 2 Lobunus ahai susur galevis siYesu lotohan be lǝsakǝkasǝval. (Navǝlalit saveveu len nǝnauan siFarisi gail \v 3 husur naFarisi mai naJu gail p̃isi am lohusur tin hǝn naṽide silat ta sutuai toke limaskǝkasǝval len naṽide tonor beti lolǝboi lǝb̃ihan. \v 4 Nǝboŋ lototǝlmam dan nǝmaket, asike luhan vir lǝb̃elilos.\f + \fr 7.4 \ft Len nasoruan ta Kris, naut egai elǝboi b̃ikad namilen ke: asike luhan vir lǝb̃ekǝkas hanian ideh lotoṽuri.\ft*\f* Lohusur naṽide tosob̃ur am ta sutuai hum nakǝkasan hǝn nab̃iliwai munmun, nab̃iliwai totile mai naketel gail.)\f + \fr 7.4 \ft Len natosian ta sutuai esuhud hǝn nasoruan toke \fq nab̃iliwai munmun, nab̃iliwai totile, naketel mai nǝmel gail.\fq*\f* \p \v 5 Imaienan naFarisi mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lousi ke, “Imabe ahai susur sam̃ gail lǝsahusur naṽide sihaṽut sidat gail ta sutuai, lǝsahusur naṽide hǝn nakǝkasǝvalan, be luhan nabǝta?” \p \v 6 AYesu ikel mai galit ke, “Gamit mǝtovi vanuan gǝgǝras, nǝsa mǝtukele, mǝtsagole! AIsaiah ekitin nǝboŋ tokel ur nasoruan siGot husur gamito ke, \q “‘Nǝvanuan galegai loputsan nahǝsagw len nasoran salito, \q2 wake len nǝlolito, lunau ke notovi naut kǝmas. \q \v 7 Lulotu sob̃uer hǝn ginau, \q2 lop̃usan hǝn nakelean sinǝvanuan, \q3 hum tovi lo sagw.’\x + \xo 7.7 \xt Isa 29.13\xt*\x* \m \v 8 Husur gamito mǝtugam dan nakelean todaŋ siGot hǝn mǝtb̃ehusur tin hǝn naṽide samit ta sutuai lotovi nap̃usanan sinǝvanuan ŋai.” \p \v 9 Ale ikele am mai galit ke, “Gamit mǝtukad namitisau hǝn nagelean, husur mǝtugel tabtab hǝn nakelean todaŋ siGot hǝn mǝtb̃eil gǝgat len naṽide samit ta sutuai. Mǝtunau ke nakelean san savi natideh a? \v 10 Mitinau nǝsa aMoses toke, ‘Putsan atǝmam̃ mai anam̃ matmat len nǝnauan sam̃,’\x + \xo 7.10 \xt Exo 20.12; Deu 5.16\xt*\x* mai ‘Avan ideh tosor tosa vǝsa hǝn atǝman o anan, gai timasmat tebun.’\x + \xo 7.10 \xt Exo 21.17; Lev 20.9\xt*\x* \v 11 Be gamit mǝtuke ivoi hǝn avan ideh b̃ikel mai atǝman o anan ke, ‘Nǝsa notokade hǝn nǝb̃evi tarhǝt sam̃, noviol hǝni tia mai aGot.’ \v 12 Imagenan mǝtuke inor ŋai hǝn asike evi tarhǝt setǝman mai sinan len nam̃idolan sǝlaru. \v 13 Ale len naṽide ta sutuai mǝttokade, mǝtugol ke nakelean siGot evi naut kǝmas ŋai. Gamit mǝtugol natit isob̃ur tomaienan.” \s Natit gail lotogol nǝvanuan saveveu \r (Mat 15.10–20) \p \v 14 Beti aYesu ekis naluṽoh gǝmai. Ikel mai galit ke, “Gamit p̃isi, mǝtesǝsǝloŋ hǝn ginau, mǝtelǝboi nategai. \v 15-16 Nǝvanuan eb̃iŋb̃iŋal len nǝhon aGot mabe? Sǝkad natideh topat vivile len niben nǝvanuan tolǝboi b̃igol b̃eb̃iŋb̃iŋal nǝboŋ natenan tob̃is lan. Ao, evi nǝsa tovivile dan nǝvanuan togol saveveu.”\f + \fr 7.15–16 \ft Ikad natosian galevis ta sutuai tosuhud hǝn naves egai ke: \fv 16\fv* \fq Avan ideh tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ m̃au!\fq*\f* \p \v 17 Nǝboŋ aYesu toriŋ naluṽoh hǝn b̃evi lohoim, ahai susur san gail lous kitev namilen nasoruan kǝta tomadhakele. \v 18 Ale ikel mai galit ke, “Gamit am mǝtsalǝboi sǝhoti a? Mǝtsalǝboii ke natit p̃isi vivile tob̃is len niben nǝvanuan salǝboi b̃igol b̃eb̃iŋb̃iŋal a? \v 19 Husur nǝboŋ tob̃is, sab̃is len nǝlon, be evi lan natǝbaŋ ale evivile vi lan nalitavtav.” (Nǝboŋ tokǝmaienan, aYesu ikele ke nǝhanian p̃isi iveveu.) \p \v 20 Beti aYesu ike, “Evi nǝsa tovivile len nǝlon nǝvanuan togol tosa, saveveu. \v 21 Husur natgalegai logǝm len nǝlon nǝvanuan: nǝnauan tosa, naitian tosa, navǝnahan, nagolean hǝn nǝmatan, \v 22 naitian tob̃ur kotov nǝlahan, na-lǝŋon-masuṽ-an hǝn natite, nagolean sasa gail, nagǝgǝrasan, naṽide naitian taṽtaṽor, nǝlon tovǝvǝnah, nasoruan tomǝdas nahǝsan nǝvanuan o tomǝdas nahǝsan aGot, nǝ-patpat-gai-mǝhat-an mai namelmelan. \v 23 Natgalen p̃isi lotosa logǝm len nǝlon nǝvanuan. Evi natgalenan togol nǝvanuan tob̃iŋb̃iŋal, saveveu.” \s Nadǝlomian sepǝhaṽut sua savi Ju \r (Mat 15.21–28) \p \v 24 AYesu ile mǝhat, eriŋ naut enan, evi lan naut gail pǝpadaŋ hǝn naut a Tair. Eb̃is lohoim sua, be emǝtahun avan ideh b̃elǝboii ke totoh ei. Be edǝdas b̃esusuan naut totoh lan. \p \v 25 Ikad napǝhaṽut sual ei, nanunun nǝmargobut tob̃is len anatvavin. Nǝboŋ nǝbareab enan tosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu totoh, vǝha-sua ŋai egǝm hǝni, iteh bathurien. \v 26 Evi atob̃taKris lotopasi len naut a Fonisia a Siria. Eus aYesu hǝn b̃ehut natǝmat dan anatvavin. \v 27 AYesu ikel maii ke, “Anatugw gail lihanukub bai. Sanor hǝn nǝb̃ilav kuv nabǝta hinatugw gail hǝn nǝb̃ibar hǝni van hǝn nalipah gail.” \v 28 Alitenan isor vari ke, “Evoi Nasub̃, be nalipah gail pipitev am lolǝboi lǝb̃ihan nasugbǝta hilahutai.”\f + \fr 7.28 \ft NaJu gail lokis alat lǝsavi Ju hǝn nalipah gail ale len naut egai aYesu ike, “Ivoi hǝn nǝb̃evi tarhǝt seJu gail ŋai.” Ale apǝhaṽut isor vari ke hum ma tokad na-vi-tarhǝte-an ideh am hǝn b̃evi tarhǝt san hǝni.\ft*\f* \v 29 AYesu ikel maii ke, “Bathut na-sor-vari-an sam̃ tovoi, givan, natǝmat eriŋ anatvavim̃, igam dani tia.” \p \v 30 Alitenan etǝlmam vahim. Ale nǝboŋ tovi lohoim san isab̃i ke, anatvavin topat mǝdau len nǝmel, ale natǝmat tomakuv dani tia. \s AYesu igol nab̃ut sua imaur \p \v 31 AYesu eriŋ naut gail pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile Tair, iyar tur len nab̃iltivile Siton mai naut a Tekap̃olis van vǝbar Nab̃iltiwai Kalili.\f + \fr 7.31 \ft Naut a \fq Tekap̃olis \ft evi naut tokad navile tosǝŋavur lan.\ft*\f* \v 32 Nǝvanuan galevis losǝhar nab̃ut sua van hǝn aYesu ale loŋiri hǝn b̃eriŋ navǝlan lan. \v 33 AYesu esǝhar sǝb̃on hǝni vi tut kǝkereh dan naluṽoh ale esiriv hǝn nǝŋarhuvǝlan gǝlaru len nǝdariŋan gǝlaru. AYesu ep̃ulai, ibar namean atenan \v 34 ale ekǝta vi mǝhat vi lan nǝmav, ekilob ale ikel mai nab̃ut ke, “Effata!” (namilen ke, “Sǝŋav!”). \v 35 Vǝha-sua ŋai nǝdariŋan nab̃ut gǝlaru arosǝŋav, namean emǝlala, isor imasil. \v 36 Ale aYesu ikel buni mai nǝvanuan gail ei ke salikel ur nǝsa tovisi. Be naut kǝmas tokaikai tasi maienan, lukelkel uri am. \v 37 Galit lumaŋmaŋ vǝsa. Luke, “Igol ivoi hǝn natit p̃isi togole, ale igol alat lotodariŋ b̃ulol, losǝsǝloŋ mai nab̃ut gail, igol lusor.” \c 8 \s AYesu evǝŋan alalum̃an lotovi 4,000 \r (Mat 15.32–39) \p \v 1 Len nǝboŋ sual am, ikad nab̃iltiluṽoh lotogǝm b̃onb̃on, ale lǝsǝkad natideh hǝn lǝb̃ihani. AYesu ekis ahai susur gail gǝm hǝni, ikel mai galit ke, \v 2 “Nǝlogw itaŋis naluṽoh egai bathut lutah mai ginau husur nǝmariboŋ totor tia ale lǝsǝkad natideh hǝn lǝb̃ihani. \v 3 Nǝmal ihat galit tia. Nǝb̃esǝvat galit van, dereh limatmatioṽ husur nametp̃isal, ale galit galevis, nap̃isal salit ebǝlav, lutoh a tut.” \v 4 Ahai susur san gail lusor vari ke, “Be naut egai eb̃ǝb̃esw, ipat sǝb̃on. Avan ideh elǝboi b̃isab̃ nabǝta a be len naut egai tonor hǝn b̃evǝŋan alat eg?” \v 5 AYesu eus galit ke, “Mǝtukad natuhbǝta evis?” Luke, “Emǝlevru.” \p \v 6 Beti aYesu ikel mai naluṽoh ke lebǝtah len tan. Ale itariv nabǝta tomǝlevru, ikel nasipaan, eb̃ur gail, ilav gail mai ahai susur san gail hǝn lǝb̃epǝpehun gail van hǝn naluṽoh. Ale lugole. \v 7 Ikad natuhieh evis ŋai lotokade. Nǝboŋ aYesu tokel nasipaan hǝn gail, ikel mai ahai susur san gail ke lepǝpehuni am. \v 8 Nǝvanuan gail luhan vǝhanukub. Ale ahai susur losǝŋon nasughanian topat, gol nǝhad emǝlevru lopul. \v 9 Ikad alalum̃an lotovi 4,000 ei. \p Nǝboŋ lotohan tonoŋ, aYesu esǝvat alaten vahim. \v 10 Ale vǝha-sua ŋai isah len nab̃ot mai ahai susur san gail ale lovi lan naut a Talmanuta. \s NaFarisi gail lous taltal hǝn namerikel sua \r (Mat 16.1–4) \p \v 11 NaFarisi gail logǝm hǝn aYesu ale lotub̃at ṽitṽituh maii. Lolǝŋon ke tigol nǝsaban ŋa lous taltal ke tigol namerikel hǝn nǝmav.\f + \fr 8.11 \ft Lunau ke aYesu edǝdas b̃igol namerikel b̃egǝm len nǝmav. Ale lǝb̃eusi hǝni, nǝboŋ b̃edǝdas b̃igole, dereh lelǝboi lǝb̃ekisi hǝn nǝvanuan gǝgǝras, hum ma lelǝboi lǝb̃ikot hǝni sil nǝsaban.\ft*\f* \v 12 Nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝn natenan, aYesu eŋud habat, ike, “Naur ta damǝŋai lous namerikel mabe? Nukel nakitinan mai gamit ke, asike nugol namerikel ideh hǝn mǝtb̃erisi boŋ ideh!” \p \v 13 Ŋa isah tǝlmam len nab̃ot, eriŋ naut enan, igam tukot len nab̃iltiwai. \s Nayis hiFarisi gail mai siHerot \r (Mat 16.5–12) \p \v 14 Ahai susur gail nǝlolit iboŋboŋ hǝn nabǝta. Lǝsǝkad nǝhanian ideh len nab̃ot, be natuhbǝta sua ŋai. \v 15 Ale aYesu isor p̃usan mai galito, ike, “Mǝtelǝlǝgau hǝn gamit gabag! Mǝtekǝtkǝta gol gamito dan nayis hiFarisi gail mai nayis hiHerot Antipas.” \p \v 16 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn natenan lotub̃at ṽitṽituh mai galit gabag husur lǝsǝkad nabǝta ideh. \v 17 AYesu elǝboi nǝnauan salit tia, ŋa ike, “Gamit mǝtuhol husur nabǝta mǝtsǝkade hǝn nǝsa? Mǝtsalǝboi sǝhoti, mǝtsasǝsǝloŋ lǝboii a? Nǝkadumit egǝm ṽonṽon a? \v 18 Mǝtukad namǝtamito be mǝtodǝdas mǝtb̃ekǝta a? Mǝtukad nǝdariŋamito, be mǝtodǝdas mǝtb̃esǝsǝloŋ a?\x + \xo 8.18 \xt Jer 5.21; Eze 12.2\xt*\x* Mǝtsǝnau tǝlmam hǝn \v 19 nǝboŋ notob̃ur nabǝta hilat lotovi 5,000 a? Mǝtosǝŋon nasughanian hǝn nǝhad evis lotopul?” Ale lusor vari ke, “Sǝŋavur pisan eru.” \p \v 20 AYesu eus galit ke, “Ale nǝboŋ notob̃ur nabǝta tomǝlevru hilat lotovi 4,000, mǝtosǝŋon nasughanian hǝn nǝhad evis lotopul?” Ale lusor vari ke, “Mǝlevru.” \p \v 21 Ale eus galit ke, “Be mǝtsalǝboi sǝhoti sal a?” \s AYesu igol ametb̃esw sua ekǝta \p \v 22 Nǝboŋ lotobar naut a Petsaita, nǝvanuan galevis losǝhar ametb̃esw sua van hǝn aYesu, ale loŋir aYesu hǝn b̃ibari hǝn b̃ekǝta. \v 23 Ale aYesu etǝgau navǝlan ametb̃esw, esǝhari vivile dan navile. Beti ep̃ulai len namǝtan gǝlaru, eriŋ navǝlan gǝlar lan ale eusi ke, “Goris natideh m̃au a?” \p \v 24 Ametb̃esw ekǝta tǝlmam, ike, “Noris nǝvanuan lotohum nǝhai lotoyaryar.” \p \v 25 Beti aYesu eriŋ navǝlan gǝlaru tǝtas len namǝtan ametb̃esw. Nakǝtaan etǝlmam ale eris natit p̃isi lumasil. \v 26 AYesu esǝvati vahim, ike, “Sagiyar tur len navile.”\f + \fr 8.26 \ft Len natosian galevis ta sutuai ike, \fq “Givahim, be len navile sagikel nǝsa tovisi hǝn gaiug mai avan ideh.”\fq*\f* \s APita ikel kot aKristo \r (Mat 16.13–20; Luk 9.18–21) \p \v 27 AYesu mai ahai susur gail loriŋ naut a Kalili, lovi lan navile gail lotodar vis naut a Sisarea Filippi. Len nǝyaran salit van, aYesu eus ahai susur san gail ke, “Nǝvanuan gail luke ginau novi ase?” \v 28 Lusor vari ke, “Galevis luke gotovi aJon Baptais, galevis am luke Elijah, galevis tile am luke ahai kelkel ur sua ta sutuai.” \v 29 Beti eus galit ke, “Be gamito, mǝtunau ke ginau ase?” Ale aPita isor vari ke, “Gaiug govi aKristo, aGot totabtabuh lan.” \p \v 30 Ŋa aYesu ikai tas galit ke salikel natenan mai avan ideh. \s AYesu epǝhav utaut hǝn nǝmatan san \r (Mat 16.21–23; Luk 9.22) \p \v 31 Len nǝboŋ enan aYesu etub̃at hǝn b̃eṽusan ahai susur san gail ke aNatun Nǝvanuan timaslǝŋon tisa vǝsa len natit tisob̃ur. Alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo limasmǝtahuni. Timasmat ale len nǝmariboŋ b̃itor timasle mǝhat dan nǝmatan. \v 32 Ikel p̃arp̃ar hǝn natgalenan, ale aPita esǝhar aYesu hǝn b̃isor sǝb̃on maii, etub̃at sor lan husur tokǝmaienan. \v 33 AYesu ipair, eris ahai susur san gail, ale esivoh len aPita, ike, “Gevi tahw dan ginau Setan! Nǝnauan sam̃ gail lǝsǝpat len nǝsa aGot tolǝŋoni, lohusur nalǝŋonian sinǝvanuan ŋai.” \s Na-husur-aYesu-an \r (Mat 16.24–28; Luk 9.23–27) \p \v 34 Beti aYesu ekis naluṽoh mai ahai susur san gail gǝm hǝni. Ikel mai galit ke, “Avan ideh b̃elǝŋon ke b̃ehusur ginau, timaske, ‘Aoa,’ hǝn nǝnauan mai nalǝŋonian san gabag, timasvus nǝhai balbal san, tehusur ginau. \v 35 Husur avan ideh b̃elǝŋon ke b̃etǝgau gat nǝmauran san gabag, nǝmauran san dereh timasig. Be nǝmauran san b̃imasig m̃os ginau mai na-kel-uri-an tovoi, dereh tikad nǝmauran vi sutuai. \v 36 Nǝvanuan b̃ikad natit p̃isi len navile a pan be nǝmauran san vi sutuai b̃imasig, imabe? Ikad nǝsa? \v 37 Sǝkad natideh. Nǝvanuan edǝdas b̃eviol hǝn natideh hǝn b̃ikad nǝmauran enan vi sutuai tǝtas am. \v 38 Husur avan ideh b̃emǝmau len ginau mai nasoruan sagw len nǝhon naur ta damǝŋ egai lǝsǝdaŋ len aGot be lotopul hǝn nǝsaan, aNatun Nǝvanuan dereh temǝmau len atenan balai nǝboŋ b̃egǝm mai aŋel siGot gail len nǝyalyalan mai namǝnas seTǝman.” \c 9 \nb \v 1 Ale ikel mai galit ke, “Nukel nakitinan mai gamit ke gamit galevis mǝttoil gegai, asike lumat van vǝbar lǝb̃eris nagǝmaian hǝn natohan pipihabǝlan aGot, nǝdaŋan han.” \s Namǝnas kitin siYesu \r (Mat 17.1–13; Luk 9.28–36) \p \v 2 Nǝmariboŋ tomǝlevtes tonoŋ aYesu esǝhar aPita, aJemes mai aJon sǝb̃olito vi mǝhat len naṽehuh sua tosahsah. Ale len nǝholito egǝm tile. \v 3 Nǝhon em̃ial hum namityal, nahurabat san egǝm pǝhw yesyes vabilbil. Epǝhapǝhw sǝhor avan ideh len navile a pan tolǝboi b̃igole.\x + \xo 9.3 \xt 2Pit 1.16–18\xt*\x* \v 4 Ale aElijah mai aMoses arovisi hǝn galito. Aruhol mai aYesu. \v 5 APita ikel mai aYesu ke, “Hai p̃usan, ivoi hǝn dattotoh gegai. Namteum hǝn nǝpasvalǝval titor, tesua esam̃, tesua siMoses, mai tesua siElijah.” \v 6 (APita ekǝmaienan husur salǝboi nǝsa b̃ikele, husur lomǝtahw habat.) \v 7 Ale nǝmavukasw ikabut gol galito, nadoldol sua egǝm len nǝmavukasw toke, “Ategai bogai, aNatugw ulum̃an notolǝmas buni. Sǝsǝloŋ husuri!” \p \v 8 Losǝhoṽut, lokǝta garu, lǝsaris aMoses mai aElijah am. Be loris aYesu ŋai totoh mai galit ei. \p \v 9 Nǝboŋ lotoput mariŋ dan naṽehuh, ikai tas galit ke saliwal hǝn nǝsa lotorisi mai avan ideh vir aNatun Nǝvanuan b̃ile mǝhat dan nǝmatan. \v 10 Imaienan lotǝgau gat nǝsa aYesu tokele len galit gabag, be luhol daŋir husur namilen nasoruan san nǝboŋ toke “b̃ile mǝhat dan nǝmatan.” \p \v 11 Beti lous aYesu ke, “Ahai p̃usan gail hǝn nalo luke aElijah timasgǝm a m̃o. Lokǝmaienan hǝn nǝsa?”\x + \xo 9.11 \xt Mal 3.1, 4.5\xt*\x* \v 12 AYesu isor var galit ke, “aElijah egǝm a m̃o hǝn b̃igol natit p̃isi b̃inor tǝtas. B̃imaienan, husur nǝsa natosian siGot ike aNatun Nǝvanuan timaslǝŋon tisa vǝsa len natit tisob̃ur ale nǝvanuan gail limasmǝtahuni?\x + \xo 9.12 \xt Isa 53.3\xt*\x* \v 13 Be nukel mai gamit ke, aElijah egǝm tia, ale lugol nǝsa sum̃an lotolǝŋoni hǝni, hum ŋai natosian siGot tokel husuri.”\f + \fr 9.13 \ft Ahap tovi kiŋ mai asoan, nahǝsan aJesepel, arugol risi hǝn arb̃igol aElijah b̃imat (1Ki 19.2, 10). AHerot Antipas tovi kiŋ mai asoan, nahǝsan aHerotias, arugol aJon Baptais tomat. Len naut egai nǝboŋ aYesu tosor husur aElijah, isor husur aJon Baptais.\ft*\f* \s AYesu igol natǝtai tokad natǝmat imaur \r (Mat 17.14–21; Luk 9.37–43a) \p \v 14 Nǝboŋ lototǝlmam van hǝn ahai susur san gail, loris nab̃iltiluṽoh lotodar vis galito mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lotoṽitṽituh mai galito. \v 15 Nǝboŋ naluṽoh lotoris aYesu, lup̃aŋ, ale lugam van hǝni hǝn lǝb̃ike, “Ivoi,” maii. \v 16 AYesu eus ahai susur san gail ke, “Mǝtoṽitṽituh mai galit husur nǝsa?” \v 17 Nǝhaṽut sua len naluṽoh isor vari ke, “Hai p̃usan, nosǝhar anatugw ulum̃an gǝm hǝn gaiug. Ikad nanunun tosa sua togol anatugw tovi nab̃ut. \v 18 Nǝboŋ natǝmat enan totah gati, ekub̃ hǝn anatugw len tan. Ale nabusun iyau, idesdes batriṽoriṽ, nahumatmat ibari. Nous ahai susur sam̃ gail hǝn lǝb̃ehut natǝmat be lodǝdasi.” \p \v 19 AYesu ikel mai galit ei ke, “Gamit ta damǝŋai mǝtsǝkad nadǝlomian ideh! Nitoh mai gamit tebǝlav mabe? Mitikad nadǝlomian ŋais? Sǝhar natǝtai gǝmai.” \v 20 Ale losǝhari van hǝn aYesu. Be nǝboŋ nanunun tosa enan toris aYesu, igol nahumatmat ibar natǝtai, ekub̃ hǝn natǝtai len tan gol italtaloŋ, nabusun iyau. \v 21 AYesu eus atǝman natǝtai ke, “Imaiegai ŋais tia?” Isor vari ke, “Etub̃at len nǝboŋ tovi tuhtǝtai ŋai. \v 22 Vǝha-sob̃sob̃ur tia natǝmat ekub̃ hǝni len nǝhab o len nǝwai hǝn b̃igol b̃imat. Gǝb̃elǝboi gǝb̃igol natideh, gevi tarhǝt sinamǝru, nǝlom̃ titaŋis ginamǝru.” \v 23 AYesu isor vari ke, “Imabe gotoke ‘Gǝb̃elǝboi gǝb̃igole?’ AGot elǝboi b̃igol natit p̃isi. Gǝb̃ikad nadǝlomian, aGot elǝboi b̃igol natideh m̃os gaiug.” \p \v 24 Vǝha-sua ŋai atǝman atuhtǝtai ikai ke, “Nukad nadǝlomian, be gevi tarhǝt sagw len nadǝlomian sagw tob̃uer!” \p \v 25 Nǝboŋ aYesu toris naluṽoh lotogam gǝm hǝni, esivoh len nanunun tosa, ikel maii ke, “Natǝmat gotob̃ut, gotodariŋ b̃ulol, nukele hǝn gaiug ke, gimakuv dani! Sageb̃is lan boŋ ideh am!” \p \v 26 Ale natǝmat eis habat, ekub̃ hǝn natǝtai hum nahumatmat tobari, ale imakuv dani. Natǝtai ehum nab̃irimat gol nǝvanuan isob̃ur ei luke, “Gai imat!” \v 27 Be aYesu etǝgau navǝlan natǝtai, elivi vi mǝhat, ale natǝtai eil sǝb̃on. \p \v 28 Nǝboŋ aYesu tonoŋ ei, evi lohoim ale ahai susur san gail sǝb̃olito logǝm hǝni. Lousi ke, “Imabe namtsalǝboi namtb̃ehut natǝmat enan?” \v 29 AYesu isor var galit ke, “Natǝmat tomaienan, sǝkad natideh tolǝboi b̃ehuti, be na-sor-tuṽ-an ŋai.”\f + \fr 9.29 \ft Natosian galevis ta sutuai luke \fq na-sor-tuṽ-an mai nǝhanan eb̃uer ŋai.\fq*\f* \s AYesu isor husur nǝmatan san tǝtas \r (Mat 17.22–23; Luk 9.43b-45) \p \v 30 Beti loriŋ naut enan, luyar tur len naut a Kalili. AYesu emǝtahun avan ideh b̃elǝboi naut lototoh lan, \v 31 husur eṽusan ahai susur san gail. Ikel mai galit ke, “Avan sua dereh teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan nǝvanuan gail.\f + \fr 9.31 \ft Len nasoruan ta Kris naut egai namilen hum ma tovi: \fq Dereh aGot teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan nǝvanuan gail.\fq*\f* Ale dereh ligol timat. Nǝboŋ b̃imat, dereh tile mǝhat len nǝmariboŋ b̃itor husur nǝmatan san.” \v 32 Be galit lǝsalǝboi sǝhot namilen nǝsa tokele, ale lomǝtahw, lomǝtahun lǝb̃eusi hǝni. \s Ase iyalyal sǝhor galit am? \r (Mat 18.1–5; Luk 9.46–48) \p \v 33 Nǝboŋ aYesu mai ahai susur san gail lotobar naut a Kapernaum, lob̃is lohoim sua. Ale aYesu eus galit ke, “Mǝtoṽitṽituh husur nǝsa len nǝyaran metp̃isal?” \v 34 Be naut eb̃ut, bathut metp̃isal loṽitṽituh gabag len galit ke ase len galito iyalyal sǝhor galit p̃isi. \v 35 Ale aYesu ebǝtah, ekis ahai susur lotovi 12 gǝm hǝni ale ikel mai galit ke, “Avan ideh b̃ike b̃eil a m̃o len nabunusian siGot, temǝdau, timassum̃an naslev, teum salit p̃isi.” \v 36 Beti esǝhar natuhtǝtai, igol eil rivuh len galito. Ale elugum̃ gati, ikel mai galit ke, \v 37 “Avan ideh tohǝhaṽur hǝn natuhtǝtai sum̃an egai b̃itah maii len nahǝsagw, gai ehǝhaṽur hǝn ginau nǝb̃itah maii. Ale avan ideh tohǝhaṽur hǝn ginau nǝb̃itah maii, be savi ginau ŋai, ehǝhaṽur hǝn atenan tosǝvat ginau.” \s Avan ideh samǝtahun gidato evi tarhǝt sidato \r (Luk 9.49–50) \p \v 38 Ale aJon ikel mai aYesu ke, “Hai p̃usan, namtoris avan sua tohut natǝmat gail len nahǝsam̃, ale namtukai tasi husur savi ginamit ideh.” \v 39 Ris aYesu toke, “Samtikai tasi! Sǝkad avan ideh tomadhagol namerikel tolǝboi b̃ikel natideh tosa husur ginau. \v 40 Avan ideh samǝtahun gidato evi tarhǝt sidato. \v 41 Nukel nakitinan mai gamit ke, avan ideh b̃ilav nab̃iliwai hǝn nǝwai mai gamit len nahǝsagw husur mǝtovi seKristo, nokitin, aGot dereh tilav nakonp̃urp̃uran mai avan enan. \s Nasǝharian hǝn nǝvanuan van hǝn nǝsaan \r (Mat 18.6–9; Luk 17.1–2) \p \v 42 “Ale atuhtǝtai tokad nadǝlomian len ginau sum̃an egai, avan ideh b̃igol b̃iteh len nǝsaan, aGot dereh tipansem avan enan sǝhor lǝb̃itahǝtah hǝn nab̃iltivat len naholoan, ale lǝb̃ibar hǝni len tas.\f + \fr 9.42 \ft Nab̃iltivat enan emǝlas habat, natoŋki esulsul hǝni hǝn b̃ebul dasdas nawit hǝn b̃egǝm vi flaua.\ft*\f* \v 43-44 Ale navǝlam̃ b̃igol gǝb̃iteh len nǝsaan, gita kotovi. Ivoi am hǝn gǝb̃evi velm̃etw ale b̃is len nǝmauran vi sutuai, sǝhor gǝb̃ikad navǝlam̃ b̃eru ale vi lan nǝhab nǝmatan, nǝhab topaŋ vi sutuai. \v 45-46 Ale nariem̃ b̃igol gǝb̃ipes hab̃etw, teh len nǝsaan, gita kotovi. Ivoi am hǝn gǝb̃evi rim̃etw ale b̃is len nǝmauran vi sutuai, sǝhor gǝb̃ikad nariem̃ b̃eru ale vi lan nǝhab nǝmatan. \v 47 Ale namǝtam̃ b̃igol gǝb̃iteh len nǝsaan, gekis kuvi. Ivoi am hǝn namǝtam̃ b̃esua b̃ib̃esw ale gǝb̃eb̃is len nǝmauran vi sutuai, sǝhor gǝb̃ikad namǝtam̃ b̃eru ale aGot b̃ibar hǝn gaiug len nǝhab nǝmatan. \v 48 Len naut enan naul lotoṽis nǝvanuan, lǝsǝmat boŋ ideh, ale nǝhab tohan nǝvanuan sǝmat boŋ ideh.\x + \xo 9.48 \xt Isa 66.24\xt*\x* \p \v 49 “Husur aGot dereh tiṽaditdit nǝhab len nǝvanuan p̃isi hum datb̃idardar hǝn nǝtas len nǝhanian.\f + \fr 9.49 \ft Len naut egai namilen hum ma tomaiegai: aGot igol nǝvanuan p̃isi lukad nǝboŋ galevis lotodaŋ len nǝmauran salito, nǝboŋ gail lotogol nǝvanuan gail lopǝŋas hum nǝhab togole. Nǝboŋ aGot togol tomaienan, isab̃ alat lotovi esan kitin, ale nǝboŋ galen lotodaŋ lugol nǝvanuan san gail ludaŋ am lan. Be isab̃i am alat lǝsavi esan.\ft*\f* \p \v 50 “Nǝtas ivoi, be nabus han b̃imasig, b̃edub̃e, gigol nabus han tevi tas tǝtas mabe?\f + \fr 9.50 \ft Len naut a Israel, lutoh a tut dan nabitas gol nǝtas salit savi wai, evi vat. Lotuh dǝdasi hǝn b̃ekǝkereh ale bar hǝni len nǝhanian hǝn b̃igol nabus han b̃ivoi. Nǝboŋ nǝhanian b̃imanuŋ, luhani, be nǝvat a pan savi tas am ale lubar hǝni len nap̃isal.\ft*\f* Len gamit mitimashum nǝtas, hǝn nabus hamit b̃ivoi, hǝn mǝtb̃ikad natǝm̃at mai gamit gabag.”\x + \xo 9.50 \xt Mat 5.13; Luk 14.34–35\xt*\x* \c 10 \s Natiṽosan \r (Mat 19.1–12; Luk 16.18) \p \v 1 Beti aYesu eriŋ naut enan, evi lan naut a Jutea, iyar lan tarhǝwisel Jortan. Naluṽoh gail logǝm hǝni, ale husur naṽide san akis, eṽusan galito. \p \v 2 NaFarisi galevis logǝm hǝni, luke ligol tisab len nasoruan san ŋa lousi ke, “Len nalo, inor hǝn naulum̃an b̃etiṽos hǝn asoan a?” \v 3 AYesu eus galit ke, “Len nalo, aMoses ekǝmabe mai gamito?” \v 4 Lusor vari ke, “AMoses idam̃ hǝn naulum̃an b̃itos gat nalob̃ulat hǝn natiṽosan ale sǝvat nǝbareab san vi tut dani.”\x + \xo 10.4 \xt Deu 24.1–4\xt*\x* \v 5 Ris aYesu tokel mai galit ke, “AMoses itos nalo enan m̃os gamito bathut nǝkadumit ihaihai. \v 6 Be len natub̃atan, nǝboŋ aGot togol natit p̃isi, ‘igol nǝvanuan, naulum̃an mai napǝhaṽut.’\x + \xo 10.6 \xt Gen 1.27, 5.2\xt*\x* \v 7 ‘Husur natenan, naulum̃an dereh teriŋ atǝman mai anan hǝn b̃eudud mai asoan, \v 8 ale aresua sum̃an artovi niben nǝvanuan tosua ŋai.’\x + \xo 10.8 \xt Gen 2.24\xt*\x* Husur arsaru am, arosua ŋai. \v 9 Imagenan, naududan aGot togole, nǝvanuan satepǝpehuni.” \p \v 10 Nǝboŋ lototǝlmam vi lohoim, ahai susur gail lous aYesu husur natiṽosan. \v 11 Ale ikel mai galit ke, “Avan ideh totiṽos hǝn abareab san ale tolah mai napǝhaṽut ideh am, atenan igol naitian tob̃ur kotov nǝlahan. \v 12 Ale napǝhaṽut b̃etiṽos hǝn nǝhaṽut san ale b̃ilah mai naulum̃an ideh am, alitenan igol naitian tob̃ur kotov nǝlahan.” \s AYesu mai atuhlahutai \r (Mat 19.13–15; Luk 18.15–17) \p \v 13 Boŋ tile am nǝvanuan gail losǝhar atuhlahutai van hǝn aYesu hǝn b̃eriŋ navǝlan len galito. Be ahai susur gail losivoh len atǝmalit mai analit gail. \v 14 AYesu toris natenan, nǝlon ipaŋpaŋ. Ikel mai ahai susur gail ke, “Mitidam̃ hǝn alahutai legǝm hǝn ginau, samtikai tas galito, husur natohan pipihabǝlan aGot evi silat lotosum̃an alategai. \v 15 Nukel nakitinan mai gamit ke, avan ideh asike b̃ehǝhaṽur hǝn natohan pipihabǝlan aGot sum̃an natuhtǝtai, imabe? Asike ikade boŋ ideh!” \p \v 16 Ale len na-lǝmas-buni-an san eriŋ navǝlan gǝlaru dar vis alahutai. Eriŋ navǝlan gǝlar len galito, beti eus aGot hǝn b̃ivoi hǝn galito. \s Naulum̃an topul hǝn natite \r (Mat 19.16–30; Luk 18.18–30) \p \v 17 Nǝboŋ aYesu toriŋ naut enan, ivan. Len nǝyaran san husur nap̃isal, avan sua igam gǝm hǝni, etǝŋedur bathurien. Eus aYesu ke, “Hai p̃usan gotovoi, nigol nǝsa hǝn nǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai?” \v 18 AYesu eusi ke, “Imabe gotokis ginau ke notovoi? Avan ideh savoi, be aGot sǝb̃on ŋai. \v 19 Gaiug golǝboi nakelean gail lotodaŋ lotoke, ‘Sagigol avan ideh timat,\f + \fr 10.19 \ft Nǝboŋ toke \fq Sagigol avan ideh timat \ft namilen ke sagigol avan ideh timat sil nǝlol paŋpaŋ sam̃ o nalǝŋonian sam̃ ŋai.\ft*\f* sagigol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, sagevǝnah, sageliboŋ len nakotan, sagegǝras avan ideh hǝn gǝb̃ikad natideh esan, geputsan atǝmam̃ mai anam̃ len nǝnauan sam̃.’”\x + \xo 10.19 \xt Exo 20.12–16; Deu 5.16–20\xt*\x* \v 20 Ale ikel mai aYesu ke, “Hai p̃usan, nugol natgalen p̃isi tia, tub̃at len nǝboŋ notovi natǝtai.” \v 21 AYesu ekǝta bunusi, elǝmas buni. Ale ikel maii ke, “Gupar tetesua sal. Gia p̃ur hǝn natit p̃isi gotokade. Viol hǝn nǝvat han mai namǝsal gail hǝn gǝb̃ikad nakonviolan aGot totǝgau gati m̃os gaiug len nǝmav. Beti gegǝm husur ginau.” \p \v 22 Nǝboŋ atenan tosǝsǝloŋ hǝn nasoruan enan, nǝhon emǝraŋraŋ. Elǝŋon isa, ivan husur topul hǝn natit tosob̃ur. \p \v 23 Beti aYesu ekǝta garu, ikel mai ahai susur san gail ke, “Idaŋ habat hǝn avan topul hǝn natite b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot!” \v 24 Lup̃aŋ habat len nasoruan san. Be aYesu ikel tasi am mai galito. Ike, “Anatugw notolǝmas bun gamito, idaŋ habat hǝn avan ideh b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot. \v 25 Idaŋ habat hǝn nǝkamel b̃eb̃is tur len nab̃urhunil sǝsod. Idaŋ sǝhori am hǝn nǝvanuan tokad natite b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot.” \p \v 26 Nǝboŋ tokǝmaienan, lup̃aŋ habat am. Lusorsor mai galit gabag ke, “B̃imaienan, as teb̃is lan? Sǝkad avan ideh b̃ikad nǝmauran vi sutuai!” \v 27 AYesu ekǝta bunus galito, ike, “Len nǝvanuan gail, galit lodǝdas lǝb̃igol natenan, avil aGot elǝboi b̃igol natit p̃isi.” \v 28 Beti aPita isor vari ke, “Geris, ginamit namtoriŋ natit p̃isi hǝn namttohusur gaiug.” \v 29 AYesu ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, avan ideh toriŋ naim o aṽan gail o aṽavinen gail o atata o anana o anatun gail o nǝtan m̃os ginau mai na-kel-uri-an tovoi, \v 30 dereh aGot teviol hǝn natgalenan vǝha 100 maii len nǝboŋ eg ta damǝŋai. Dereh tikad naim gail, aṽan gail, aṽavinen gail, anan gail, anatun gail, nǝtan isob̃ur mai alat lǝb̃emǝdas buni. Ale len nǝboŋ b̃egǝmai len nǝmav, dereh tikad nǝmauran vi sutuai. \v 31 Be nǝvanuan isob̃ur lototibau gagai, lotoil a m̃o, dereh asike lovi natideh, levi ut kǝmas; ale isob̃ur lǝsavi natideh gagai, lotovi ut kǝmas, dereh letibau, leil a m̃o.” \s AYesu epǝhav utaut hǝn nǝmatan san tǝtas \r (Mat 20.17–19; Luk 18.31–34) \p \v 32 Len nǝyaran salit len nap̃isal vi Jerusalem, aYesu iŋad il a m̃o. Ale ahai susur gail lup̃aŋ lan, ale alat lotohusuri lomǝtahw. Ale aYesu esǝhar ahai susur lotovi 12 vi tarhǝte. Etub̃at kel mai galit hǝn natit gail lǝb̃evisi hǝni asike idareh. \v 33 Ike, “Mǝtesǝsǝloŋ! Datevi mǝhat vi Jerusalem. Len naut enan avan sua dereh teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan ab̃iltihai tutumav mai ahai p̃usan gail hǝn nalo. Ale len nakotan salito dereh lisab̃ sǝhoti ke tipanis, timat. Ale dereh leriŋi len navǝlan alat lǝsavi Ju. \v 34 Dereh lisor vilesi, leṽulaii, lebilas habat hǝni ale ligol timat. Len nǝmariboŋ b̃itor husur nǝmatan san, dereh tile mǝhat.” \s Nausian siJemes mai aJon \r (Mat 20.20–28) \p \v 35 Beti aJemes mai aJon, anatun aSepeti gǝlaru, arogǝm hǝn aYesu. Aruke, “Hai p̃usan, natideh namrb̃eusi hǝn gaiug, namruke gigole m̃os ginamǝru.” \v 36 Eus gǝlaru ke, “Mǝruke nigol nǝsa m̃os gamǝru?” \v 37 Arusor vari ke, “Gidam̃ hǝn ginamǝr tesua tebǝtah len nǝmatu sam̃ mai togon tebǝtah len nǝmair sam̃ nǝboŋ gǝb̃egǝm vi kiŋ.” \v 38 Ale aYesu ikel mai gǝlaru ke, “Gamǝru mǝrsalǝboi nǝsa mǝrtousi. Mǝrolǝboi mǝrb̃emun len nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an nǝb̃emun lan a? Mǝrolǝboi mǝrb̃ibaptais len nǝbaptaisan nǝb̃ibaptais lan a?”\f + \fr 10.38 \ft Len naut egai aYesu inau nǝmatan san, be gǝlar arsalǝboii.\ft*\f* \v 39 Arusor vari ke, “Namrolǝboi namrb̃igole.” Beti aYesu ikel mai gǝlaru ke, “Nab̃iliwai nǝb̃emun lan, dereh mǝremun lan. Nǝbaptaisan nǝb̃ibaptais lan, dereh miribaptais lan. \v 40 Be nabǝtahan len nǝmatu sagw o len nǝmair sagw, savi len ginau hǝn nǝb̃ikele. Ipat len aGot hǝn b̃ilav naut eruenan mai galit gai toutaut hǝn naut eruenan m̃os galito.” \p \v 41 Nǝboŋ ahai susur lotosǝŋavur lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, nǝlolit epǝŋas aJemes mai aJon. \v 42 Ŋa aYesu ekis galit gǝm hǝni, ikel mai galit ke, “Mǝtolǝboii ke alat lotoṽat nǝhes hǝn lǝb̃eil a m̃o hǝn nametb̃os gail, lupatpat galit mǝhat len nǝdaŋan lotokade tǝban nǝvanuan salit gail. Ale len nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an, nǝvanuan totibau salito, loil a m̃o hǝn nǝvanuan salit gail. \v 43 Be sǝmaienan len gamito. Gamit ideh toke tevi vanuan totibau, gai timasgǝm vi vanuan na-vi-tarhǝte-an samito, nǝlon tomǝdau hum tovi ut kǝmas ŋai. \v 44 Ale gamit ideh toke teil a m̃o hǝn gamito, gai tegǝm vi slev samit p̃isi. \v 45 Tesum̃an ŋai aNatun Nǝvanuan. Gai sagǝm hǝn nǝvanuan gail hǝn lǝb̃evi tarhǝt san hum galit lotovi ut kǝmas. Ao, egǝm hǝn b̃evi tarhǝt salito hum gai tovi ut kǝmas; egǝm hǝn b̃eviol hǝn nǝmauran san, egǝm hǝn b̃imat m̃os nǝmakuvan hǝn nǝvanuan tosob̃ur dan nǝpanismen sil nǝsaan salito.” \s APartimeus tovi metb̃esw ekǝta \r (Mat 20.29–34; Luk 18.35–43) \p \v 46 Beti aYesu mai ahai susur san gail lubar naut a Jeriko. Ale nǝboŋ lotoriŋ nab̃iltivile enan, nab̃iltiluṽoh lohusur galito. Ametb̃esw, ebǝtah len nǝgarhǝp̃isal. (Nahǝsan aPartimeus, namilen ke anatun aTimeus. Atenan eŋir nǝvanuan gail akis hǝn nǝvat.) \v 47 Nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu ta Nasaret togǝmai, etub̃at kai ke, “Yesu, anatun siTevit, nǝlom̃ titaŋis ginau!” \v 48 Nǝvanuan isob̃ur losivoh lan hǝn b̃emǝdau. Be ikai habat am ke, “Anatun siTevit, nǝlom̃ titaŋis ginau!” \p \v 49 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝni, eil. Ike, “Kisi gǝmai!” Ale lokis ametb̃esw ke, “Gehǝhaṽur! Gele mǝhat! Ekis gaiug, gia van hǝni!” \v 50 Ametb̃esw eb̃il kuv nahurabat naut susus san, ile mǝhat tutut, ivan hǝn aYesu. \v 51 AYesu eusi ke, “Golǝŋon nǝsa hǝn nǝb̃igole m̃os gaiug?” Ametb̃esw isor vari ke, “Hai p̃usan, nuke nekǝta!” \v 52 Ale aYesu ikel maii ke, “Givan! Nadǝlomian sam̃ igol gumaur.” Vǝha-sua ŋai ekǝta, ale ehusur aYesu husur nap̃isal. \c 11 \s AYesu eb̃is len naut a Jerusalem \r (Mat 21.1–11; Luk 19.28–40; Jon 12.12–19) \p \v 1 Nǝboŋ aYesu mai ahai susur san gail lotogǝm pǝpadaŋ hǝn naut a Jerusalem, pǝpadaŋ hǝn navile Petfas, mai a Petani, lubar Naṽehuh Oliv. Ale aYesu esǝvat ahai susur san eru van. \v 2 Ikel mai gǝlar ke, “Mǝrevi lan navile ea. Nǝboŋ mǝrb̃ibari, vǝha-sua ŋai dereh mǝrekǝta ris natuhtoŋki ulum̃an totahǝtah ei, avan ideh sǝsah lan sal. Sah rub̃ati ale sǝhari gǝmai. \v 3 Avan ideh b̃eus gamǝru ke, ‘Mirimab hǝn natenan?’ Kel maii ke, ‘Nasub̃ eusi gag ŋai be asike idareh tesǝvat tǝlmam hǝni.’” \p \v 4 Ale gǝlaru aruvan. Arusab̃ natuhtoŋki toil metp̃isal totahǝtah len nabopita naim sua, ale arusah rub̃ati. \v 5 Nǝboŋ artosah rub̃ati, nǝvanuan galevis lotoil ei luke, “Natuhtoŋki enan, mǝrusah rub̃ati hǝn nǝsa?” \v 6 Beti arusor var galit hum aYesu tokel mai gǝlaru, ale ludam̃ hǝn arb̃esǝhari van. \v 7 Arosǝhar natuhtoŋki van hǝn aYesu, arob̃ir hǝn nahurabat salito len nǝmadun ale aYesu ebǝtah sǝŋaṽuti. \v 8 Ale nǝvanuan isob̃ur luṽolsan nahurabat salit gail husur nap̃isal, nǝvanuan tile gail ludas pashǝhai lotobaŋ lute marireu, lutaii, loriŋ gail husur nap̃isal. \v 9 Alat lotoyar a m̃o hǝn aYesu mai alat lotoyar a tahw lukai habat ke, \q “Hosanna! \q2 AGot ivoi hǝn atenan togǝm \q3 len nahǝsan Nasub̃!\x + \xo 11.9 \xt Psa 118.25–26\xt*\x* \q2 \v 10 AGot tivoi hǝn natohan togǝmai, \q3 natohan pipihabǝlan atǝmadat aTevit. \q Hosanna! Sal suh aGot len nǝmav a mǝhat buni!” \p \v 11 Beti aYesu eb̃is len naut a Jerusalem, ale evi lan naim siGot. Ekǝta garu len natit p̃isi, be husur namityal igam gole tia, eriŋ naut enan, esǝhar ahai susur lotovi 12 vi Petani. \s AYesu esivoh len nǝhai nafik \r (Mat 21.18–19) \p \v 12 Pelan han, dudulan, nǝboŋ lotoriŋ naut a Petani, aYesu imalkǝkat. \v 13 A tut sal eris nǝhai nafik sua tokǝsan buni. Ale aYesu ivan hǝn b̃isab̃ naṽite lan. Be nǝboŋ tobar nǝhai enan, sǝsab̃ natideh lan, be naluhai ŋai, husur savi nǝboŋ hǝn naṽit nafik sal. \v 14 Beti aYesu ikel mai nǝhai enan ke, “Avan ideh satihan naṽit gaiug boŋ ideh am!” Ale ahai susur gail losǝsǝloŋ hǝni. \s AYesu ivahvahur naut siGot \r (Mat 21.12–13; Luk 19.45–48; Jon 2.13–22) \p \v 15 Nǝboŋ lotobar naut a Jerusalem, aYesu eb̃is len naholǝvat todar vis naim siGot. Etub̃at hut alat lotop̃ur hǝn natit gail mai alat lotoṽur natit gail ei. Ikovsan natev gail silat lotogǝgel hǝn nǝvat mai nǝhai bǝtbǝtah silat lotop̃ur hǝn nǝtav gail lotovi man namǝsav.\f + \fr 11.15 \fq Nǝtav \ft ehum navimal topǝhapǝhw.\ft*\f* \v 16 Ale aYesu sǝdam̃ hǝn avan ideh topat natideh b̃iyar tur len naut siGot. \v 17 Beti ep̃usan. Ikel mai galit ke, “Len natosian siGot ike, ‘Naim sagw dereh lekisi hǝn naim na-sor-tuṽ-an sinaluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail.’\x + \xo 11.17 \xt Isa 56.7\xt*\x* Be gamit mǝtugol evi ‘naut susuah sinǝvanuan vǝnvǝnah gail.’”\x + \xo 11.17 \xt Jer 7.11\xt*\x* \p \v 18 Nǝboŋ ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, ludas p̃isal hǝn lǝb̃igol aYesu b̃imat. Lomǝtahw lan husur naluṽoh p̃isi lotop̃aŋ len nap̃usanan san. \p \v 19 Nǝboŋ naut togomgom, aYesu mai ahai susur san gail lovivile dan nab̃iltivile. \s Nǝhai nafik toŋod \r (Mat 21.20–22) \p \v 20 Len nadudulan luyar van, ṽot pǝpadaŋ len nǝhai nafik aYesu tosor lan. Loris ke toŋod vǝbar nǝharhǝte len tan.\x + \xo 11.20 \xt Mak 11.12–14\xt*\x* \v 21 APita inau tǝlmam hǝn nǝsa aYesu tokele, ale ike, “Hai p̃usan, geris, nǝhai nafik gotosivoh lan iŋod.” \v 22 Ŋa aYesu isor vari, ikel mai galit ke, “Mitikad nadǝlomian len aGot. \v 23 Nukel nakitinan mai gamit ke, avan ideh b̃ikel mai naṽehuh egai ke, ‘Gimakuv, bar hǝn gaiug len tas!’ ale asike b̃ikad nǝ-lon-uri-an, be b̃edǝlomi ke nǝsa tokele dereh tevisi, ale dereh timaienan m̃os atenan. \v 24 Imaienan, nukel mai gamit ke, natideh mǝttousi len na-sor-tuṽ-an, dǝlomi ke mǝtukade tia ale dereh timaienan len gamito. \v 25-26 Ale nǝboŋ mǝttoil, mǝttosor tuṽ, natideh avan ideh togol tosa hǝn gamito, mǝterub̃ati dani, hǝn aTǝmamito len nǝmav b̃erub̃at nǝsaan samit am.”\f + \fr 11.25–26 \ft Natosian galevis ta sutuai losuhud hǝn naves egai: \fv 26\fv* \fq Be asike mǝtb̃erub̃ati dani, aTǝmamit len nǝmav asike erub̃at nǝsaan samito. \ft Mat 6.14–15.\ft*\f* \s Nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an siYesu \r (Mat 21.23–27; Luk 20.1–8) \p \v 27 Nǝboŋ aYesu mai ahai susur gail lotobar naut a Jerusalem tǝtas, aYesu iyaryar len naholǝvat todar vis naim siGot. Ale ab̃iltihai tutumav gail, ahai p̃usan gail hǝn nalo mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail logǝm hǝni. \v 28 Lous taltal hǝni ke, “Gukad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an tomabe hǝn gotogol natgalen p̃isi? Ase ilavi mai gaiug hǝn gǝb̃igol gail?” \p \v 29 AYesu isor var galit ke, “Neus natsua bai. Mǝtb̃isor vari, dereh nikel mai gamito hǝn nǝdaŋan na-il-a-m̃o-an notokade hǝn notogol natgalenan. \v 30 Kel mai ginau, na-il-a-m̃o-an aJon tokade hǝn tobaptais, egǝm len nǝmav o egǝm len nǝvanuan? Mitikele!” \p \v 31 Lusor kitevi len galit gabag, luke, “Datb̃ike, ‘len nǝmav,’ dereh tike, ‘b̃imaienan, imabe mǝtsadǝlom aJon?’ \v 32 Be datb̃ike, ‘len nǝvanuan,’ nǝsa tevisi? Sadatikele.” Lokǝmaienan husur lotomǝtahw len naluṽoh husur len nabunusian sinǝvanuan p̃isi, aJon evi ahai kelkel ur kitin. \p \v 33 Ŋa lusor var aYesu ke, “Namtsalǝboii.” Beti aYesu ikel mai galit ke, “Mǝtb̃ekǝmaienan, asike nukel mai gamit hǝn nǝdaŋan na-il-a-m̃o-an notokade hǝn nǝb̃igol natgalenan.” \c 12 \s Nǝb̃ol p̃usan husur alat lotorentem nǝhol nakrep \r (Mat 21.33–46; Luk 20.9–19) \p \v 1 Beti aYesu etub̃at sor mai galito len nǝb̃ol p̃usan. Ikel mai galit ke, “Boŋ sua avan sua imabul nakrep len nǝhol. Eum hǝn nǝṽod garu lan. Ehir nab̃ur hǝn b̃egǝm vi naut lotopal dasdas nakrep lan, ale eum hǝn naut nakǝtaan tǝban nakrep a mǝhat. Beti idam̃ hǝn nǝhol van hǝn alat lotokǝtkǝta tǝban nǝhol hǝn lǝb̃irentem, ale eriŋ naut enan itoh len nǝyaran sua.\x + \xo 12.1 \xt Isa 5.1–2\xt*\x* \v 2 Nǝboŋ nakrep pǝpadaŋ hǝn b̃imen, amahean nǝhol esǝvat naslev san van hǝn alat lotorentem nǝhol hǝn lǝb̃epǝpehun naṽit nakrep galevis tovi esan. \v 3 Avil alat lotorentem nǝhol lutah gat naslev san, luṽasi ale losǝvati van, iyar sǝsǝlav tǝlmam. \v 4 Ale amahean nǝhol esǝvat naslev tile van hǝn galito. Be alat lotorentem nǝhol luṽasṽas nǝkadun, lugol isa habat hǝn naslev gol nahurun isa lan. \v 5 Ale amahean nǝhol esǝvat naslev tile am van hǝn galito, be luparu buni. Amahean esǝvat isob̃ur am, be luṽas galevis mai luparu bun galevis am. \v 6 Amahean nǝhol sǝkad naslev ideh am hǝn b̃esǝvati, be ikad anatun tosua ŋai tolǝmas buni. Esǝvat mǝkot hǝni van hǝn galito, ike, ‘Dereh leputsan anatugw ulum̃an len nǝnauan salito.’ \v 7 Be alat lotorentem nǝhol lukel mai galit gabag ke, ‘Atea, dereh tikad nǝhol egai nǝboŋ amahean nǝtan b̃imat. Datia paru buni hǝn datb̃ikad natit p̃isi b̃evi esan nǝboŋ atǝman b̃imat.’ \v 8 Ŋa lutah gati, luparu buni, ale lubar hǝni vivile dan nǝhol nakrep.” \p \v 9 Ale aYesu ike, “Ale, amahean nǝhol nakrep dereh tigol nǝsa? Dereh tegǝm ṽabun alat lotorentem nǝhol, beti tidam̃ hǝn nǝvanuan tile gail lirentem nǝhol nakrep. \v 10 Mǝtsaṽuruŋ nategai len natosian siGot a? Ike, \q “‘Nǝvat nǝvanuan na-um-im-an gail lotomǝtahuni, \q2 gai egǝm vi vat sua ŋai b̃elǝboi b̃igol naim b̃ihav mai b̃inor. \q \v 11 Evi Nasub̃ aGot togol natenan \q2 ale nǝboŋ dattorisi, datumaŋmaŋ len nǝsa togole.’”\x + \xo 12.11 \xt Psa 118.22–23\xt*\x* \p \v 12 Beti ab̃iltivanuan hǝn naJu ludas p̃isal hǝn lǝb̃itah gat aYesu bathut lolǝboii ke tokel nǝb̃ol p̃usan enan sil galito. Be lomǝtahw len naluṽoh ŋa loriŋ aYesu, luvan. \s Nausian husur nǝtaks \r (Mat 22.15–22; Luk 20.20–26) \p \v 13 Beti ab̃iltivanuan hǝn naJu lotodas p̃isal hǝn lǝb̃itah gat aYesu, losǝvat naFarisi galevis mai galevis len nǝpati tovi tarhǝt siHerot van hǝn aYesu hǝn lǝb̃igol b̃isab len nasoruan san. \v 14 Logǝm hǝn aYesu ale lukel maii ke, “Hai p̃usan, namtolǝboii ke gotokitin. Nǝvanuan b̃etibau o b̃evi naut kǝmas savi natideh len gaiug. Goṽusan nap̃isal siGot len nakitinan. Gikele, inor m̃au hǝn datb̃eṽur nǝtaks van hǝn aSisa? \v 15 Dateṽuri o asike datoṽuri?” \p AYesu elǝboi sǝhot nausian gǝgǝras lotousi hǝni. Ale ikel mai galit ke, “Imabe mǝtous kitev ginau hum mǝtb̃igol nǝb̃isab len nasoruan sagw? Ṽusan ginau hǝn natenarius tovi nakoin hǝn nǝtaks.” \p \v 16 Nǝboŋ lotolav nakoin gǝmai, eus galit ke, “Nǝhon ase gagai? Nahǝsan ase ipat lan?” Luke, “ASisa.” \v 17 Beti aYesu ikel mai galit ke, “Lav mai aSisa nǝsa tovi seSisa ale lav mai aGot nǝsa tovi siGot.” \p Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, lup̃aŋ habat len na-sor-vari-an san. \s Nǝlahan mai na-le-mǝhat-an dan nǝmatan \r (Mat 22.23–33; Luk 20.27–40) \p \v 18 Beti naSattiusi galevis lotokel ke na-le-mǝhat-an dan nǝmatan tob̃uer, logǝm hǝn aYesu.\x + \xo 12.18 \xt Uman 23.8\xt*\x* Lousi ke, \v 19 “Hai p̃usan, aMoses itos gat nategai m̃os gidato ke, aulum̃an b̃imat, ale asoan b̃itoh anatun b̃eb̃uer, aṽan matmat tilah mai nǝbatunau enan hǝn b̃ipas anatun aṽan tomat.\x + \xo 12.19 \xt Deu 25.5–6\xt*\x* \v 20 Ale ikad alatmiṽan lotomǝlevru. Ahai a m̃o ilah be imat, anatun eb̃uer. \v 21 Aṽan tohusuri ilah mai nǝbatunau ale gai am imat, anatun eb̃uer. Aṽalar tohusur gǝlaru am imaienan. \v 22 Alatmiṽan p̃isi lulah mai napǝhaṽut enan be lǝsǝkad anatulit ideh. Namǝkot alitenan tu imat. \v 23 Ale len nǝboŋ hǝn na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, alitenan dereh tevi asoan ase? Husur galit lotomǝlevru p̃isi lulah maii.”\f + \fr 12.23 \ft Natosian galevis ta sutuai luke, \fq Ale, nǝboŋ lǝb̃ile mǝhat len nǝboŋ hǝn na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, alitenan dereh tevi asoan ase?\fq*\f* \p \v 24 AYesu isor var galit ke, “Mǝtusab husur mǝtsalǝboi natosian siGot, mai mǝtsalǝboi nǝdaŋan san. \v 25 Husur nǝboŋ alat lotomat lǝb̃ile mǝhat, asike lulah, avan ideh asike idam̃ hǝn lǝb̃ilah. Be dereh lesum̃an aŋel gail len nǝmav. \v 26 Be mitinau alat lotomat nǝboŋ lǝb̃ile mǝhat. Mǝtsaṽuruŋ natosian len nalob̃ulat siMoses tohusur nǝhai topaŋ a? AGot isor mai a Moses, ike, ‘Gagai ginau novi aGot siApraham, aGot seIsak, aGot siJakop.’\f + \fr 12.26 \ft Exo 3.1–6. Len naut egai aYesu ikel mai galit ke, aApraham, aIsak mai aJakop lumaur mai aGot, lǝsǝmat.\ft*\f* \v 27 Gai savi aGot silat lotomat, be silat lotomaur. Gamit mǝtusab habat!” \s Nakelean todaŋ tosǝhor gail p̃isi \r (Mat 22.34–40; Luk 10.25–28) \p \v 28 Ahai p̃usan sua hǝn nalo tosǝsǝloŋ hǝn na-sor-b̃alb̃al-an enan egǝm hǝn aYesu. Elǝboi sǝhoti ke na-sor-vari-an siYesu ivoi ŋa eusi ke, “Len nakelean todaŋ gail aGot tokel mai gidato, ta be esǝhor gail p̃isi?” \v 29 AYesu isor vari ke, “Nakelean egai esǝhor gail p̃isi: ‘Israel mǝtesǝsǝloŋ! Nasub̃ aGot sidato, Nasub̃ esua sǝb̃on. \v 30 Gelǝmas bun Nasub̃ aGot sam̃ len nǝlom̃ kavkav, nanunum̃ kavkav, nǝnauan sam̃ kavkav mai nǝdaŋan sam̃ kavkav; len gaiug kavkav.’\x + \xo 12.30 \xt Deu 6.4–5\xt*\x* \v 31 Nakelean sual am ehusuri toke, ‘Gelǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gaiug hum gotolǝmas bun gaiug gabag.’ Sǝkad nakelean ideh todaŋ sǝhor eru enan.”\x + \xo 12.31 \xt Lev 19.18\xt*\x* \v 32 Ahai p̃usan enan hǝn nalo ike, “Gai bolai Hai p̃usan! Gokitin nǝboŋ gotoke aGot tosua sǝb̃on ale sǝkad ideh am be gai sǝb̃on ŋai.\x + \xo 12.32 \xt Deu 4.35; 6.4; Isa 45.6\xt*\x* \v 33 Datimaslǝmas buni len nǝlodat kavkav, nalǝboian sidat kavkav mai nǝdaŋan sidat kavkav; len gidat kavkav. Ale datimaslǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gidato hum dattolǝmas bun gidat gabag. Ivoi hǝn datb̃igol natgalenan sǝhor naviolan ideh datb̃etutumav hǝni mai natit p̃isi am datb̃eviol hǝni mai aGot.”\x + \xo 12.33 \xt Deu 6.5; Lev 19.18; Hos 6.6\xt*\x* \p \v 34 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝn na-lǝboi-sǝhoti-an len na-sor-vari-an sitenan, ikel maii ke, “Gaiug gǝsatoh a tut dan natohan pipihabǝlan aGot.” Ale len nǝboŋ enan van, sǝkad avan ideh tokad na-il-b̃uri-an hǝn b̃eus nausian ideh hǝni am. \s Nap̃usanan husur aKristo \r (Mat 22.41–46; Luk 20.41–44) \p \v 35 Nǝboŋ aYesu top̃usan len naholǝvat todar vis naim siGot, eus galit ei ke, “Imabe ahai p̃usan gail hǝn nalo luke aKristo, aGot totabtabuh lan, esua len nǝpasusan siTevit, anatun siTevit? \v 36 Husur len aNunun aGot, aTevit ike, \q “‘Nasub̃ aGot ikel mai aMasta sagw ke, \q “Gebǝtah tǝban ginau, len navǝlagw nǝmatu \q2 vir nǝb̃eriŋ aenemi sam̃ gail pipit nariem̃ gǝlaru \q3 hǝn lǝb̃evi ut kǝmas.”’\x + \xo 12.36 \xt Psa 110.1\xt*\x* \m \v 37 ATevit m̃au ekisi hǝn ‘aMasta.’ Imaienan, imabe evi anatun siTevit?” \p Nab̃iltiluṽoh lohǝhaṽur hǝn lotosǝsǝloŋ hǝn aYesu tokǝmaienan. \s Nalǝlǝgauan husur ahai p̃usan gail hǝn nalo \r (Mat 23.1–36; Luk 20.45–47) \p \v 38 Ale len nap̃usanan siYesu ike, “Mǝtelǝlǝgau. Ahai p̃usan gail hǝn nalo salemǝdas gamito. Lolǝmas lǝb̃esun nahurabat tobǝlav. Lolǝmas nǝvanuan lǝb̃ike, ‘Ivoi’ mai galito len naut nǝmaket. \v 39 Lolǝmas lǝb̃ebǝtah len nǝhai bǝtbǝtah tovoi ŋai len naim nab̃onb̃onan. Ale lolǝmas lǝb̃ebǝtah rivuh len nǝhanan gail. \v 40 Lulav kuv p̃is naim mai nasugsugur sibatunau pǝhaṽut gail, be len nagǝgǝrasan salito len nǝhon nǝvanuan gail, lusor tuṽ ebǝbǝlav. Alatenan dereh lipanis sǝhor alat lǝsǝmaienan.” \s Naviolan sibatunau \r (Luk 21.1–4) \p \v 41 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, ebǝtah pǝpadaŋ hǝn nabokis topat ei, nǝvanuan gail lotobubulah vat lan len naim siGot. Ekǝta bunus nǝvanuan gail nǝboŋ lotobubulah vat salito len nabokis enan. Nǝvanuan isob̃ur lotopul hǝn nǝvat lobulan isob̃ur lan. \v 42 Be nǝbatunau namǝsal sua egǝm riŋ natuhkoin eru artovi kopa. \v 43 Beti aYesu ekis ahai susur san gail gǝm hǝni. Ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, nǝbatunau namǝsal enan, nabulahan san esǝhor galit p̃isi am lotobubulah vi lan nabokis enan. \v 44 Husur galit loviol kinit nǝvat dan tosob̃ur lotopul hǝni. Be alitenan, naut kǝmas tovi mǝsal, eviol hǝn natit p̃isi san hǝn b̃imaur lan.” \c 13 \s AYesu epǝhav utaut \r (Mat 24.1–14; Luk 21.5–19) \p \v 1 Nǝboŋ aYesu toriŋ naholǝvat todar vis naim siGot, ahai susur sua san ikel maii ke, “Geris! Hai p̃usan geris nab̃iltivat galegai! Geris nab̃iltiim gail!” \v 2 AYesu ikel maii ke, “Ivoi. Goris nab̃iltiim galegai, be dereh gail p̃isi limasirsir, asike ikad nǝvat ideh b̃epǝlah len nǝvat ideh am.” \p \v 3 Ale aYesu evi lan Naṽehuh Oliv, ebǝtah, ekǝta tukot van hǝn naim siGot. APita, aJemes, aJon, aAdru logǝm sor sǝb̃olit maii. \v 4 Lousi ke, “Gikel mai ginamito. Natgalen gotokele, levisi ŋais? Dereh tikad nǝsa b̃eṽusani ke natgalen p̃isi pǝpadaŋ lisarpoh?” \p \v 5 AYesu isor var galito. Ike, “Mǝtelǝlǝgau hǝn gamito. Avan ideh sategǝras gamito. \v 6 Nǝvanuan tisob̃ur dereh legǝm len nahǝsagw, like, ‘Ginau bogai, aKristo.’ Ale dereh legǝras nǝvanuan tisob̃ur am. \v 7 Be mǝtb̃esǝsǝloŋ hǝn nǝb̃alan mai na-kel-uri-an hǝn nǝb̃alan gail, sa-nǝlomit tetuhatuh. Natgalenan limasvisi, be nǝboŋ namǝkot sagǝm sal. \v 8 Naluṽoh hǝn nǝvanuan naut sua dereh ligol nab̃iltib̃alan mai naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tile, ale nǝvanuan sekiŋ gail dereh lib̃al mai nǝvanuan sekiŋ tile gail. Dereh tikad nab̃iltidu gail husur naut gail. Ale dereh nǝhanian teb̃uer len naut gail. Natgalenan lohum natub̃atan hǝn napǝŋasan hǝn nǝpasusan. \p \v 9 “Be mǝtelǝlǝgau hǝn gamito. Dereh likot hǝn gamito len nǝkaunsel gail. Ale len naim nab̃onb̃onan dereh lebilas habat hǝn gamito. Ale dereh mǝteil len nǝhon nǝgavna mai nakiŋ gail m̃os ginau hǝn mǝtb̃ikel kot ginau len nǝholito. \v 10 A tahw hǝn nǝboŋ namǝkot, nǝvanuan sagw gail dereh limaskel ur na-kel-uri-an tovoi mai naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile p̃isi. \v 11 Nǝboŋ lǝb̃itah gat gamito, kot hǝn gamito, samtinau masuṽ hǝn nǝsa mǝtb̃ikele. Len namityal enan mitikel nǝsa aGot b̃ikel mai gamit ŋai. Husur savi gamit mǝtb̃isor be aNunun aGot dereh tisor. \v 12 Nǝvanuan dereh teriŋ aṽan len navǝlan alat lotoil a m̃o hǝn b̃imat, atata dereh timagen hǝn anatun hǝn b̃imat, ale alahutai dereh lile mǝhat, pair dan analito mai atǝmalito hǝn nakotan b̃eriŋ alatmisoan gail lǝb̃imat. \v 13 Nǝvanuan p̃isi dereh lemǝtahun bun gamito bathut nahǝsagw mǝttokade. Avil avan ideh b̃idaŋ len ginau, b̃ikad nǝ-daŋ-b̃uri-an van vǝbar nagilen, dereh aGot tilav kuvi hǝn b̃ikad nǝmauran vi sutuai. \s Natit tomǝdas naut tolo \r (Mat 24.15–28; Luk 21.20–24) \p \v 14 “Nǝboŋ mǝtb̃eris natit aGot tomǝtahun buni, natit tosa masuṽ tomǝdas bun natit isob̃ur, nǝboŋ mǝtb̃eris toil len naut sanor hǝn toil lan, (gaiug gotoṽuruŋ nategai geṽuruŋ lǝboii), beti alat len naut a Jutea, ligam tutut vi lan naṽehuh gail.\x + \xo 13.14 \xt Dan 9.27; 11.31; 12.11\xt*\x* \v 15 Nǝvanuan b̃iŋavŋav mǝhat len navurun naim, timasgam tutut dan naim san, satevi pan hǝn b̃eb̃is lohoim hǝn b̃ilav kuv natideh. \v 16 Ale nǝvanuan b̃itoh marireu, satetǝlmam vahim hǝn b̃ilav nahurabat ideh. \v 17 Len nǝboŋ enan nǝmauran dereh tidaŋ vǝsa habat hǝn apǝhaṽut ideh totian o tovǝhasus. \v 18 Be mitisor tuṽ ke natgalenan salevisi len nahǝbati naut susus. \v 19 Husur len nǝboŋ natgalen lǝb̃evisi, na-lǝŋon-isa-vǝsa-an maienan savisi len natub̃atan hǝn natit p̃isi aGot togole nǝboŋ toum hǝn navile a pan van vǝbar nǝboŋ ta damǝŋai, ale asike evisi tǝtas am boŋ ideh.\x + \xo 13.19 \xt Dan 12.1\xt*\x* \v 20 Asike aGot tagol na-lǝŋon-isa-vǝsa-an tam̃idol len nǝboŋ galenan, nǝvanuan p̃isi lǝtǝmat. Avil aGot dereh tigol na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sinǝvanuan p̃isi tem̃idol m̃os alat, gai tolekis hǝn galito, lotovi esan. \v 21 Beti avan ideh b̃ikel mai gamit ke, ‘Mǝteris, aKristo bogai!’ o ‘Gai saga!’ samtedǝlomi. \v 22 Husur akristo gǝgǝras gail mai ahai kelkel ur gǝgǝras gail dereh levisi. Dereh ligol namerikel gail nǝvanuan gail lǝb̃ip̃aŋ habat lan. Lǝtalǝboi lǝtagǝras nǝvanuan gail aGot tolekis hǝn galito, dereh lǝtagole len namerikel galenan. \v 23 Be gamit, mǝtelǝlǝgau! Nukel natit p̃isi mai gamit tia a tahw hǝn lǝb̃evisi.” \s Nagǝman siNatun Nǝvanuan \r (Mat 24.29–31; Luk 21.25–28) \p \v 24 AYesu isor am, ike, “Be nǝboŋ na-lǝŋon-isa-vǝsa-an hǝn nǝboŋ galenan b̃inoŋ, ‘dereh namityal timotmot, mai nahǝbati asike em̃ial; \v 25 dereh nam̃eso gail lerus vi pan dan nǝmav mai natit gail lotokad nǝdaŋan len nǝmav dereh lekurkur habat.’\f + \fr 13.25 \ft Hǝn naves 24–25, ris Isa 13.10, 34.4; Eze 32.7; Jol 2.10\ft*\f* \v 26 Beti dereh mǝteris nagǝman siNatun Nǝvanuan len nǝmavukasw len nab̃iltidaŋan mai nǝyalyalan.\x + \xo 13.26 \xt Dan 7.13\xt*\x* \v 27 Dereh tesǝvat aŋel san gail vi lan naut p̃isi len navile a pan kavkav hǝn lǝb̃itariv b̃onb̃on hǝn alat aGot tolekis hǝn galito hǝn lotovi esan.\x + \xo 13.27 \xt Deu 30.4; Neh 1.9\xt*\x* \s Nasoruan kǝta husur nǝhai nafik \r (Mat 24.32–35; Luk 21.29–33) \p \v 28 “Ivoi hǝn mǝtb̃elǝboi sǝhot natsua nǝhai nafik b̃eṽusani: Nǝboŋ nǝpashǝt nafik sǝmasmas am be todum̃oh, mǝtolǝboii ke nahǝbati naut pudpud egǝm pǝpadaŋ. \v 29 Imagenan, nǝboŋ mǝtb̃eris nǝsarpohan hǝn natgalen p̃isi notosor husuri, dereh mǝtelǝboii ke, natǝlmaman siNatun Nǝvanuan satogǝmai, ehum gai toil bopita tia. \v 30 Nukel nakitinan mai gamito, naur egai asike lumat vǝbar natgalen p̃isi lǝb̃isarpoh. \v 31 Nǝmav mai navile a pan dereh arimasig, be nasoruan sagw gail asike lumasig boŋ ideh. \s Nǝmariboŋ mai namityal, avan ideh salǝboii \r (Mat 24.36–44) \p \v 32 “Nǝmariboŋ enan o namityal enan, avan ideh salǝboii. Aŋel gail len nǝmav mai aNatun aGot, galit lǝsalǝboii, avil aGot aTata, gai sǝb̃on ŋai elǝboii. \v 33 Mǝtelǝlǝgau! Mǝtehulahul! Husur mǝtsalǝboi namityal enan ke ŋais. \v 34 Nagǝman siNatun Nǝvanuan imaiegai ke: Ikad avan sua toyar len nǝyaran sua. Nǝboŋ toriŋ naim san, eriŋ natit p̃isi mai naut san len navǝlan naslev san gail. Ikel mai galit ṽisusua nauman salit sǝb̃olito, ale ikel buni mai naslev tokǝtkǝta kǝkol hǝn nabopita ke timashulahul. \v 35 Imagenan, mǝtehulahul! Husur mǝtsalǝboi namityal amahean naim b̃etǝlmam, len naut mǝdau, len natub̃loh len mariug, namityal natoulum̃an bekǝkǝraiko o len nadudulan som̃ilan. \v 36 Amahean naim b̃evisi vǝha-sua ŋai, satisab̃ gotopatmari. \v 37 Nǝsa notokel mai nǝvanuan p̃isi, nukel mai gamit am ke, mǝtehulahul!” \c 14 \s Luke litah gat aYesu \r (Mat 26.1–5; Luk 22.1–2; Jon 11.45–53) \p \v 1 Ale nǝPasova mai Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan aripat hois. Ab̃iltihai tutumav mai ahai p̃usan gail hǝn nalo, ludas p̃isal hǝn nagǝgǝrasan, hǝn lǝb̃itah gat aYesu hǝn lǝb̃igol b̃imat. \v 2 Be luke, “Sadatigole len nǝhanan hǝn nǝPasova hǝn asike nǝvanuan gail lǝb̃eluṽoh beti b̃al taṽtaṽor mǝdas natit gail.” \s Napǝhaṽut evǝhas aYesu a Petani \r (Mat 26.6–13; Jon 12.1–8) \p \v 3 Len nǝboŋ enan, aYesu itoh len naut a Petani len naim seSimon tokad naleprosi a m̃o. AYesu ipat hǝn nǝgarin tarhǝtev. Ale napǝhaṽut sua tolav nab̃otel lotoum hǝni hǝn nǝvat topǝhw, egǝm hǝn aYesu. Nab̃otel enan epul hǝn naoil pǝhpǝhas tosusau, nǝvat han totibau, ale alitenan ilap̃ul nabuŋon nab̃otel, eb̃iri len nǝkadun aYesu. \v 4 Nǝvanuan galevis ei nǝlolit ipaŋpaŋ ale lusor mai galit gabag ke, “Eb̃ir kǝmas hǝn nǝhai pǝhas egai sil nǝsa? \v 5 Tap̃ur hǝni, tǝlav nǝvat tasǝhor nap̃urp̃uran hǝn nasihau tosua ale taviol hǝni mai namǝsal gail.” Ale losivoh masuṽ len alitenan. \p \v 6 Ris aYesu toke, “Samtekǝmaien hǝni! Imabe mǝtomǝdasi! Gai igol natit tokab hǝn ginau. \v 7 Husur namǝsal gail lutoh akis mai gamito, ale nǝboŋ mǝtb̃elǝŋoni mǝtolǝboi mǝtb̃igol navoian van hǝn galito. Be ginau, asike nutoh tabtab mai gamito.\x + \xo 14.7 \xt Deu 15.11\xt*\x* \v 8 Len nǝsa tokade ŋai, alitegai igol nǝsa tolǝboi b̃igole. Eb̃ir nǝhai pǝhas len nibegw hǝn b̃eutaut hǝni vir natǝtavunan sagw. \v 9 Nukel nakitinan mai gamit ke, len naut p̃isi len navile a pan lotokel na-kel-uri-an tovoi lan, dereh linau gat nǝsa alitegai togole ale lihol husuri.” \s Na-sor-utaut-an seJutas \r (Mat 26.14–16; Luk 22.3–6) \p \v 10 Beti aJutas Iskariot, gai tosua len tosǝŋavur pisan toru, ivan hǝn nab̃iltihai tutumav gail hǝn b̃eriŋ aYesu len navǝlalito. \v 11 Lohǝhaṽur hǝn lotosǝsǝloŋ hǝni, ale lukel gati ke dereh leviol hǝn nǝvat nasilva maii. Ŋa aJutas idas p̃isal hǝn b̃eriŋ aYesu len navǝlalito. \s AYesu ihan nǝhanan hǝn NǝPasova mai ahai susur san gail \r (Mat 26.17–25; Luk 22.7–14, 21–23; Jon 13.21–30) \p \v 12 Len nǝmariboŋ metǝkav hǝn Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan, evi nǝboŋ hǝn natutumavan hǝn nasipsip NǝPasova. Ale ahai susur san gail lous aYesu ke, “Guke namtevi be hǝn namtb̃eutaut hǝn nǝhanan hǝn nǝPasova hǝn gǝb̃ihani?” \p \v 13 Ale aYesu esǝvat ahai susur san eru, ikel mai gǝlar ke, “Mǝrevi lan nab̃iltivile, dereh mǝrebubur mai naulum̃an topat nab̃iliwai, ale mǝrehusuri. \v 14 Naim ideh b̃eb̃is lan, mirikel mai amahean naim ke, ‘Ahai p̃usan eusi ke, “Narum̃ simetb̃os gai be? Nuke nihan Nǝhanian hǝn nǝPasova mai ahai susur sagw gail ei.”’ \v 15 Atenan dereh teṽusan gamǝru hǝn nab̃iltirum̃ a mǝhat tokad natit p̃isi dattolǝŋoni. Mǝreutaut vir gidat ei.” \p \v 16 Alaruenan aruvan dani, arob̃is len nab̃iltivile, ale arusab̃ natit p̃isi hum aYesu tokel mai gǝlaru. Ale aroutaut hǝn nǝhanan hǝn nǝPasova. \p \v 17 Nǝboŋ namityal tomasur aYesu mai ahai susur lotovi 12 lubar naim enan. \v 18 Nǝboŋ lotopat tarhǝgarilito tǝban natev, luhan ale aYesu ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, gamit sua tohan mai ginau dereh teriŋ ginau len navǝlan aenemi sagw gail.”\x + \xo 14.18 \xt Psa 41.9\xt*\x* \p \v 19 Lolǝŋon isa habat ale galit ṽisusua lousi ke, “Ginamit ta be lai? Savi ginau a?” \p \v 20 Ale ikel mai galit ke, “Evi gamit sua mǝttovi 12. Gamit sua tohan katǝp̃ol mai ginau len nasiloh. \v 21 ANatun Nǝvanuan dereh timasmat hum lototos husuri a m̃o, avil atenan b̃eriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan aenemi san gail, nǝmauran san tisa vǝsa tibatbat! Dereh tipanis habat. Tavoi am hǝn atenan ke anan asike tǝpasi!”\x + \xo 14.21 \xt Psa 22.2–19; Isa 53\xt*\x* \s Nǝhanian mǝkot siNasub̃ \r (Mat 26.26–30; Luk 22.14–20; 1Kor 11.23–25) \p \v 22 Nǝboŋ lotohanhan sal, aYesu ilav nabǝta, ale esipa lan, eb̃uri, beti ilavi mai galito, ike, “Lavi; nibegw bogai.” \p \v 23 Ale nǝboŋ tolav nab̃iliwai topul hǝn nǝwain, esipa hǝni. Ilavi mai galito, ale galit p̃isi lomun lan. \v 24 Ale ikel mai galit ke, “Nǝda hagw bogai, aGot tota gat na-kel-gati-an san lan mai nǝvanuan san gail. Nǝda eg hagw dereh tisel len nǝmatan sagw m̃os nǝvanuan tosob̃ur.\x + \xo 14.24 \xt Exo 24.8; Jer 31.31–34\xt*\x* \v 25 Nukel nakitinan mai gamit ke, nǝwain egai, len natohan pipihabǝlan aGot, nǝwain eg dereh tiveveu, ale gagai van asike nomun nǝwain egai van vǝbar nǝboŋ nǝb̃emuni mai gamit ei.” \v 26 Beti lokǝkai hǝn nǝb̃e hǝn nalotuan ale lovivile, lovi lan Naṽehuh Oliv. \s AYesu epǝhav utaut hǝn na-sor-mǝtahuni-an sePita \r (Mat 26.31–35; Luk 22.31–34; Jon 13.36–38) \p \v 27 Ale aYesu ikel mai galit ke, “Gamit p̃isi dereh mitigam dan ginau. Husur natosian siGot ike, \q “‘Dereh niṽabun nǝvanuan nasipsip, \q2 ale nasipsip gail ligam ṽisusua.’\x + \xo 14.27 \xt Zec 13.7\xt*\x* \m \v 28 Be nǝboŋ nǝb̃imat ale aGot b̃igol nǝb̃ile mǝhat dan nǝmatan, dereh neil a m̃o hǝn gamito vi lan naut a Kalili.” \p \v 29 Be aPita ikel maii ke, “Naut kǝmas galit p̃isi lǝb̃igam dan gaiug, asike nigole!” \p \v 30 AYesu isor vari ke, “Nukel nakitinan mai gaiug ke, damǝŋai, len nalenmariug egai, a tahw hǝn natoulum̃an b̃ekǝkǝraiko vǝha-ru, dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau.” \p \v 31 Be aPita isor tǝvah ke, “Aoa! Sss! Naut kǝmas nǝb̃imat mai gaiug, asike nukel ke nǝsalǝboi gaiug!” Ale galit p̃isi am lokǝmaienan. \s AYesu isor tuṽ a Ketsemane \r (Mat 26.36–46; Luk 22.39–46) \p \v 32 Len nǝyaran salito lubar naut nalilioliv, nahǝsan naut enan Ketsemane. Ale aYesu ikel mai ahai susur san gail ke, “Mǝtebǝtah gegai, nia sor tuṽ.” \p \v 33 Esǝhar aPita, aJemes mai aJon van ale nǝnauan san etub̃at tuhatuh habat, nǝlon isa vǝsa. \v 34 Ale ikel mai galit ke, “Nulolosa masuṽ! Ehum nalolosaan sagw etǝgau gat nǝlogw van numat! Mititoh gegai, mitilele!” \p \v 35 Nǝboŋ toyar van kǝkereh am, ipat len tan ale isor tuṽ. AYesu eus nap̃isal ideh hǝn b̃imakuv dan namityal hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an. \v 36 Ike, “Appa, Ita, golǝboi gǝb̃igol natit p̃isi. Lav kuv nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an egai dan ginau.\f + \fr 14.36. \ft Len nasoruan ta Aram, \fq aAppa \ft evi aTata.\ft*\f* Wake sagigol nǝsa notolǝŋoni, gigol nǝsa gaiug gotolǝŋoni ŋai.” \p \v 37 Beti etǝlmam van hǝn ahai susur lototor, isab̃ lotopatmari. Ale ikel mai aPita ke, “Simon, gupatmari a? Gǝsalǝboi gǝb̃ilele len nǝhaua tosua ŋa? \v 38 Mǝtehulahul. Mitisor tuṽ hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan totaltal ke mǝtehusuri. Naut kǝmas nǝlomito elǝŋon b̃igol nǝsa tonor, nibemit sǝdaŋ, edǝdasi.” \p \v 39 Ale ivan vasor tuṽ tǝtas am. Na-sor-tuṽ-an san ep̃itoṽ hǝn tomadhakele. \v 40 Nǝboŋ tosor tuṽ tonoŋ etǝlmam tǝtas, isab̃ lotopatmari husur namǝtalit inoṽ masuṽ. Evǝŋon galito, be lǝsalǝboi nǝsa lǝb̃ikel maii. \p \v 41 Len natǝlmaman na-vǝha-tor-an siYesu, ikel mai galit ke, “Mǝtupat, mǝtuŋavŋav sal a? Nǝpatan tinoŋ! Namityal egǝm tia. Mǝteris, avan sua dereh teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan nǝvanuan nǝsaan gail ta bogai. \v 42 Mitile mǝhat, dativan. Mǝteris, atenan b̃eriŋ ginau len navǝlalito satogǝm pǝpadaŋ.” \s Lutah gat aYesu \r (Mat 26.47–56; Luk 22.47–53; Jon 18.3–12) \p \v 43 Nǝboŋ aYesu tosorsor sal, aJutas tosua len tosǝŋavur pisan toru, egǝmai. Itah mai naluṽoh lototǝgau nab̃u nǝb̃alan mai nǝbatw gail. Ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail losǝvat naluṽoh enan. \v 44 Ale aJutas isor utaut hǝn naṽusanian sua mai galit a m̃o, ike, “Nǝboŋ nǝb̃esum̃ nǝtarhon atenan, gai bolai. Tah gati. Sǝhari van, satigam yav.” \v 45 Vǝha-sua ŋai aJutas ivan hǝn aYesu, ike, “Ivoi Hai p̃usan!” ale esum̃ nǝtarhon. \p \v 46 Ale logǝm hǝn aYesu, lutah gati. \v 47 Be len galit lototah mai aYesu, sua eliv kuv nab̃u nǝb̃alan san, eb̃il hǝni van hǝn naslev seb̃iltihai tutumav, ita kotov nǝdariŋan. \v 48 Beti aYesu ikel mai galit ke, “Imabe mǝtogǝm, lav nab̃u nǝb̃alan mai nǝbatw gail gǝmai, hǝn mǝtb̃itah gat ginau hum notovi vanuan nǝb̃alan tob̃al mai alat lotoil a m̃o? \v 49 Len nǝmariboŋ p̃isi nutah mai gamito, nop̃usan len naholǝvat todar vis naim siGot. Imabe mǝtsǝtah gat ginau ei? Avil timasmagenan hǝn natosian siGot b̃isarpoh.”\x + \xo 14.49 \xt Isa 53.7–12; Zec 13.7\xt*\x* \v 50 Beti ahai susur p̃isi san loriŋi, lugam dani. \p \v 51 Ikad nǝmantuhmar sua tohusur aYesu ei, toruŋ gol gai tia hǝn nǝkaliko nalinen. Nǝboŋ lototah gati, \v 52 igam b̃ur malmal dan galito, riŋ nǝkaliko san ipat mai galito. \s NǝSanhitrin lukot hǝn aYesu \r (Mat 26.57–68; Luk 22.54–55, 63–71; Jon 18.13–14, 19–24) \p \v 53 Beti naluṽoh losǝhar aYesu van hǝn naim seb̃iltihai tutumav. Ale ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lub̃onb̃on ei. \v 54 Be aPita ehusuri, iyar a tut dani vǝbar tob̃is len naholǝvat todar vis naim seb̃iltihai tutumav. Ale ebǝtah ei, etitileh mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot. \p \v 55 Ab̃iltihai tutumav gail mai nǝSanhitrin p̃isi ludas kel-koti-an ideh toke aYesu tob̃ur kotov nalo hǝn b̃imat sile. Be lǝsǝsab̃ ideh. \v 56 Nǝvanuan isob̃ur lolibliboŋ husur aYesu be nǝSanhitrin isab̃i ke nakelean salit gail lǝsap̃itoṽ. \v 57 Galevis loil vi mǝhat, lukel nalibliboŋan egai husur aYesu, \v 58 luke, “Namtosǝsǝloŋ hǝn ategai toke, ‘Ginau dereh nilap̃up̃ul naim siGot egai nǝvanuan lotoum hǝni, ale dereh neum tǝtas hǝn tile len nǝmariboŋ titor, nǝvanuan lotodǝdas lǝb̃eum hǝni.’”\x + \xo 14.58 \xt Jon 2.19\xt*\x* \v 59 Be nakelean salit gail am lǝsap̃itoṽ. \p \v 60 Beti ab̃iltihai tutumav ile mǝhat rivuh len galito. Ikel mai aYesu ke, “Imabe gǝsakel natideh hǝn gǝb̃etǝtas gole gaiug? Nǝsa lotokele ekitin a?” \v 61 Be aYesu sasor, sasor vari. \p Ale ab̃iltihai tutumav eusi ke, “Govi aKristo a? Govi aNatun Atenan tonor hǝn nǝ-sal-suhi-an a?” \p \v 62 AYesu ike “Ginau bogai. Ale dereh mǝteris aNatun Nǝvanuan b̃ebǝtah len navǝlan nǝmatu siGot tovi aB̃iltidaŋan. Dereh mǝteris b̃egǝmai len nǝmavukasw hǝn nǝmav.”\x + \xo 14.62 \xt Psa 110.1; Dan 7.13\xt*\x* \p \v 63 Beti ab̃iltihai tutumav, nǝhon emǝkanun taṽtaṽor, itar nahurabat san hǝn b̃eṽusan tomǝtahun nasoruan enan siYesu. Ike, “Imabe datolǝŋon nǝvanuan ideh am hǝn b̃ikel kot nǝsaan sitegai? \v 64 Gamit mǝtosǝsǝloŋ hǝn tosor mǝdas aGot! Gamit mǝtunau mab hǝni?” \p Galit p̃isi lusab̃ sǝhoti ke tonor hǝn b̃imasmat.\x + \xo 14.64 \xt Lev 24.16\xt*\x* \v 65 Beti galevis lotub̃at ṽulai aYesu, lukabut gol nǝhon, lotuhi, lukel maii ke, “Gepǝhav utaut!” Ale alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot luṽosi, lotuhi.\x + \xo 14.65 \xt Isa 50.6\xt*\x* \s APita ike salǝboi aYesu \r (Mat 26.69–75; Luk 22.56–62; Jon 18.15–18, 25–27) \p \v 66 Len namityal enan, aPita itoh a pan sal len naholǝvat todar vis naim. Ale natǝbarehreh sua tovi slev seb̃iltihai tutumav iyar tukot. \v 67 Nǝboŋ toris aPita totitileh, ekǝta bunus vahvahuri ale ike, “Gaiug gutah mai aYesu ta Nasaret.” \p \v 68 Be aPita ike sakitin. Ike, “Nǝsalǝboi nǝsa gotosor husuri! Nǝsalǝboi sǝhoti.” Ale iyar van hǝn nametlǝkau. Beti natoulum̃an ekǝkǝraiko.\f + \fr 14.68 \ft Natosian galevis ta sutuai lǝsake \fq Beti natoulum̃an ekǝkǝraiko.\fq*\f* \p \v 69 Nǝboŋ alitenan tovi slev torisi ei, etub̃at kel tasi am mai alat lotoil ei ke, “Ategai evi galit sua.” \v 70 Be aPita ikel tǝtas hǝni ke sakitin. \p Sǝdareh alat lotoil pǝpadaŋ lukel mai a Pita ke, “Ekitin, gaiug govi galit sua, husur gaiug am govi auleKalili.” \p \v 71 APita ikel tasi ke sakitin, ita gati ke nǝsa tikele evi nakitinan. Ike, “Len nahǝsan aGot nokitin, ginau nǝsalǝboi atenan mǝttosor husuri. Asike nǝb̃ekitin, aGot tipansem ginau!” \p \v 72 Vǝha-sua ŋai natoulum̃an ekǝkǝraiko tǝtas am. Beti aPita inau tǝlmam hǝn nǝsa aYesu tokel maii ke, “A tahw hǝn natoulum̃an b̃ekǝkǝraiko vǝha-ru, dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau.” Ale nǝlon aPita isa, itaŋ. \c 15 \s AYesu len nakotan sePilate \r (Mat 27.1–2, 11–14; Luk 23.1–5; Jon 18.28–38) \p \v 1 Pelan han, dudulan som̃ilan, ab̃iltihai tutumav gail, alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail, mai ahai p̃usan gail hǝn nalo; nǝSanhitrin kavkav lub̃onb̃on hǝn lǝb̃isor utaut. Lubaŋis gat aYesu, losǝhari van hǝn aPilate, loriŋi len navǝlan. \v 2 APilate eus aYesu ke, “Gaiug govi Kiŋ seJu gail a?” \p AYesu isor vari ke, “Gai bol gotokele.” \p \v 3 Ab̃iltihai tutumav gail loil hirhir ke aYesu togol natit isob̃ur tosa. \v 4 Ŋa aPilate eus tasi ke, “Asike gusor var natgaleg a? Imabe? Gǝsasǝsǝloŋ hǝn natit tosob̃ur lotosor tas gaiug hǝni a?” \p \v 5 Be aYesu sakel na-sor-vari-an ideh am, gol aPilate ip̃aŋ lan. \s AYesu mai aParappas \r (Mat 27.15–26; Luk 23.13–25; Jon 18.39–19.16) \p \v 6 Len Nǝhanan nǝPasova p̃isi, nǝgavna ikad naṽide sua. Idam̃ hǝn avan totoh len naim bǝbaŋis b̃evivile husur nalǝŋonian sinaluṽoh. \v 7 Ikad naulum̃an sua, nahǝsan aParappas lotobaŋisi len naim bǝbaŋis mai alat lotob̃al mai nǝgavmen, lotogol nǝvanuan lotomat len nǝb̃alan mai alat aRom. \v 8 Naluṽoh logǝm hǝn aPilate, lousi hǝn b̃ehusur naṽide san m̃os galito, hǝn b̃esua b̃evivile. \v 9 Be aPilate eus galit ke, “Mǝtuke nigol aKiŋ seJu tevivile van hǝn gamit a?” \p \v 10 Ekǝmaienan bathut elǝboii ke ab̃iltihai tutumav gail lotoriŋ aYesu len navǝlan husur lutab̃ulol bulosi. \v 11 Be ab̃iltihai tutumav lusorsor mai naluṽoh hǝn lǝb̃ehusur nǝnauan salito, us aPilate hǝn b̃igol aParappas b̃evivile, savi aYesu. \v 12 Be Pilate isor var galit tǝtas ke, “B̃imagenan, mǝtolǝŋon ke nigol nǝsa hǝn ategai mǝttokisi hǝn aKiŋ seJu?” \p \v 13 Luvari, lukai ke, “Timat len nǝhai balbal!” \p \v 14 APilate eus naluṽoh ke, “Sil nǝsa? Igol nǝsa tosa?” \p Be lukai habat van am ke, “Timat len nǝhai balbal!” \p \v 15 Ŋa aPilate toke tetǝŋov nǝlon naluṽoh tevi pan, eriŋ aParappas evivile van hǝn galito. Ike nasoltia san gail lobilas habat hǝn aYesu, beti eriŋi len navǝlan nasoltia gail hǝn lǝb̃ip̃os gati len nǝhai balbal. \s Nasoltia lusor viles aYesu \r (Mat 27.27–31; Jon 19.2–3) \p \v 16 Beti nasoltia gail losǝhar aYesu vab̃is len naholǝvat todar vis naim sisoltia gail, ale lokis p̃is navǝshǝsoltia lub̃onb̃on. \v 17 Lukol nahurabat toboŋboŋ len aYesu, ale lovisvis hǝn nǝhau tokad nasunite tohum nab̃ulgǝgau, ale loriŋi len nǝkadun aYesu hum nǝkraun sekiŋ. \v 18 Lotub̃at kai van hǝni ke, “Namtusal suh gaiug, Kiŋ seJu gail!” \p \v 19 Luṽasi, ṽasi, ṽas nǝkadun hǝn nǝhai, ale loṽulaii, ale lotǝŋedur bathurien. \v 20 Nǝboŋ lotosor vilesi tonoŋ, lukol nahurabat toboŋboŋ dani, lukol nahurabat san tǝlmam lan. Beti losǝhari vivile hǝn lǝb̃ip̃os gati len nǝhai balbal. \s AYesu len nǝhai balbal \r (Mat 27.32–44; Luk 23.26–43; Jon 19.17–27) \p \v 21 Ikad auleSairin sua, nahǝsan aSimon, atǝman alarmiṽan, aAleksada mai aRufus. Atenan egǝm len nǝmarireu lotodar vis nab̃iltivile, imadhaṽot.\x + \xo 15.21 \xt Rom 16.13\xt*\x* Ale nasoltia lukele hǝn atenan ke tipat nǝhai balbal siYesu, ale ipati. \v 22 Ale losǝhar aYesu van vǝbar naut a Kolkota, namilen nǝhes enan Naut hǝn Nabǝlashukadhutǝmat. \v 23 Lulav nǝwain lotobul hǝn namǝr lan maii, be aYesu emǝtahuni.\f + \fr 15.23 \ft Psa 69.21. Namǝr evi nǝda hǝn nǝhai sua. Nǝb̃on esusau gol tovi nǝhai pǝhas, be ahai rerer irer hǝn nǝvanuan lan. Lobul hǝni mai nǝwain hǝn napǝŋasan hǝn na-p̃os-gati-an b̃evi pan.\ft*\f* \v 24 Beti nasoltia lup̃os gati len nǝhai balbal. Lopǝpehun nahurabat san, bar hǝn nǝvat hǝn lǝb̃isab̃ ase b̃ilav nahurabat ṽisusua.\x + \xo 15.24 \xt Psa 22.18\xt*\x* \v 25 Namityal emǝlapat dudulan nǝboŋ lotogol totahǝtah len nǝhai balbal. \v 26 Lutos gat nǝsa lotokot hǝn aYesu sile, ale loriŋ na-kel-uri-an enan len nǝhai balbal a mǝhat hǝn nǝkadun, toke, “AKiŋ seJu gail.” \v 27-28 Nǝvanuan vǝnvǝnah artogolgol nasǝnahan len nǝvanuan, lup̃os gat gǝlaru arutahǝtah mai aYesu. Sual itahǝtah len nǝhai balbal len nǝmatu siYesu, togon len nǝmair san.\f + \fr 15.27–28 \ft Natosian galevis ta sutuai losuhud hǝn naves egai: \fv 28\fv* \fq Len naṽide tomaienan, natosian siGot isarpoh toke, “Dereh tipanis hum alat lotob̃ur kotov nalo.” \ft Luk 22.37; Isa 53.12.\ft*\f* \p \v 29 Nǝvanuan gail lotoṽot, lohǝlas aYesu, sor mǝdas nahǝsan. Loŋit nǝholit van hǝni, luke, “Gaiug golǝboi gǝb̃igol naim siGot b̃imasirsir, ale um tǝlmam hǝni len nǝmariboŋ b̃itor a?\x + \xo 15.29 \xt Psa 22.7; Mak 14.58; Jon 2.19\xt*\x* \v 30 B̃imagenan, gilav kuv gaiug gabag dan nǝmatan! Gimariŋ dan nǝhai balbal!” \p \v 31 Len naṽide tomaienan, ab̃iltihai tutumav gail, alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lusor viles aYesu mai galit gabag, luke, “Gai ilav kuv nǝvanuan tile gail be edǝdas b̃ilav kuv gai! \v 32 Ategai tonau ke gai aKristo, aKiŋ seIsrael, timariŋ dan nǝhai balbal ale dereh datedǝlomi ke gai tovi kiŋ.” Alaruenan artotahǝtah tǝban aYesu, gǝlar am arokǝmaienan, arusor isa hǝni. \s Nǝmatan siYesu \r (Mat 27.45–56; Luk 23.44–49; Jon 19.28–30) \p \v 33 Len natub̃lial, nǝmargobut ikabut gol p̃is naut kavkav van vǝbar namityal totor ut mǝdau. \v 34 Ale len namityal totor enan, aYesu ikai habat ke, “Eloi, eloi, lema sapahtani!” namilen ke, “Got sagw, Got sagw, goriŋ gab̃ulan ginau sil nǝsa?”\f + \fr 15.34 \ft Psa 22.1. Len naut egai aYesu isor len nasoruan ta Aram tovi nasoruan san mai silat a Jutea.\ft*\f* \p \v 35 Nǝboŋ nǝvanuan galevis lotoil pǝpadaŋ ei lotosǝsǝloŋ hǝni, luke, “Sǝsǝloŋ, ekis aElijah.” \p \v 36 Avan sua igam, ilav nasponts\f + \fr 15.36 \fq Nasponts \ft evi nǝkasbǝta nǝtas. Evi natsua tomǝdmǝdau toyaŋyaŋ totov len naut nasǝhau tovi pan len naliliṽol. Ibaŋ b̃ur.\ft*\f*, igol epul hǝn nǝwain tokon, ale esii len nǝhai, esuhuni van hǝn aYesu hǝn b̃emuni.\x + \xo 15.36 \xt Psa 69.21\xt*\x* Ike, “Riŋi. Datebunusi bai ke, aElijah dereh tegǝm lav kuvi vi pan o teb̃uer.” \p \v 37 Beti aYesu ikai habat, emǝsol, imat. \p \v 38 Len namityal enan ŋai, nǝkaliko mǝtortor totahǝtah len naim siGot, tub̃at a mǝhat, emǝtar vǝbar naut a pan, igol nahudhut eru.\x + \xo 15.38 \xt Exo 26.31–33\xt*\x* \v 39 Nǝboŋ nasenturion toil pǝpadaŋ len nǝhon aYesu toris ke tomat maienan, ike, “Kitin, ategai evi aNatun aGot!” \p \v 40 Len naut enan ikad napǝhaṽut galevis lotoil a tut dan nǝhai balbal, lotokǝta ris nǝsa tovisi. Galit galevis lovi aMeri ta Maktala; togon aMeri anan atuhJemes mai aJoses; togon aSalome.\x + \xo 15.40 \xt Psa 38.11\xt*\x* \v 41 Len naut a Kalili alatenan lohushusur aYesu, lokǝtkǝta tǝban. Napǝhaṽut tosob̃ur am lototah mai aYesu len nǝyaran san vi Jerusalem, loil ei. \s Nǝtavunan siYesu \r (Mat 27.57–61; Luk 23.50–56; Jon 19.38–42) \p \v 42 Nǝmariboŋ enan evi Nǝboŋ hǝn Nautautan, ale len namityal enan nǝSappat pǝpadaŋ hǝn b̃etub̃at. Nǝboŋ namityal pǝpadaŋ hǝn b̃imasur ut mǝdau, \v 43 aJosef ta Arimatea egǝmai. AJosef evi b̃iltivanuan sua len nǝSanhitrin, itoh vir natohan pipihabǝlan aGot, ale len na-il-b̃uri-an, ivan hǝn aPilate, eus niben aYesu. \v 44 APilate esǝhoṽut hǝn aYesu tomat tia, ŋa ekis nasenturion gǝmai, eusi ke, “AYesu imat tia ŋa?” \v 45 Nasenturion ike tomat tia, ale aPilate idam̃ hǝn niben aYesu mai aJosef. \v 46 Ŋa aJosef ipat kuv aYesu vi pan, ilav nǝkaliko nalinen, eruŋ gol niben len nǝkaliko enan, ale eriŋ aYesu len nab̃urhuvat nǝmatan lotota p̃up̃uli tia. Beti erib hǝn nǝvat hǝn b̃ipat gol nab̃urhuvat nǝmatan. \v 47 Ale aMeri ta Maktala mai aMeri anan aJoses arokǝta ris naut lotoriŋ niben aYesu topat lan. \c 16 \s Na-le-mǝhat-an dan nǝmatan \r (Mat 28.1–8; Luk 24.1–12; Jon 20.1–10) \p \v 1 Nǝboŋ nǝSappat tonoŋ, aMeri ta Maktala, aMeri anan aJemes, mai aSalome loṽur nǝhai pǝhas hǝn lǝb̃evǝhas niben aYesu. \v 2 Len nǝmariboŋ metǝkav hǝn nawik,\f + \fr 16.2 \ft Len nasoruan ta Kris ike \fq len nǝmariboŋ metǝkav hǝn nawik, \ft gidato datokis nǝmariboŋ enan hǝn nǝSade.\ft*\f* dudulan som̃ilan, lovi lan nab̃urhuvat nǝmatan, \v 3 ale lous galit gabag ke, “Gidat datsǝnav. Ase terib hǝn nab̃iltivat enan dan nab̃urhuvat nǝmatan?” \p \v 4 Be nǝboŋ lotokǝta van hǝn nab̃iltivat enan, loris ke, naut kǝmas tovi b̃iltivat, sǝpat gol nab̃ur am, ehum avan sua torib hǝni tia. \v 5 Ale nǝboŋ lotob̃is len nab̃urhuvat nǝmatan, loris nǝmantuhmar sua tobǝtah len navǝlan nǝmatu, tosun nahurabat topǝhapǝhw.\f + \fr 16.5 \fq Nǝmantuhmar \ft savi natǝtai be evi ulum̃an nǝdam̃ han tonor hǝn nǝlahan, be sǝlah sal.\ft*\f* Lumaŋmaŋ habat lan, lomǝtahw. \v 6 Ike, “Samtemǝtahw! Mǝtudoŋ aYesu ta Nasaret tomat len nǝhai balbal. Ile mǝhat tia! Satoh gegai. Mǝtekǝta ris naut lotoriŋi topat lan. \v 7 Mitivan. Mitikel mai ahai susur san gail mai aPita ke, ‘Eil a m̃o hǝn gamito vi Kalili. Dereh mǝterisi ei, hum tokel mai gamit tia.’”\x + \xo 16.7 \xt Mak 14.28\xt*\x* \p \v 8 Latpǝhaṽut galenan lotovivile, lupab, lodǝdarŋab̃u, lugam dan nab̃ur. Lǝsakel mai avan ideh husur lotomǝtahw. \s2 [Len natosian galevis ta sutuai, Mak 16: 9–20 eb̃uer.] \s AYesu evisi hǝn aMeri ta Maktala \r (Mat 28.9–10; Jon 20.11–18) \p \v 9 Nǝboŋ aYesu tole mǝhat dudulan som̃ilan len nǝmariboŋ metǝkav hǝn nawik, nǝvanuan tovisi hǝni metǝkav, aMeri ta Maktala. Evi aMeri enan, aYesu tohut natǝmat tomǝlevru dani. \v 10 AMeri ivan, ikel uri mai alat lototah mai aYesu, lotololosa, lototaŋ. \v 11 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn aYesu tomaur tǝlmam, ale aMeri toke torisi, lǝsadǝlomi. \s AYesu evisi hǝn ahai susur eru \r (Luk 24.13–15) \p \v 12 A tahw, aYesu evisi hǝn ahai susur eru san artoyar husur nap̃isal dan naut a Jerusalem. Be len nǝboŋ enan, ehum niben totile. \v 13 Alaruenan arotǝlmam vi Jerusalem, lukel ur nǝsa tovisi mai ahai susur lotosuh ei. Be lǝsadǝlom nǝsa gǝlar am artokele. \s AYesu evisi hǝn ahai susur tosǝŋavur pisan tosua \r (Mat 28.16–20; Luk 24.36–49; Jon 20.19–23; Uman 1.6–8) \p \v 14 A tahw tǝtas am, nǝboŋ ahai susur tosǝŋavur pisan tosua lotohan, aYesu evisi hǝn galito. Isor len galito husur lotopar dǝlomian mai nǝkadulit tohaihai husur lǝsadǝlom na-kel-uri-an silat lotorisi. \p \v 15 Beti ikel mai galito ke, “Mǝtevi lan naut p̃isi len navile a pan, mitikel ur na-kel-uri-an tovoi mai nǝvanuan gail p̃isi.\f + \fr 16.15 \ft Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan, savi nǝboŋ tohan mai ahai susur san gail, be len nǝboŋ tile am.\ft*\f* \v 16 Nǝvanuan todǝlom na-kel-uri-an tovoi, tobaptais, aGot dereh tilav kuvi dan nǝsaan san. Avil nǝvanuan sadǝlomi, aGot dereh tisab̃ sǝhoti ke timaspanis. \v 17 Ale namerikel galegai dereh levisi mai alat lotokad nadǝlomian: len nahǝsagw dereh lehut natǝmat gail, lisor len nasoruan veveu gail. \v 18 Dereh lipat nǝm̃at gail, tǝgau hǝn navǝlalito; lǝb̃emun nabehi hǝn nǝmatan, asike emǝdas galito. Dereh leriŋ navǝlalito len alat lotomǝsah, ale limaur.” \s AYesu evi mǝhat vi lan nǝmav \r (Luk 24.50–53; Uman 1.9–11) \p \v 19 Nǝboŋ Nasub̃ aYesu tokǝmaienan mai galit tonoŋ, aGot ilavi vi mǝhat vi lan nǝmav, ale ebǝtah tarhǝt len nǝmatu siGot. \v 20 Beti ahai susur gail luvan, lukel ur na-kel-uri-an tovoi len naut p̃isi. AGot eum mai galito, len namerikel gail igol imasil ke nasoruan san ekitin.